Sõnajalgade teema töö koosnes kahest osast:

1. Moodusta vähemalt kaheksast taimest koosnev taimekooslus, mis sisaldab vähemalt kolme sõnajalga, lisaks kõrrelisi ja püsililli. Kasvukoha tingimused võid ise valida. Kasvukoha valikul võid lähtuda mõnest reaalsest keskkonnast (nt koduaed). Iga taime kohta too välja eesti-, ladina- ja võimalusel sordinimed, kõrgus, vahekaugus istutamisel, dekoratiivsuse aeg ning pilt.  Ära unusta valitud kasvukoha tingimusi (valgus, mulla omadused) mainimast.
2. Koosta sõnajalgade maakaart lähtuvalt nende päritolust. Sõnajalgade maakaart peab sisaldama vähemalt 10 erinevat sõnajalga. Kaardi aluseks tuleb võtta mõni maakaart või Google Maps’i kaart, taimed tuleb paigutada päritolumaa kohale või viitega päritolumaa kohale. Iga taime kohta peab olema esitatud selle foto, eesti- ja ladinakeelne nimi. Kaardi blogissel lisamiseks peab see olema salvestatud pildifailina. Kasutades aluseks Google Maps’i kaarti, saad tööd jagada lingina.

Töö esitamise tähtajaks oli 19. märts.

Tänan kõiki, kes on töö õigeaegselt esitanud.

Esimeses ülesandes tuli valida mõni kasvukoht ja pakkuda välja vähemalt kaheksast taimest koosnev taimekooslus. Üldjuhul pakuti taimekooslusi poolvarjulisele või varjulisele kohale, parasniiskele, viljakale, nõrgalt happelisele mullale. Ehk pakuti selliseid kasvukohti välja ikka sellepärast, et oleme harjunud nägema sõnajalgu just sellistes kohtades kasvamas. Nad on ju meil ka looduslikud taimed! Mõned taimekooslused olid pakutud ka hoopis kiviktaimlasse või kuivemale, toitainetevaesemale, klibumullale.
Enamasti oli kasvukoht lihtsalt kirjeldatud või tingimused nimetatud, küll aga oli ka töid, kus oli mõeldud konkreetsele, reaalselt olemasolevale kohale.
Mitmetes töödes oli kenasti loetletud taimi kuid kahjuks oli kasvukoht jäetud kirjeldamata/ nimetamata. Kui see jäi tegemata, siis tuleb oma tööd selles osas täiendada. Samuti kippus sellistes töödes olema taimi, mis vajavad erinevaid tingimusi. Kokku sattusid niiskemat ja kuivemat mulda eelistavad taimed, toitainetevaesemat ja -rikkamat mulda eelistavad taimed. See on tavapärane, kui me enne taimede valikut ei mõtle, kuhu plaanime nad istutada.

Teise ülesande lahendamine oli ehk keerukam ja paras väljakutse. Koostada tuli sõnajalgade maakaart. Ülesande lahendamisel kasutati erinevaid võimalusi. Sõnajalgade pilte prooviti paigutada ühele aluskaardile, samuti püüti päritolumaad tähistada numbritega, viitadega. Päris mitmel korral kasutati ka GoogleMapsi. Uurige kursusekaaslaste töid. Kindlasti saate uusi huvitavaid teadmisi ja ideid.

Usun, et nende ülesannete lahendamisel said sõnajalad palju selgemaks ning julgeme neid enam haljastustaimena kasutada. Kindlasti leidis keegi endale ued lemmikud.

Õpilased, kes pole tänaseks (2. aprilliks) sõnajalgade teema tööd esitanud, peavad selle siiski ära tegema.

Lõpetuseks lisan ühe huvitava video sõnajalgade kohta.

Kaunist kevadet!
Külvake seemneid, lõigake viljapuid ja kaitseka taimi ereda päikese eest!