Esmalt – palun ärge laske ennast imelikest poolitustest häirida. Tegemist on mingilaadi tehnilise probleemiga. Süsteem hakkas järsku ise poolitama, sealt kust talle parasjagu sobib.

Suvelillede teema ülesanne koosnes päris paljudest osadest (kokku 5). Esmalt tuli tutvuda õppematerjalidega, valida välja kaks suvelille ning fikseerida need etteantud Tricideri lehel. Lisaks tuli samal lehel valida välja kaks suvelille, milledega tuli lähemalt tutvuda ning kirjalikud tööd koostada (eeskujuks olid nõuded virtuaalsele herbaariumile, ainult foto võis internetist olla). Töö tegemise järel tuli Tricideri lehele märkida valitud taimede kohta kaks tugevust ja kaks nõrkust. Ja veel tuli tutvuda kõige sellega, mis oli kaaslaste poolt kirja pandud ning lisada enda töösse paar fakti, mis oli uus või üllatas. Kogu töö esitamise tähtajaks oli 24. detsember,  mis pikenes vaheaja tõttu päris mitme nädala võrra.

Siinkohal tänan kõiki, kes on oma töö esitanud (lugesin neid 16. jaanuaril).

Annan tagasi… 

Kokku pakuti välja 70+1 (sinilobeelia) taime, millest pea-aegu kõik ka läbi töötati. Mõned üksikud kordusid, kuid üldplaanis võib öelda, et üheskoos tutvusime umbkaudu 65 erineva suvelillega ja suvelillede hulka loetavate lilledega. Paraku võis nimetatute hulgast leida ka mitmeid püsililli – haruline lursslill, harilik ussitatar, aed-leeklill, hübriidülane, aeddaalia, roomav metsvits ja ühe lühiealise kõrrelise – neegri-hiidhirss. Aeddaalia suurt probleemi ei tekita, sest seda võib suvikuna kasutada.  Aeddaalia taimi võib kasvatada seemnest ning neid kutsutakse sellisel juhul suvidaaliateks. Mugulatega ületalve säilitatavaid külmaõrnu aeddaaliaid võib samuti suvikuna kasutada. Tihti seda ka nii tehakse, eriti kui pole võimalusi mugulaid üle talve hoida.
Roomavat metsvitsa kasutatakse üsna tihti koos teiste suvikutega konteinerhaljastuses, mistõttu tihti teda suvikuks peetakse.
Leeklill oleks nimekirja väga hästi sobinud, kui oleks nimetatud suvi-leeklille ehk suvifloksi (Phlox drummondii). Tegemist on ühe hästilõhnava suvelillega, mis pole paraku kuigi vastupidav ja pikk õitseja. Seetõttu teda haljastuses kuigi palju ei kohtagi.
Harulist lursslille, harilikku ussitatart, aed-leeklille ja hübriidülast kasutatakse ikka ainult püsililledena ning suvelillede hulka ei loeta. Tinglikult võib suvikute hulka lugeda ka lühiealisi kõrrelisi, olgugi et kõrrelist on kuidagi kentsakaks lilleks nimetada. Lisaks oli välja toodud aaskannike, mida me haljastustaimena ei kasuta. Aaskannikesest on aretatud aedkannike ehk võõrasema. Kannikese perekonnast leiavad haljastustaimena kasutamist näiteks püsikud lõhnav kannike, sarvkannike. Viimast kasutatakse tihti hoopis suvikuna varakevadises istutuses, mis hiljem järgmiste taimedega asendatakse. Kõigest sellest kirjutades ja kindlasti ka lugedes tundub, et taimede maailm on omadega ikka täitsa sassis…

Ikka tahan tähelepanu pöörata taimenimede õigekirjale ja terminitele. Töödes esines igasugust… ladinakeelsed nimed püstkirjas, eestikeelsed taimenimed suure algustähega, sordid jutumärkide vahel jne. Jätkuvalt soovitan taimede teadsulikke nimetusi taimenimede andmebaasist üle kontrollida. Meelde tasuks jätta ka see, et ladinakeelsete taimenimede perekonnanimed kirjutatakse töös esmakordsel mainimisel välja, mitte ei lühendata. Näiteks Ageratum houstonianum, mitte A. houstonianum. Üle tasuks kontrollida, mis taim on mungalill ja mis on kress. 🙂

Paaris töös oli taime juurde lisatud vale pilt. Päris mitmel õpilasel jäi töö kuhugi maale pooleli. Kõige enam oli neid, kellel ununes ülesande viimane osa: “Tutvu teiste taimede plusside ja miinustega. Lisa oma töösse paar infokildu, fakti, mis olis sinu jaoks täiesti uued või üllatavad.”  Vormistuse osas kipub viitamine ununema. Sellest kindlasti ei piisa kui kasutatud allikana märgitakse Google pildiotsing või internet.

Töö sisu koostades saime teada, et suvelilled on väga mitmekesised ja värvikirevad. Mõned neist on ka toidutaimena kasutuses või omavad hoopis teatavaid raviomadusi. Kasvukoha suhtes pole suvelilled kuigi nõudlikud, kuigi kasvavad paremini valgusküllases ja toitaineterikkama mullaga kohas. Paljud suvelilled vajavad ettekasvatamist, mistõttu on nende kasvatamine üsna töö- ja ajamahukas. Hooldustöödest on tähtsaim äraõitsenud õite ja õisikute eemaldamine. Nii pikeneb suvelillede dekoratiivsuse aeg. Väetamist ei tohiks ka ära unustada. Seegi parandab/ pikendab õitsemist.

Palun vaadake oma töö üle ja vajadusel tehke parandused terminites, taimenimede õigekirjas või muus, mis välja sai toodud. Loomulikult oli ka töid, mis olid sisult ja vormilt suurepärased. Kellel on töö pooleli, palun lõpetage ära. Kellel on üldse tegemata, palun tehke ära, sest uued ülesanded tulevad peale, kevad samuti…

Jagan veel ka temaatilist lisamaterjal.
Maalehe video seemnete külvamise kohta.
Maalehe video seemnete külvamise kohta kasvukohale.
Lilleseemnete külvitabel (Hansaplant).