Õhustamine

Taimed vajavad normaalseks elutegevuseks õhku. Õhku vajavad toataimed nii fotosünteesiks kui ka hingamisprotsessiks. Fotosünteesi protsessiks omastavad taimed õhust süsihappegaasi, eraldub hapnik. Hingamiseks vajab taim hapnikku. Valguses toimuvad nii fotosüntees kui ka hingamine – ülekaalus on fotosünteeiprotsess. Pimedas (öösel) fotosünteesiprotsess lakkab, hingamine aga jätkub.

Fotosünteesiprotsess. Allikas: http://www.ducksters.com/science/photosynthesis.php

Nii fotosünteesi- kui ka hingamisprotsessi paremaks toimimiseks tasub ruume tuulutada. Juurte õhustamiseks võib kasutada puupulka, millega potis oleva mulla pealispinda kobestatakse. Potis oleva mulla pealispinna kobestamine on vajalik, sest pikeamaajaliselt vajub muld potis kokku (tiheneb kastmise toimel) ning õhu hulk mullas väheneb. Meeles tasub pidada sedagi, et hästi õhustatud muld hoiab paremini ka niiskust. Hästi õhustatud mullast omastavad taimed paremini vett ja toitaineid. 

Ruumide tuulutamisel tuleb arvestada toataimede tuuletõmbuse taluvusega. Tuuletõmbust ei talu näiteks abuutilon, aglaoneema, André flamingolill, pesa-raunjalg, begooniad, vahemere alpikann jt. 

Kindlasti ei tohiks ruumis, kus on toataimed, suitsetada. Eriti tundlikud on suitsetamise suhtes õitsvad taimed. Juba väikese nikotiinisisalduse tõttu õhus, võivad taimelt õied ära kukkuda. Nikotiinikahjustuse korral muutuvad taimede lehed kahvaturoheliseks, samuti esineb leheroodude vahel pruune laike.