Iseseisvaks tööks (maht 11 astronoomilist tundi) tuleb koostada kaks tööd:

1. Avamaataimede (20 tk) virtuaalherbaarium
   • eestikeelne liiginimi
   • ladinakeelne liiginimi
   • perekond (eesti ja ladina keeles)
   • sugukond (eesti ja ladina keeles)
   • päritolu
   • mõõtmed (võimalikud: kõrgus, läbimõõt, vahekaugus istutamisel)
   • haabitus (nt püstine, puhmikjas, maadjas, roomav jne)
   • dekoratiivsuse aeg
   • kasvukoha iseloomustus
   • pilt (allkirjana taime liiginimi, pildistamise koht ja aeg)
2. Seemnete kogu (10 liiki)
   • puhastatud ja pakendatud
   • info pakendil
     • eestikeelne liiginimi
     • ladinakeelne liiginimi
     • seemnete kogumise kuupäev
     • koguja nimi

Taimede eesti- ja ladinakeelseid nimesid kontrolli taimenimede andmebaasist!

ISESEISEV TÖÖ 2014/15

Iseseisvaks tööks (maht 65 tundi) tuleb koostada üks töö:

Avamaataimede (60 tk) virtuaalherbaarium (nt Google Sites, Weebly, WordPress, Blogger vm  abil)

• eestikeelne liiginimi
• ladinakeelne liiginimi
• perekond (eesti keeles, soovi korral ka ladina keeles)
• sugukond (eesti keeles, soovi korral ka ladina keeles)
• päritolumaa või piirkond
• mõõtmed (võimalikud: kõrgus, läbimõõt, vahekaugus istutamisel)
• haabitus (nt püstine, puhmikjas, maadjas, roomav jne)
• dekoratiivsuse aeg
• kasvukoha iseloomustus (valgus, mulla viljakus ja niiskus jms)
• 2 näidet sortidest (nimetada)
• pilt (allkirjana taime liiginimi, pildistamise koht ja aeg)
• 60 taime jaotada järgmiselt:
  • 20 püsilille (5 päikeselisele, 5 varjulisele kasvukohale, 5 happelisele pinnasele ja 5 pinnakattepüsikut)
  • 7 sibullille, millest vähemalt 2 on külmaõrnad
  • 3 vee- ja kaldataime
  • 10 suvelille
  • 5 kõrrelist, millest vähemalt 1 on üheaastane
  • 5 sõnajalga
  • 5 köögiviljataime
  • 5 maitse- ja ravimtaime

Taimede eesti- ja ladinakeelseid nimesid kontrolli taimenimede andmebaasist!

Töö esitamise aeg: teise õppeaasta teine sessioon (november, 2015).

Köögiviljandus on majandusharu, mis tegeleb köögiviljade tootmisega.

Köögiviljandus, kui taimekasvatuse üks haru jaguneb avamaaköögiviljanduseks ja katmikköögiviljanduseks. Köögivilanduse eraldiseisva haruna vaadeldakse köögiviljade seemnete kasvatamist.

Eestis loetakse köögiviljade hulka umbes 100 liiki taimi (enamkasvatatavaid 20-30 liiki).

KÖÖGIVILJADE KLASSIFIKATSIOON

BOTAANILINE ISELOOMUSTUS

Köögiviljad jaotatakse bioloogiliste tunnuste põhjal kahte rühma

• kaheidulehelised – kapsad, porgand, naeris, tomat, paprika, aeduba, hernes, basiilik, piparmünt, aedsalat, petersell jt
• üheidulehelised – suhkrumais, sibulad, küüslauk, murulauk

Peale õistaimede loetakse köögiviljade hulka ka seeni (nt aedšampinjon, austerservik).

ELUIGA

1. üheaastased – lillkapsas, spargelkapsas, aedsalat, spinat, kurk, kõrvits, melon, arbuus, tomat, aedhernes, redis, aed-till, kurgirohi, basiilik, koriander jt;
2. kaheaastased – peakapsad, kaalikas, porgand, naeris, rõigas, söögipeet, petersell, porrulauk, harilik sibul jt;
3. mitmeaastased – rabarber, murulauk, spargel, mädarõigas, köömen, piparmünt, meliss, liivatee, estragon, leeskputk, pune jt.

TOIDUKS TARVITATAVAD OSAD

1. leht- ja varsköögiviljad – peakapsad, rooskapsas, nuikapsas, aedsalat, spinat, lehtpeet, salatsibul, hapu oblikas, rabarber, spargel, murulauk, porrulauk jt;
2. juurviljad – porgand, söögipeet, kaalikas, naeris, redis, rõigas, juurpetersell, seller, pastinaak, mädarõigas, juursigur jt;
3. viliköögiviljad – kurk, kõrvits, melon, tomat, füüsal, aedhernes, aeduba, põlduba jt;
4. sibulad – harilik sibul, küüslauk;
5. õisköögiviljad – lillkapsas, spargelkapsas, artišokk;
6. mugulviljad – kartul, maapirn e. topinambur;
7. maitsetaimed – aedtill, aniis, basiilik, melis, salvei, piparmünt, koriander, estragon, piparrohi jt;
8. seened – aedšampinjon, austerservik.

Selline rühmitamine on tinglik, sest sama taim võib kuuluda erinevatesse rühmadesse vastavalt sellele, mida parasjagu taimest kasutatakse. Nt kuulub sibul nii lehtköögiviljade, kui ka sibulate hulka. Herneid ja ubasid rühmitatakse eraldi kaunviljadeks.

KASVUKOHT

1. avamaaköögiviljad – kapsad, porgand, söögipeet, sibulad, kurk, kõrvits, rullkõrvits, hernes, uba, pune, majoraan, piparmünt, liivatee, iisop jt;
2. katmikköögiviljad – kurk, tomat, paprika, baklažaan, füüsal.

SOOJANÕUDLUS

1. külmakindlad – pärinevad mõõduka kliimaga aladelt. Seemned idanevad alla + 10 kraadi korral, õptimaalne idanemistemperatuur on + 18-25 kraadi. Taluvad lühiajalisi öökülmi tõusmete, istiku ja koristusküpsuse faasis. Külmakindlad on porgand, pastinaak, till, salat, hernes, kapsas, kaalikas, redis, rõigas, naeris, peet, sibul, küüslauk, porrulauk, mitmeaastased köögiviljad.
2. soojanõudlikud – pärinevad troopilistelt aladelt. Seemned idanevad temperatuuril + 10-15 kraadi juures, optimaalne idanemistemperatuur on +25 – 30 kraadi. Taimed ei talu temperatuuri langust alla 0 kraadi. Mõned liigid hävivad temperatuuril alla + 3 kraadi. Optimaalne kasvutemperatuur on + 20 – 30 kraadi. Soojanõudlikud taimed on kurk, kõrvits melon, arbuus, tomat, paprika, baklažaan, aeduba.

VALGUSNÕUDLUS

1. valgusnõudlikud – tomat, paprika, baklažaan, kõrvits, kurk, melon, arbuus, hernes, aeduba;
2. vähem valgusnõudlikud – kapsad, juurviljad, sibulad;
3. vähenõudlikud valguse suhtes – till, spinat, rabarber.

PÄEVA PIKKUS

Köögiviljataimede üleminek õitsemisfaasi on seotud nõudlusega päeva (öö) pikkuse suhtes:

1. pikapäevataimed – pärinevad paraskliimavööndist. Lühikese päeva (alla 12 tunni) tingimustes kasvatavad lehti, õitsemine hilineb või puudub. Pika päeva tingimustes (üle 12 tunni) hakkavad õitsema, mis põhjustab juurviljade saagikuse langust. Pikapäevataimed on kapsad, redis, porgand, till, sibulad, hernes, põlduba, salat.
2. lühipäevataimed – pärinevad troopilistelt aladelt. Õitemise alustamiseks on neil tarvis 10-12 tunnist päeva. Lühipäevataimed on kurk, melon, paprika, aeduba, mais.
3. fotoperioodiliselt neutraalsed taimed – päeva pikkus ei ole nende taimede kasvuks ja arenguks oluline. Päeva pikkuse suhtes neutraalsed taimed on tomat ja kõrvits.

VEE VAJADUS

1. niiskuse suhtes nõudlikud – on taimed, kes omastavad mullast vett halvasti, kuid kasutavad seda intensiivselt ja ebasäästlikult. Niiskuse suhtes nõudlikud on kapsas, kaalikas, redis, kurk, salat, till.
2. suure niiskusnõudlusega  – on taimed, kes omstavad mullast vett halvasti, kuid kasutavad seda säästlikult. Sellised taimed on sibul ja küüslauk. Nemad vajavad enam niiskust kasvuperioodi esimesel poolel.
3. vähemnõudlikud – on taimed, kes tarbivad vett intensiivselt ja omastavad seda mullast hästi. Taoliseks taimeks on nt söögipeet.
4. veelgi vähemnõudlikud – on taimed, kes omastavad vett mullast hästi ja kasutavad seda säästlikult. Sellised taimed on porgand, petersell, tomat ja paprika.
5. vastupidavad niiskusepuuduse suhtes – on taimed, kes on suure imamisvõimega ja tugeva juurestikuga. Nad omastavad vett hästi ja kasutavad säästlikult.. Sellised taimed on arbuus, melon, kõrvits, suhkrumais, aeduba. Neid taimi nimetatakse ka põuakindlatseks.

MULLA VILJAKUS JA TOITAINETE VAJADUS

1. rohkesti toitaineid vajavad köögiviljad – keskvalmivad ja hilised peakapsad. söögipeet, porgand;
2. keskmiselt toitaineid vajavad köögiviljad – varajane peakapsas, lillkapsas, tomat, sibul;
3. vähe toitaineid vajavad köögiviljad – peasalat, kurk, redis, kõikide köögiviljakultuuride istikud.

MULLA HAPPESUS

Kõik köögiviljakultuurid kasvavad ja arenevad paremini neutraalses või nõrgalt happelises mullas.

1. tundlikud mulla pH suhtes, sobilik pH ei tohiks olla alla 6,0 – kapsad, sibulad, söögipeet, pastinaak, paprika;
2. keskmise tundlikkusega, pH ei tohiks olla alla 5,5 – kaunviljad, porgand, petersell, baklažaan, kõrvits, kurk;
3. happelisi muldi taluvad, kasvavad hästi mullas mille pH on kuni 5,0 – rabarber, hapu oblikas, arbuus.

Kartul, tomat ja redis on kasvukeskkonna suhtes vähem nõudlikud. Nad kasvavad ühtviisi hästi nii nõrgalt happelistel kui ka neutraalsetel muldadel.

SUGUKONNAD

1. ristõielised – kapsad, kaalikas, naeris, rõigas, kress-salat, lehtsinep, mädarõigas
2. sarikõielised – porgand, petersell, seller, pastinaak, aed-till, aniis, koriander, köömen
3. maavitsalised – tomat, paprika, baklažaan, kartul
4. maltsalised – söögipeet, lehtpeet, spinat
5. kõrvitsalised – kurk, kõrvits, melon , arbuus, rullkõrvits, patisson
6. liblikõielised – aedhernes, aeduba, põlduba
7. korvõielised – aedsalat, mustjuur, salatsigur, juursigur, artišokk, endiivia, estragon
8. liilialised – harilik sibul, talisibul, küüslauk, porrulauk, murulauk, spargel
9. tatralised – rabarber, hapu oblikas
10. huulõielised – iisop, basiilik, majoraan, piparrohi, meliss, piparmünt, aedsalvei
11. karelehelised – kurgirohi
12. portulakilised – aedportulak
13. kõrrelised – suhkrumais

Sõnajalgtaimed on eostaimed. Looduslikult kasvavad nad enamasti metsades, alusmetsataimedena. Sõnajalgtaimede kasutusvõimalused aias on väga mitmesugused, kuna taluvad erinevaid kasvukohatingimusi. Soodsates tingimustes võivad nad kasvada kümneid aastaid. Kahjurid ega haigused neid ei kahjusta. 

Juured on enamasti peened, kiulised ning rohkesti harunevad. Vars on maa-alune või osaliselt maapealne ja nimetatakse risoomiks. Leht koosneb leherootsust ja labast ning kinnitub risoomile. Õisi sõnajalgtaimedel ei ole.

SÕNAJALGTAIMEDE KLASSIFIKATSIOON

KASVU KÕRGUS

1. madalakasvulised – 10…30cm roodjalg, raunjalg, kiviürt
2. keskmise kõrgusega – 30…50cm adiantum, pärljalg, nipponi naistesõnajalg
3. kõrgekasvulised – 50…150cm laanesõnajalg, osmunda, harilik naistesõnajalg, maarjasõnajalg, meelis-sõnajalg

VALGUSE VAJADUS

1. varjulembesed – aleuudi adiantum, himaalaja adiantum, astelsõnajalg, sõnajalg (Dryopteris), imar, keel-raunjalg ja tema sordid
2. valguslembesed – müür-raunjalg, harilik naistesõnajalg, harilik laanesõnajalg, kuning-osmunda

Sõnajalgtaimed ei talu keskpäevast päikesepaistet.

MULLA OMADUSED

1. happesus (pH): 

• happelist mulda vajavad sõnajalgtaimed (pH>5.5) kivi-imar, kiviürt, tähk-roodjalg, kuningosmunda, adiantum, harilik kolmissõnajalg, harilik metssõnajalg 
• neutraalset või aluselist mulda eelistavad sõnajalgtaimed (pH<6.5) ogane astelsõnajalg, keel-raunjalg ja tema sordid, karvik-astelsõnajalg ja tema sordid, hõbe-huuljalg

2. niiskuse sisaldus: 

• kuiv ja kivine – sirplehine kiviürt, himaalaja adiantum
• mõõdukalt niiske – roodjalg, kolmissõnajalg
• niiske – harilik naistesõnajalg ja tema sordid, suga-sõnajalg, pärljalg, osmunda, harilik laanesõnajalg
• liigniiske – Claytoni osmunda, harilik soosõnajalg, kuningosmunda

SUGUKONNAD

1. äärisjalalised – huuljalg, peitjalg
2. sõnajalalised – astelsõnajalg, kiviürt, kolmissõnajalg, laanesõnajalg, naistesõnajalg, pungjalg, põisjalg, sõnajalg
3. roodjalalised – sirmjalg
4. imaralised – imar
5. soosõnajalalised – metssõnajalg, mägijalg, soosõnajalg
6. osmundalised – osmunda
7. pärljalalised – pärljalg
8. raunjalalised – raunjalg
9. roodjalalised – roodjalg 

PÄRITOLUMAA 

1. Euroopa – astelsõnajalg, kiviürt, kolmissõnajalg, laanesõnajalg, naistesõnajalg, põisjalg, sõnajalg, imar, metssõnajalg, mägijalg, soosõnajalg, osmunda, raunjalg 
2. Põhja-Ameerika – astelsõnajalg, kiviürt, kolmissõnajalg, laanesõnajalg, põisjalg, pärljalg, sõnajalg, sirmjalg, soosõnajalg, osmunda, raunjalg 
3. Kesk- ja Lõuna-Ameerika – huuljalg, peitjalg, kiviürt, naistesõnajalg
4. Brasiilia – roodjalg
5. Põhja-Aafrika – kiviürt, imar, raunjalg
6. Lõuna-Aafrika – huuljalg, kiviürt, imar, raunjalg
7. Põhja-Aasia – kolmissõnajalg
8. Ida-Aasia – pärljalg, sirmjalg, huuljalg, osmunda
9. Kagu-Aasia – metssõnajalg, osmunda
10. Lõuna-Aasia – kiviürt
11. Hiina, Jaapan – astelsõnajalg, naistesõnajalg, põisjalg, huuljalg
12. Austraalia – metssõnajalg, raunjalg

Sõnajalgade ja teiste eostaimede määraja.

Dekoratiivsete kõrreliste paljundamisel kasutatakse peamiselt kahte viisi:

1. vegetatiivset – paljundamine jagamise teel
2. generatiivset – paljundamine seemnetega

 PALJUNDAMINE JAGAMISE TEEL

Mõned kõrrelised, nagu näiteks aruheinad moodustavad tihedaid puhmikuid, mille eluiga jääb suhteliselt lühikeseks. Selletõttu on neid tarvis jagada iga kahe või kolme aasta järel.

Kevadel ja suve esimesel poolel õitsevaid kõrrelisi (aruhein, lubikas jt) võib jagada nii varakevadel kui ka sügisel. Varakevadine aeg on siiski sobivam, kuna sügisese jagamise korral ei pruugi taim juurduda enne püsivate öökülmade saabumist. Hilja õitsvate kõrreliste korral (nt siidpööris, helmikas jt) on otstarbekam oodata jagamisega mai või juunikuuni.

Võsundiliste kõrreliste korral on jagamine lihtne võimalus paljundamiseks. Selleks tuleb taim üles kaevata ja väiksemateks osadeks käte abil jagada. Suurte kõrreliste (nt siidpööris) korral tuleb samuti taim üles kaevata, kuid selle väiksemateks osadeks jagamiseks on tarvis kasutada labidat või nuga.

Jagatud taimed võib kohe kasvukohale istutada. Selleks kaevatakse sobiva suurusega auk, et juured vabalt sellesse ära mahuksid. Oluline on jälgida, et taime ei istutataks sügavamale, kui ta enne kasvas.

Jagamist kasutatakse ka sortide paljundamisel, kuna seemnetega paljundades sordi tunnused ei esine uutel taimedel.

SEEMNETEGA PALJUNDAMINE

Mõned kõrrelised on jagamiseks tundlikud ning juurduvad halvasti. Sellised on näiteks stepirohud, kaerand. Isegi ümberistutamine võib nende puhul ebaõnnestuda. Selletõttu on mõistlik stepirohtusid paljundada seenmetega. Paljude stepirohtude külvid tehakse sügisel, kuna nende seemned vajavad paremaks idanemiseks talvist läbikülmumist. Mõnede tarna liikide (nt paruktarn) seemned idanevad kaua ning vajavad valgust. Külvi teostamisel tuleb sellega arvestada.

Seemnetega paljundatakse ka üheaastaseid kõrrelisi (nt jänesesaba, kanaari paelrohi, itaalia kukeleib jt). Üheaastaste kõrreliste seemned külvatakse kevadel, mais juunis avamaale, kasvukohale või taimede ettekasvatamiseks kasvuhoonesse külvikasti või väiksemasse potti. Ettekasvatatud taimed istutatakse kasvukohale pärast kevadiste öökülmade möödumist.

Botaaniliselt loetakse kõrreliste hulka ainult kõrreliste sugukonda kuuluvad taimi. Aianduses käsitletakse kõrreliste all ka mitmeid kõrrelistega sarnaseid taimi nagu loalised (nt luga, piiphein), lõikheinalised (nt tarn), hundinuialised (nt hundinui), mis aiakujunduses täidavad kõrrelistega samu ülesandeid.

Suurem osa kõrrelisi kasvab kuivas toitainetevaeses mullas ja vajab täispäikest, pool- või täisvarjus kaotavad nad oma iseloomuliku tiheduse ja värvi. Rammusas mullas hakkab lehestik vohama ja puhmiku võlu kaob. Samas leidub ka kõrrelisi, kes paremini kasvavad just niiskemas mullas ning taluvad varju. Mõned liigid kasvavad suisa veekogude ääres.

Kõrrelised on enamasti mitmeaastased ja üheaastased rohttaimed. Vars on enamasti silindriline, sõlmevahedes õõnes, võib olla ka säsikas. Harunemine toimub ainult sõlme kohast. Sõltuvalt võsundite horisontaalse osa pikkusest eristatakse tihedapuhmikulisi, hõredapuhmikulisi ja võsundilisi kõrrelisi. Tarnadel on vars enamasti kolmekandiline, õõneta, nõrgalt eristunud sõlmede ja sõlmevahedega. Lehed vahelduvad, koosnevad lehelabast ja tupest. Õied on koondunud hulgaõielisteks tähkadeks või –pööristeks. Õied on väikesed ja enamasti silmapaistmatud. 

DEKORATIIVSETE KÕRRELISTE KLASSIFIKATSIOON

ELUEA PIKKUS

1. üheaastased – udu-kastenein, suur värihein, laiuv luste, siil-sugapea, lakkoder, jänesesaba, pöörishirss, hiidhirss, kanaari paelrohi, itaalia kukeleib
2. mitmeaastased – kastik-stepirohi, aas-rebasesaba, kõrge raikaerik ’Variegatum’, harilik preeriarohi, teravaõiene kastik, keskmine värihein, tarnad, luht-kastevars, argentiina pamparohi, aruheinad, suur parthein, igihaljas kaerand, pehme mesihein, luga, haguhein, liiv-vareskaer, lumi-piiphein, helmikas, siidpööris, sinihelmikas, vitshirss, hidhirss, päideroog, nurmikas, lubikas, stepirohi, hundinui

KÜLMAKINDLUS

1. külmakindlad – päideroog, vits-hirss, liiv-vareskaer jt
2. külmaõrnad 

• siseruumides talvituvad – pamparohi, sidrunhein
• talvekatet vajavad – sirmbambus, pungbambus  

VALGUSE VAJADUS

1. päikesele kasvukohale sobivad – teravaõieline kastik ’Overdam’, ’Karl Foerster’, luht-kastevars, aruheinad, suur parthein, igihaljas kaerand, haguheinad, liiv-vareskaer, siidpöörised, rood-sinihelmikas, harilik sinihelmikas, vitshirss, austraalia hiidhirss, läiklubikas, rohelubikas, stepirohud
2. varju taluvad kõrrelised – lühikarvane kastik, tarnad, luht-kastevars, võnk-kastevars, vaip-aruhein, ainuroog, piipheinad, harilik saluhein, harilik sinihelmikas, päideroog, rohelubikas

MULLA OMADUSED

1. happesus (pH):

• happelist mulda vajavad – luht-kastevars, võnk-kastevars, harilik sinihelmikas ’Variegata’
• lubjalembesed – haruline luste, vesihaljas tarn, varvastarn, hall haguhein, ripshelmikas, lubikas

2. niiskusesisaldus:

• kuivale kasvukohale sobivad – kastik-stepirohi, suur habehein, sale preeriarohi, teravaõiene kastik, lühikarvane kastik, aruheinad, igihaljas kaerand, haguheinad, liiv-vareskaer, ripshelmikas, harilik sinihelmikas, ida-hiidhirss, rohelubikas, stepirohud
• niiskele kasvukohale sobivad – aas-rebasesaba, keskmine värihein, haruline luste, tarnad, laialehine haikhein, suur parthein, load, siidpöörised, päideroog, kaislad, kamm-soohein, hundinuiad

KASVU KUJU JA LEVIMINE

1. madalad pinnakatjad – vesihaljas tarn, laialehine tarn, vaip-aruhein, harilik lubikas, mets-piiphein
2. püstised – teravaõieline kastik, ametüst-aruhein, hiina siidpööris, roog-sinihelmikas, harilik sinihelmikas, ahtalehine hundinui, hiidhirss
3. puhmikuid moodustavad – kastik-stepirohi, kõrge raikaerik, tarnad, luht-kastevars, hall aruhein, igihaljas kaerand, ainuroog, hall haguhein, ripshelmikas, mets-piiphein, sinihall nurmikas, stepirohi
4. võsunditega levivad – suur parthein, liiv-vareskaer, amuuri siidpööris, päideroog, kamm-soohein ’Aureomarginata’, hundinuiad

KÕRGUS

1. madalakasvulised – kuni 30cm (nt paruktarn, koonustarn, nipponi tarn, jaapani tarn, laialehine tarn, vaip-aruhein, ainuroog, pehme mesihein, luga, hall haguhein, sinihall nurmikas, udu – kastehein)
2. keskmise kõrgusega – 30…50cm (nt keerdlehine tarn, kõrge raikaerik, keskmine värihein, igihaljas sirmbambus, hall aruhein, rohelubikas, suur värihein, jänesesaba, lakkoder, kanaari paelrohi)
3. kõrgekasvulised – üle 50cm (nt teravaõiene kastik, lühikarvane kastik, suur parthein, liiv vareskaer, kõrge helmikas, siidpööris, sinihelmikas, vitshirss, päideroog, stepirohi, hundinui, laiuv luste, siil sugapea, pöörishirss, hiidhirss, itaalia kukeleib)

LEHTEDE VÄRVUS

1. hallide ja siniste lehtedega kõrrelised – patagoonia sardhein, aruheinad, igihaljas kaerand, sinihall luga, hall haguhein, liiv-vareskaer, vitshirss ’Heavy Metal’, sinihall nurmikas, läiklubikas
2. kollaste ja kollasetriibuliste lehtedega kõrrelised – aas-rebasesaba ’Variegatus’, võnk-kastevars ’Tatra Gold’, luhttarn ’Aurea’, nipponi tarn ’Evergold’, suur parthein ’Variegata’, ainuroog ’Aureola’, harilik saluhein ’Aureum’, harilik sinihelmikas ’Variegata’, harilik pilliroog ’Variegatus’
3. valgetriibuliste lehtedega kõrrelised – kõrge raikaerik ’Variegatum’, teravaõieline kastik ’Overdam’, koonustarn ’Snowline’, jaapani tarn ’Variegata’, varvastarn ’Variegata’, pehme mesihein ’Albovariegatus’, hiina siidpööris ’Morning Light’, ’Variegatus’, päideroog ’Picta’
4. pruunide ja punaste lehtedega – ruske tarn, keerdlehine tarn, paruktarn, vasktarn

KASUTUSVÕIMALUSED

1. anumatesse sobivad kõrrelised – ruske tarn, keerdlehine tarn, laialehine tarn, aruheinad, ainuroog, harilik luga ’Spiralis’, hall haguhein, siidpöörise sordid, harilik sinihelmikas ’Variegata’, hiidhirss sordid, lubikas
2. kuivatamiseks sobivad kõrrelised – suur värihein, laiuv luste, siil – sugapea, lakkoder, jänesesaba, pöörishirss, hiidhirss, kanaari paelrohi, itaalia kukeleib

SUGUKONNAD

1. kõrrelised (Poaceae) – väriheinad, aruheinad, helmikad, sinihelmikad, stepirohud, kastikud, siidpöörised
2. lõikheinalised (Cyperaceae) – tarnad, kaisel, villpea, kõrkjas
3. loalised (Juncaceae) – load, piipheinad
4. hundinuialised (Typhaceae) – hundinuiad

PÄRITOLUMAA

1. Euroopa – kõrge raikaerik, teravaõiene kastik, suur parthein, hirss, päideroog, stepirohi, kevadtarn, varvastarn, ripptarn, mets-piiphein
2. Põhja-Euroopa – rukkiluste, luht-kastevars, liiv-vareskaer
3. Kesk- ja Lääne-Euroopa – hall aruhein, roog-sinihelmikas
4. Lõuna-Euroopa – suur värihein, alang-alang, sile lõikhein, lumi-piiphein
5. Itaalia – läiklubikas, stepirohi, stepirohi
6. Vahemeremaad – harilik hiidroog, suur värihein, jänesesaba
7. Kaukaasia – aas-rebasesaba, harilik hiidroog, mets-piiphein
8. Põhja-Aafrika – rukkiluste, ameerika hiidhirss, ripptarn 
9. Ida-Aafrika – luth-kastevars, korkaani sõrmhirss
10. Põhja-Aasia – liiv-vareskaer
11. Lääne-Aasia – rukkiluste
12. Ida-Aasia – itaalia kukeleib
13. Väike-Aasia – harilik sinihelmikas, mets-piiphein
14. Põhja-Ameerika – lakkoder, päideroog, kamm-soohein, pugutarn, palmlehine tarn
15. Kesk-Ameerika – mais
16. Lõuna-Ameerika – patagoonia sardhein
17. Brasiilia – õrn lembehein
18. Argentiina – halfa stepirohi
19. Mehhiko – halfa stepirohi 
20. Hiina – igihaljas sirmbambus, siidpööris, laialehine tarn
21. Jaapan – ainuroog, siidpööris, jaapani tarn, laialehine tarn
22. Uus-Meremaa – paruktarn, keerdlehine tarn, harilik luga
23. Austraalia – harilik luga

Pamela koostas harjutuse kõrreliste ja nende ladinakeelsete nimede kohta. Harjutust saab vaadata ja oma teadmisi kontrollida siit.

Sibullillede hulka loetakse aianduslikult lilli, mille säilitusorganiks on sibul, mugul, mugulsibul ja lühirisoom.

Sibul on taime maasisene organ, mis koosneb tugevasti lühenenud varrest ehk sibulakannast, juurtest, mis väljuvad sibulakanna alusest ja lihakatest ning kuivanud sibulasoomustest. Lihakatesse sibulasoomustesse on koondunud varutoitained

Mugulsibul on sibulakand, mida ümbritsevad kuivanud lehtedest soomused. Lihakaid soomuseid ei ole. Toiduvarusid säilitab taoline taim igal aastal asenduvas muundunud lihakas lühikeses maa-aluses varres. Mugulsibul meenutab väliselt sibulat. 

Mugul on juurest, varrest või võsust tekkinud tugevasti jämenenud maa-alune säilitusorgan, mis sisaldab rohkelt vett ja toitaineid. Varremugulatel esinevad pungad, juuremugulatel mitte. Varremugulad: ülane, aarum, lõokannus, alpikann, murtudsüda, lumekupp, kurereha, jänesekapsas. Juuremugulad: kanakoole

Risoom on muundunud maa-alune (harvem ka pindmine) vars, mis moodustab nii võsusuid kui ka juuri. Risoom on taimele toitainetevarude säilitajaks. Näiteks rohtliilia, iiris, kolmiklill.

Sibullilled on hinnatud kuna nad on värvikirevad ja vähenõudlikud. Sibullillede hulgas on nii kevadisi, suviseid kui ka sügisesi õitsejaid.  Esimesed õitsejad alustavad kohe peale lume sulamist (märtsis, aprillis), õitsemise tippaeg on mais ja juunis, viimased lõpetavad õitsemise enne maa külmumist. Sügisesi õitsejaid on sibullillede hulgas vähem kui varakevadel õitsejaid.

SILBULLILLEDE KLASSIFIKATSIOON

KÜLMAKINDLUS

1. külmakindlad – avamaal talvituvad liigid, istutatakse suve teisel poolel ja sügisel (august II…september III). Nt nartsiss, tulp, lumikelluke, krookus, kobarhüatsint, püvilill, siniliilia 
2. külmaõrnad – ei talu pinnase läbikülmumist ning talvituvad jahedates siseruumides, istutatakse kevadel pärast suuremate öökülmade möödumist (mai III… juuni II). Nt daalia, mugulbegoonia, kanna, gladiool, kaeralill, troopilise päritoluga jänesekapsad.

VALGUSE NÕUDLUS

1. valguslembesed – enamik sibullilli
2. poolvarju ja varju eelistavad – amuuri adoonis, alpikann, lumekupp, koerahammas, kirju püvilill, kuldtäht, lumikelluks, ebahüatsint, kevadine märtsikelluke, panterliilia, kuningliilia, harilik lõokannus, käändnartsiss, longus linnupiim, kanakoole, silla, kolmiklill, Biebersteini tulp, metstulp
3. varju taluvad (eelistavad kasvada päikeselises kasvukohas kuid taluvad ka poolvarju) – aarum, lõhnav kobarhüatsint, karulauk, kuldlauk, puškiinia, õrn ülane, rohtlaliilia, lõhnav kobarhüatsint, inkaliilia (alströmeeria).

MULLA OMADUSED 

1. niiskus:

• kuivalembesed – iiris, alatau krookus, võrkkrookus, mugulaga kurerehad, enamik lauke, trompetliilia, mesilauk, kolmisnartsiss, lehternartsiss, harilik püvilill, rohtlaliilia, armeenia sügislill, tulp, võrkiiris
• niiskuslembesed – kanakoole, niidu-kuremõõk, Beesi lauk, karulauk, kollane lauk, kuldlauk, kevadine märtsikelluke, suvine märtsikelluke, kollane nartsiss, poeedi nartsiss, preeriaküünal, kirju püvilill, metstulp, altai ülane, aedgladiool.

2. happesus (pH):

• happelist mulda eelistavad – amuuri adoonis, alpikann, kolmiklill, tiigerliilia, murtudsüda, kolmisnartsiss, käändnartsiss, oregoni preeriaküünal, kahkjas püvilill, kamtšatka püvilill, tulivõhk. 
• lupja taluvad ja lubjalembesed – aarum, alpikann, risoomiga iirised, kollane kolmiklill, kuldlauk, ahtalehine liilia, dauuria liilia, kirju liilia, kuningliilia, talvine lumekupp, lumikelluke, rohtlaliilia, tulp, võrkiiris.

ÕITSEMISE AEG 

1. aprilli I poolel õitsevad – alpikann, kirgaslill, taevassinine kobarhüatsint, harilik koerahammas, krookus, lumekupp, lumikelluke, ahtalehine lõokannus, kevadine märtsikelluke, väike nartsiss, puškiinia, silla, armeenia sügislill, Kaufmanni tulpvõrkiiris, altai ülane, õrn ülane
2. aprilli II poolel õitsevad – idahüatsint, kanakoole, armeenia kobarhüatsint, koerahammas, kuldtäht, käänd-linnupiim, kollane nartsiss, puškiinia, püvilill, harilik silla, Fosteri tulp, hilistulp, värdülane
3. mais ja juunis õitsevad – enamik sibullilli
4. juulis õitsevad – jänesekapsas, niidu-kuremõõk, Farreri lauk, kuldlauk, kuldlauk, longus lauk, taevassinine lauk, turkmeenia lauk, tähtlauk, liilia liigid ja sordid, pürenee linnupiim, hollandi mõõkiiris, rohtlaliilia, suvitähik, kollane tulivõhk
5. augustis õitsevad – euroopa alpikann, naapoli alpikann, Beesi lauk, kollane lauk, Henry liilia, idaliilia, roosa silla, suvitähik, gladiool, daalia
6. septembris õitsevad – euroopa alpikann, naapoli alpikann, hiliskrookus, vöötkrookus, jaapani lauk, Henry liilia, sügisene silla, sügislill, daalia, kanna 
7. oktoobris õitsevad – Banaadi krookus, hiliskrookus, kaunis krookus, vöötkrookus, jaapani lauk, sügislill  
8. novembris õitsevad – kaunis krookus, eugeuse lauk, harilik sügislill.

KÕRGUS 

1. madalakasvulised – kuni 30cm (nt karatau lauk, kollane lauk, kuldlauk, kirgaslill, sügislill, lõokannus, krookus, alpikann, lumekupp, koerahammas, kirju püvilill, kuldtäht, lumikelluke, hüatsint, võrkiiris, märtsikelluks, kobarhüatsint, sarik-linnupiim, puškiinia, siniliilia ehk silla, tulp)
2. keskmise kõrgusega – 30…50cm (nt tuttliilia, suvine märtsikelluke, nartsiss,kuldne linnupiim, kolmiklill, suvitähik, tulp) 
3. kõrgekasvulised – üle 50cm (nt hiidlauk, preeriaküünal, rohtlaliilia, harilik püvilill, hiidhüatsint, gladiool, liilia, tulp)

SUGUKONNAD  

1. amarüllilised – lumikelluke, märtsikelluke, nartsiss
2. begoonialised – mugulbegoonia
3. hüatsindilised – preeriaküünal, kirgaslill, hiidhüatsint, ebahüatsint, hüatsint, linnupiim, kobarhüatsint, puškiinia, siniliilia ehk silla
4. kannalised – kanna
5. kolmiklillelised – kolmiklill
6. korvõielised – daalia
7. laugulised – lauk, suvitähik
8. liilialised – koerahammas, püvilill, kuldtäht, liilia, tulp
9. nurmenukulised – alpikann
10. punandilised – lõokannus
11. sügislillelised – sügislill
12. tooneliilialised – rohtlaliilia
13. tulikalised – ülane, lumekupp, tulikas
14. võhalised – tulivõhk, aarum
15. võhumõõgalised – krookus, freesia, gladiool, võrkiiris, iiris, tiigerlill, mõõkiiris

PÄRITOLUMAA 

1. Euroopa – lauk, võsaülane, sügislill, lõokannus, lumekupp, koerahammas, lumikelluke, iiris, märtsikelluke, liilia, nartsiss, linnupiim, siniliilia ehk silla, tulp
2. Kesk- ja Lõuna-Euroopa – krookus, kevadine märtsikelluke
3. Lääne-Euroopa – ebahüatsint
4. Vahemeremaad – must lauk, õrn ülane, kroonülane, püvilill, kobarhüatsint, linnupiim, tulikas
5. Türgi – kirgaslill, alpikann, hüatsint, iiris, puškiinia, tulp 
6. Põhja-Ameerika – preeriaküünal, koerahammas, püvilill, liilia, kolmiklill, suvitähik
7. Kesk-Ameerika – daalia
8. Lõuna-Ameerika – kanna
9. Mehhiko – tiigerlill 
10. Põhja-Aafrika – sügislill, krookus, ebahüatsint, märtsikelluke, nartsiss, siniliilia ehk silla
11. Lõuna-Aafrika – lembeliilia, keralill, tuttliilia, freesia, hiidhüatsint, gladiool, linnupiim, tritoonia
12. Aasia – kanna, lumekupp, koerahammas, liilia, linnupiim, siniliilia ehk silla
13. Põhja-Aasia – taevassinine lauk
14. Kesk-Aasia – turkmeenia lauk, sügislill, krookus, rohtlaliilia, märtsikelluke, linnupiim, puškiinia, tulp
15. Lääne-Aasia – lumikelluke, gladiool
16. Hiina – begoonia, tiigerliilia
17. Jaapan – begoonia, krookus, tiigerliilia