MÕISTED
Rohttaimede all mõistetakse kõiki aianduses kasutatavaid rohtseid taimi (lilled, köögiviljad, maitsetaimed, ravimtaimed).
Lillede all mõistetakse kõiki iluaianduses kasutatavaid leht- ja õisdekoratiivseid rohtseid taimi. Ilutaimed on taimed, mida inimene kasvatab oma esteetilise vajaduse rahuldamiseks. Tarbetaimed on taimed, mida inimene kasvatab eelkõige toidu saamiseks. Tänapäeval võivad tarbetaimed omada ka ilufunktsiooni.
OLULISI DEFINITSIOONE
Taksoni mõisteid on mitmeid:
- takson on taksonoomilisse üksusesse kuuluvate organismide (nt liikide, sortide, hübriidide jt) ühisnimetus ehk kogum;
- taksoniteks ehk süstemaatika (taksonoomia) ühikuteks nimetatakse rühmi, mida saab teatud tunnuse abil üksteisest eristada.
Harilik raudrohi – Achillea millefolium
Liik on mingite oluliste tunnuste poolest sarnaste isendite grupp. Liik on taimesüstemaatika põhiühik. Liigil säilivad nii vegetatiivse kui ka generatiivse paljundamise korral tema põhitunnused. Taime ladinakeelne liiginimi on üldjuhul kahesõnaline. Näiteks Achillea millefolium L. – harilik raudrohi. Esimene sõna on perekonnanimi (Achillea), teine aga liigi epiteet (millefoilum). Liigi epiteet on täiendsõna, mis on taimele iseloomulik. Näiteks sõna millefoilum tähendab otsetõlkes tuhandeleheline – taolised lehed raudrohil on. Kui eesti keeles on liigi nimes sõna “harilik”, viitab see asjaolule, et perekonnas on veel liike ja et see konkreetne liik on Eestis sagedane. Perekonnanimed võivad aga olla väga erineva päritoluga. Perekond raudrohi Achillea on oma nime saanud kreeka mütoloogilise sõdalase Achilluse järgi, kes parandas Trooja piiramise ajal raudrohu perekonna taimedega sõdurite haavu. Suur täht (või ka lühend) liiginime järel tähistab esmakordselt seda taime kirjeldanud inimese nime. Näiteks L. on Rootsi taimeuurija Karl Linné järgi.
PEA MEELES!
Liigist kõrgemad üksused on perekond, sugukond, selts, klass, hõimkond ja riik. Need paigutuvad süstemaatikas hirerarhia põhimõttel. Iga liik kuulub ainult ühte perekonda, iga perekond kuulub ainult ühte sugukonda, iga sugukond ainult ühte seltsi, iga selts ainult ühte klassi jne. Aga ühte perekonda võib kuuluda palju liike, ühte sugukonda võib kuuluda palju perekondi, ühte seltsi palju sugukondi jne.
Taksonoomiline hierarhia
NÄIDE
- Liik: kollane ülane (Anemone ranunculoides),
- perekond: ülane,
- sugukond: tulikalised,
- selts: tulikalaadsed,
- klass: kaheidulehelised,
- hõimkond: katteseemnetaimed ehk õistaimed,
- riik: taimeriik
Peamised liigisisesed üksused on alamliik, vorm, teisend ehk varieteet.
Alamliik on püsiva eritunnusega taimerühm, mis erineb morfoloogiliselt ehk ehituslikult tunduvalt teiste selle liigi taimedest. Alamliigi tekkimise põhjused võivad olla geograafilised või ökoloogilised. Alamliigil on enamasti oma leviala. Alamliigi nimi koosneb kolmest sõnast – perenimest, liigi epiteedist ja alamliigile viitavast sõnast. Liigi nime ja alamliigile viitava nime vahele kirjutatakse lühend ssp või subsp (subspecies). Nt kompaktne nelk – Dianthus barbatus subsp. compactus.
Teisend ehk varieteet on vähemalt ühe vähemtähtsa päriliku tunnuse poolest liigist erinev taimerühm. Teisendit tähistatakse taime ladinakeelses nimes lühendiga var. Nt krookusliilia – Lilium bulbiferum var. croceum.
Vorm erineb põhiliigist mõne üksiku mittepäriliku tunnuse poolest. Vormi tähistatakse taime ladinakeelses nimes lühendiga f. Nt Okami hosta – Hosta sieboldii f. okamii, suureõielise kuldkinga kollaseõieline vorm – Cypripedium macranthon f. luteum.
Sugukond on üksteisele lähedaste perekondade kogum.
Perekond on üksteisele sarnaste liikide kogum.
Hübriid on saadud kahe või enama loodusliku liigi ristumisel ilma inimese vahelesegamiseta. Hübriidi nimi koosneb kahest sõnast (perenimest ja liigi epiteedist) mille vahele märgitakse ristike (×). Looduses tekib hübriide suhteliselt harva. Sagedamini toimub hübridiseerumine kultuuri tingimustes, st inimese osalemisel selles protsessis. Nt hübriidpetuunia – Petunia × hybrida, mis on saadud Petunia axillaris × Petunia integrifolia. Kui inimene valib teadlikult vanemvorme soovitud omadustega uute vormide saamiseks ja ristab need omavahel, saab ta uued sordid.
Sort saadakse inimese vahetul osalemisel. Konkreetsel liigil võib olla palju erinevaid sorte, mis omavahel erinevad mitme tunnuse poolest. Sordi nimi kirjutatakse püstkirjas ja ülakomade vahele või tähistatakse lühendiga cv (cultivated variety, kultivar). Nt suur lõvilõug ‘Appleblossom’ või suur lõvilõug cv Appleblossom. Sordinimes olevad sõnad kirjutatakse suure algustähega. Nt sinilobeelia ‘Crystal Palace’. Sortide nimesid ei tõlgita.
Sordirühm on sarnaste sortide kogum. Sordirühma võivad moodustada ka ristandid, kelle mõlemad vanemad on teada. Nt nartsisside, tulpide, daaliate jt sordirühmad.
Tutvu järgnevate matejalidega
Schmidt, L. (2012). Õistaimede sugupuu. Tartu Ülikool
Leht, M. (2013). Taimesüstemaatika põhimõisted. Eesti Maaülikool
Tokko, U. (2014). Veebiseminar: Liikide määramisest mitte-bioloogile. Tartu Tamme Gümnaasium
UUTE TAIMEDEGA ASUSTAMINE…
Introduktsioon on inimese poolt taimede asustamine esialgsest levikupaigast seni hõlmamata aladele. Juhutulnukaid ei loeta introdutsentideks, sest on sisse tulnud teadliku tegevuseta.
Aklimatisatsioon on asustatud taime kohanemine uue kasvukoha kliimaga.
Kultuuristamine on looduslike liikide kasutamine inimese poolt loodud haljastuses.
Naturaliseerumine on mõne kultuurliigi tungimine looduslikku taimkattesse (nt Sosnovski karuputk Eesti looduses).
Metsistumine on kultuuris olnud taime püsimine esialgsel kasvukohal ilma inimese hoolduseta.
TAIMENIMEDE KIRJUTAMINE
Eestikeelne liiginimi kirjutatakse tekstis püstkirjas ja läbiva väikse algustähega, ka juhul kui taime nimi sisaldab kohanime. Nt mehhiko päsmaslill, peruu füüsal, siberi valdsteinia, pekingi lehtnaeris (taim, mida kaubanduses pakutakse hiina kapsa nime all) jne. Erandina kirjutatakse eestikeelse taimenime perekonna nimi suure algustähega, kui see tuleneb pärisnimest. Nt Arendsi astilbe, Davidi budleia, Thunbergi kurereha, Middendorffi päevaliilia, Fortune’i hosta.
Ladinakeelne liiginimi kirjutatakse tekstis kaldkirjas (kursiivis), perekonnanimi suure ja liigi epiteet väikese algustähega. Nt Hosta sieboldiana, Convallaria majalis, Astilbe chinensis, Hemerocallis hybrida jne. Käsikirjas tõmmatakse ladinakeelsele taimenimele laineline joon alla.
Taimenimede õigekirja saab kontrollida eestikeelsete taimenimede andmebaasist.
Aianduse terminibaas 2017. Termeki. Eesti Keele Instituudi tarkvara terminoloogia haldamiseks.