ELUEA PIKKUS

1. Üheaastased lilled ehk suvelilled, suvikud on taimed, mis ühe aasta jooksul kasvavad seemnest, õitsevad, viljuvad ja kasvatavad seemned. Oma eluea vältel nad õitsevad ja viljuvad ainult üks kord. Suvelilled rühmitatakse kasvatamise iseloomu alusel ettekasvatatavateks ja kohalekülvatavateks, samuti ettekasvatusperioodi pikkuse alusel. Suveillede hulka loetakse ka mõningaid püsikuid, mida kasvatatakse suvelillena. Neid nimetatakse funktsionaalseteks suvelilledeks.
2. Kaheaastased lilled on taimed, mis esimesel aastal kasvatavad varred ja lehed ning teisel aastal õitsevad ning viljuvad. Kaheaastaseid lilli loetakse tihti suvikute hulka.
3. Mitmeaastased lilled ehk püsililled, püsikud on taimed, mille eluiga on pikem kui kaks aastat. Sageli loetakse püsilillede hulka ka mitmeid poolpõõsaid (nt kuldkann, puju, liivatee, naistepuna jt). Püsililli rühmitatakse näiteks kasvukõrguse, kasvukuju (haabituse), õite värvuse järgi, mullastikule esitatavate nõuete alusel, külmataluvuse, mullasiseste organite, valgusnõudluse alusel ja ka õitsemise aja ning eluea pikkuse alusel.

VALGUSNÕUDLUS

1. Valgusnõudlikud taimed on taimed, kes eelistavad kasvada valgusele avatud kasvukohas (enamik mägitaimi, sibullilli, suve- ja püsililli).
2. Varju taluvad taimed on taimed, kes võivad kasvada poolvarjus (nt sinilobeelia, begoonia, sultan-lemmalts, aedkannike, maikelluke, astilbe).
3. Varju eelistavad taimed on taimed, kes eelistavad kasvada varjus (nt igihali, metspipar, hosta, sõnajalad).

KÜLMAKINDLUS

1. Külmakindlad taimed on taimed, kes talvituvad avamaatingimustes. Siia loetakse nii avamaal talvituvaid püsililli kui ka kaheaastaseid lilli.
2. Külmaõrnad taimed on taimed, kes ei talvitu Eestis avamaatingimustes. Siia loetakse kõik katmikala- ja toataimed, mida võib suvel kasvatada välitingimustes, talveks tulevad nad aga viia kasvuhoonetingimustesse. Siia rühma loetakse ka külmaõrnu püsikuid, mille maasiseseid organeid säilitatakse siseruumides (nt gladiool, daalia, kanna, mugulbegoonia jt).

MULLA OMADUSED

1. Nõudlikud mulla viljakuse suhtes on taimed, kes vajavad väga heaks kasvuks ja arenguks toitaineterikast, parasniisket mulda (nt astilbe, pojeng).
2. Keskmise mullaviljakuse nõudlusega on taimed, kes vajavad mõõduka toitainetesisaldusega mulda (nt priimula, petuunia).
3. Vähenõudlikud mulla viljakuse suhtes on taimed, kelle heaks kasvuks ja arenguks sobivad toitainetevaesed mullad (nt puju, kukehari, mägisibul).

VEE NÕUDLUS

1. Kuivade kasvukohtade taimed on taimed, kes looduslikult kasvavad kõrbetes, steppides, nõmmedel, paepealsetel aladel. Neil on kas sügavale ulatuv või hästi harunenud pindmine juurestik. Lehed on enamasti kaetud tihedate ja hallide karvadega (nt kassikäpp, nelk, parkjuur, puju, mägisibul, kukehari).
2. Mõõduka niiskusega kasvukohtade taimed on taimed, kes kasvavad hästi mõõdukalt niiskes kasvukohas. Liialt niiskes mullas kannatavad nende taimede juured õhupuuduse all, liialt kuivas aga niiskusepuuduses. Lehed on nendel taimedel enamasti suured ja õhukesed (nt tokkroos, kosmos, rebashein, peiulill).
3. Niiskuslembesed taimed on taimed, kes on kohastunud pidevalt niiske kasvukohaga (nt kullerkupp, angervaks).
4. Veetaimed on taimed, kes kasvavad vees, veekogudes (nt vesiroos, vesikupp).

ENAMLEVINUD SUGUKONNAD (liikide arv on hinnanguline)

1. Korvõielised 23000 liiki (puju, aster, jumikas, jänesekäpp, rukkilill, jaanikakar jt)
2. Liblikõielised 18000 liiki (lillhernes, õisuba)
3. Mailaselised 5000 liiki (müürilill, mailane, käokannus)
4. Ristõielised 4000 liiki (kirburohi, hanerohi, ibeeris, aubrieeta)
5. Huulõielised 3500 liiki (salvei, pune, liivatee, akakapsas, nõianõges, monarda)
6. Roosõielised 3000 liiki (kortsleht, mõõl, valdsteinia, maran, kitseenelas)
7. Sarikalised 3000 liiki (asorell, tähtput, ogaputk)
8. Tulikalised 2500 liiki (tulikas, kullerkupp, ülane, käoking, lumeroos)
9. Maavitsalised 2500 liiki (maavits)
10. Nelgilised 2000 liiki (nelk, kadakkaer, liivkann, kipslill, seebilill)
11. Karelehelised 2000 liiki (brunnera, nabaseemnik, kopsurohi)
12. Paksulehelised 1500 liiki (kukehari, mägisibul)
13. Kellukalised 1000 liiki (kellukas, laikellukas)
14. Tatralised 900 liiki (kirburohi)
15. Magunalised 700 liiki (ebamagun, kevadmagun)
16. Pajulillelised 650 liiki (kuningakepp)
17. Kivirikulised 600 liiki (bergeenia, helmikpööris, kivirik)
18. Kassinaerilised 500 liiki (hibisk)

TUTVU ÕPPEMATERJALIDEGA

1. Leht, M. (2011). Taimede määramistunnused. Eesti Maaülikool.
2. Uurman, K. (2009). Taimede kasvu ja arengut mõjutavad tegurid. Räpina Aianduskool.