VÄETISED

PANE TÄHELE!
Selles osas käsitleme väetisi üldiselt, et mõista väetiste maailma mitmekesisust. Seetõttu võib õppematerjalist leida infot ka väetiste kohta, mis leiavad kasutust avamaal või kodudes, hobiaianduses.

Väetised on ained, mida kasutatakse peamiselt saagi suurendamise, selle kvaliteedi parandamise ja/ või mulla viljakuse tõstmise eesmärgil. Väetiste mõju avaldub taimede toitumistingimuste paranemise kaudu. Toitainete varude täiendamist toitekeskkonnas (mullas) nimetatakse väetamiseks. Toitekeskkonnaks peale mulla võib veel olla nt turvas, kookoskiud, kivivill jms.

Väetistega viiakse taime kasvukeskkonda taimedele vajalikke toitaineid ja/ või parandatakse mulla füüsikalisi, füüsikalis-keemilisi ja bioloogilisi omadusi.

Väetisi on väga palju ja neid rühmitatakse mitmete aspektide alusel. Siinkohal vaatleme järgmisi väetiste rühmitamise aspekte:
1. koostis,
2. toime,
3. toime kiirus,
4. väliskuju ja konsistents.

Väetised liigitatakse koostise alusel järgmiselt:
1. Orgaanilised väetised. Need väetised koosnevad orgaanilistest ainetest ja on loodusliku päritoluga. Orgaanilised väetised on näiteks sõnnik, turvas, kompostid, ka vermikompostid, haljasväetised, mitmesugused leotised jt.
2. Mineraalsed väetised. Nendes väetistes esinevad toiteelemendid mineraalsete ainetena. Minaraalväetised on tööstuslikult toodetud väetised, näiteks ammooniumnitraat, superfosfaat, Ferticare jt.

Mineraalväetised liigitatakse omakorda toiteelementide sisalduse alusel järgmiselt:
1. Lihtväetised. Need sisaldavad ühte taimedele vajalikku põhitoiteelementi (N, P või K) või mikroelementi. Näiteks karbamiid (N), ammooniumnitraat (N), superfosfaat (P) jt.
2. Kompleksväetised. Need sisaldavad kahte või kolme põhitoiteelementi ja/ või lisaks veel ühte või mitut mikroelementi. Näiteks Cropcare 10-10-20 (N, P, K ja mikroelemendid), Osmocote (N, P, K ja mikroelemendid), kristal-N (aastatid tagasi nimetati kristalliiniks) (N, P, K) jt.

Lihtväetised rühmitatakse elementide sisalduse alusel järgmiselt:
1. Makroväetised. Need sisaldavad makroelementi. Näiteks ammooniumnitraat – sisaldab lämmastikku. Makroväetiseid nimetatakse ka vastavalt elemendi sisaldusele lämmastik-, fosfor- ja kaaliumväetisteks.
2. Mikroväetised. Need väetised sisaldavad mikroelementi. Näiteks booraks – sisaldab boori.
Mikroväetiseid nimetatakse vastavalt elemendi sisaldusele boor-, vask-, tsink- jne väetisteks.

Kompleksväetiseid rühmitatakse järgmiselt:
1. Liitväetised. Iga väetise osake (graanul) sisaldab kõiki väetistes olevaid elemente. Elemendid on igas väetise osakeses sellises vahekorras nagu on kogu väetises olevate elementide vahekord. Näiteks kaaliumnitraat, kaalium-naatrium-nitraat, Cropcare 10-10-20, Ferticare 14-11-25 jne
2. Väetissegud. Need saadakse mitme erineva lihtväetise omavahelise kokkusegamise teel. Väetissegusid saab väetise kasutaja ise segada. Siis tuleb jälgida mineraalväetiste segamise nõudeid. Väetissegude korral iga väetise osake (graanul, kristall) sisaldab ainult selle väetise elemente, millest ta pärineb.

Väetisi rühmitatakse toime alusel järgmiselt:
1. Otsesed väetised. Need on väetised, mis on taimedele otseseks toiteelementide allikaks. Näiteks N-väetised, Ferticare, Terraflex-T, vedelväetised. Otseste väetiste mõju avaldumise aeg on lühem ja tihti tuleb neid väetiseid ühe vegetatsiooniperioodi jooksul kasutada mitu korda.
2. Kaudsed väetised. Need on väetised, mis mõjutavad taimede toitumistingimusi, samas parandavad nad ka mulla omadusi. Selle tõttu paranevad taimede toitumistingimused ja muld rikastub mitmete ühenditega, peamiselt küll lämmastikühenditega. Enamik kaudseid väetiseid on ka taimedele toiteelementide allikaks. Näiteks sõnnikud, haljasväetised jt. Need parandavad taimede toitumistingimusi ehk mullastiku füüsikalisi omadusi ja rikastavad mulda ka toitainetega. Mõned kaudsed väetised parandavad mullastikku kuid taimedele toiteelementide allikaks ei ole. Näiteks bakterväetised, turvas jms.

Väetisi rühmitatakse toime kiiruse alusel järgmiselt:
1. Kiirelt toimivad väetised. Need varustavad taimi toitainetega või muudavad mullaomadusi kohe pärast kasutamist. Siia rühma kuuluvad kergesti lahustuvad mineraalväetised, vedelväetised (näiteks Compo, Substrali toataimede väetised), virts.
2. Aeglaselt toimivad väetised. Need hakkavad mõju avaldama alles teatud aja möödudes (P-, K-väetised, Osmocote, väetispulgad, väetisetabletid) või avaldub mõju järelmõju kaudu (orgaanilised ja lubiväetised). Aeglaselt toimivaid väetiseid võib kasutada perioodiliselt. Näiteks kasutatakse lubiväetisi avamaal uuesti 5…7 aasta möödudes.

Väetisi rühmitatakse vastavalt väliskujule ja konsistentsile järgmiselt:
1. Vedelväetised. Vedelväetised on kauplustes müügil vedelikena, nagu näiteks paljud toataimede väetised.
2. Tahked väetised. Tahked väetised on müügil tahkete ainetena, nagu näiteks ammooniumnitraat, kristal-N, superfosfaat, kaaliumkloriid, Ferticare, väetisepulgad jne. Tahkeks väetiseks loetakse ka orgaanilist väetist nagu sõnnik.

Tahkeid väetiseid rühmitatakse väliskuju järgi järgmiselt:
1. Kristalsed. Kristalsete väetiste osakesed meenutavad soola või suhkru terakesi. Kristalsed väetised on näiteks raudsulfaat, magneesiumsulfaat, ammooniumsulfaat, Ferticare jt.
2. Pulbrilised. Pulbriliste väetiste osakesed on hästi peened ja kergesti lenduvad. Väetis meenutab jahu või tärklist. Pulbrilised väetised on näiteks kaaliumsulfaat, lubiväetised.
3. Granuleeritud. Granuleeritud väetiste osakesed on ümarad või erikujuliste graanulitena. Tänapäeval on enamkasutatavad väetised granuleeritud väetised.
4. Pulgad. Neid kutsutakse ka väetisepulkadeks, mida toodetakse eelkõige toataimede ja amplitaimede väetamiseks.
5. Tabletid. Väetisetabletid on enamasti väetisegraanulitest kokkupressitud. Väetisetablette toodetakse nagu pulkasidki eelkõige hobiaednikele. Neid kasutatakse toataimede ja amplitaimede väetamiseks.