Kahjustus kogu taimel
| Tunnus |
Põhjus |
| Turgor on taimes väike (taim näib üleni lõtv, närtsinud) |
Veepuudus või liigne soojus. liigne kastmine (juured hävinud juuremädanike tõttu) |
| Taim ei kasva ega arene edasi |
Valgusvähesus, vähene õhusoojus, liiga väike pott, toitainetepuudus, loomulik puhkeaeg |
| Korgistunud laigud või viirud lehtedel, õiepungadel ja õitel |
Ripslase kahjustus |
| Õiepungad ja õied varisevad |
Liiga kuiv õhk |
| Taim on nõrk ja tuhmide lehtedega, väliselt pole kahjustajaid märgata |
Mullas kahjustavad taimejuuri juuretäid |
| Võrsed ja lehed ripuvad lõdvalt |
Kuivus või külma õhu toime (avatud aken, tuuletõmbus). Juurestiku kahjustus liigniiskuse, nematoodide või nakkuslike juuremädanike tõttu. |
| Lehed kuivavad ja varisevad |
taime kasvukoht on liiga pime või liiga soe või on esinenud järske temperatuuri muutusi |
| Lehed on kahvatud ja jäävad väikeseks. Kogu taimel on kasv pidurdunud (peatunud) |
Toitainetepuudus. Liigne kastmine ja sellest tingitud juurte mädanemine |
| Lehed on pehmed ja kahvatud, ähmase mustriga. Õitsemine hilineb, taim haigestub kergesti. |
Üleväetamine |
| Korkjad laigud lehtedel ja vartel, kaktusel ka klaasjad laigud |
Liiga suur õhu- ja mullaniiskus (eriti eredapäikeselisel kasvukohal) |
| Taim venib pikaks, lehed jäävad väikeseks, on kahvatud või kolletuvad |
Valgusepuudus |
| Helekollased ebakorrapärased laigud või looklevad jooned lehtedel, sagedamini säntpoolial |
Liiga jahe kastmisvesi |
| Lehed kuivavad, kuid jäävad varrele rippuma. Lehtede alaküljel õrn võrgend |
Punase kedriklesta kahjustus (liiga kuiva õhu tõttu) |
| Lehtede servad pruunistuvad ja rulluvad. Lehed varisevad |
Õhk on liiga kuiv. Kasvukoht on liiga jahe. Tuuletõmbus või järsud temperatuurimuutused |
Kahjustused üksikutel lehtedel
| Tunnus |
Põhjus |
| Lehed muutuvad kollakaks, leherood jäävad roheliseks, mistõttu lehed näivad marmorjad |
Mangaani (Mn) puudus |
| Leheservad ja lehetipp pruunistuvad |
Kaaliumi (K) puudus |
| Lehed kahvaturohelised kuni valkjad |
Lämmastiku (N) puudus |
| Vanematel lehtedel roodudevaheline kloroos. Hiljem klorootilisel alal kärbunud laigud |
Magneesiumi (Mg) puudus |
| Leht on kollane või valkjas, ainult reherood on rohelised |
Raua (Fe) puudusest tingitud kloroos |
| Pruunikashallid, veidi sissevajunud teravapiirilised plekid, laigud lehtedel |
Päikesepõletus |
| Lehed pehmed ja rippuvad, mõnikord veidi läbipaistvad |
Külmakahjustus |
| Lehed varisevad |
Valgusepuudus, liigsoojus, liigne kastmine või liigne väetamine, veepuudus |
| Lehed heledad, läbipaistva tsooniga ümbritsetud laigud |
Bakternakkus |
| Lehed moondunud |
Lehetäide kahjustus, viirushaigus |
| Lehtedel tume, peaaegu mustjas kirme |
Nõgiseened – lööbivad lehetäide, kilptäide ja kasvuhoonekarilase eritatud mesikastel |
| Lehtedel arvukalt valkjaid tähne ja täppe. Sageli lehtede alakülgedel peen võrgend (harvem võrsetel) |
Punase kedriklesta kahjustus. Kahjuri paljunemist soodustab soe ja kuiv õhk |
| Lehed kaetud arvukate valjkashallide kaigukestega. Lehtede alaküljel mustad punktid (kahjuri väljaheited) |
Ripslaste kahjustus. Kahjurid paljunevad kiiresti sooja ja suhteliselt kuiva õhu korral |
| Lehed, eriti võrse tipul, on kähardunud või rullunud servadest, kleepuva ja läikiva eritisega kaetud |
Lehetäide kahjustus |
| Lehtede alaküljel väikesed roostepruunid või kreemikad eospadjandid |
Roosteseened |
| Lehtedel mitmesuguse suurusega, rohkem või vähem tumedad laigud. Mõnikord on laigud õlijalt läbipaistvad |
Mitmesuguste parasiitsete seente kahjustus. Õlijad laigud viitavad bakternakkusele. |
| Valkjas puudritaoline kirme lehtedel, võrsetel ja õitel |
Jahukaste |
| Hall tolmav hallituskirma ning mädanikulaigud lehtedel, vartel ja õitel |
Hahkhallitus |
| Lehekoes valkjad looklevad käigud |
Kaevandikärbse vaklade (vastsete) kahjustus |
| Lehed kleepuvad ja läikivad. Lehtede alaküljel, taimevarrel, lehevartel ja -pearoodudel väikesed pruunikad madalad kühmukesed |
Kilptäid |
| Lehtede alumisel küljel ja lehekaenlas väikesed vatitupsu taolised moodustised |
Villtäid |
| Lehed on kleepuvad ja läikivad, lehtede alakülgedel väikesed valged putukad, kes häirimisel lendu tõusevad |
Kasvuhoonekarilased. Paljunevad kiiresti sooja ja kuiva õhu korral |
| Lehed kollakad, hiljem pruunid plekid (ümbritsetud jämedamate leheroodudega) |
Närbussi kahjustus |
Kahjustused õitel
| Tunnus |
Põhjus |
| Taimed ei õitse |
Valguse- võit toitainetepuudus. Lämmastiku liig. Sellele liigile vajaliku madala temperatuuri või lühipäeva puudumine kindlal kasvuperioodil |
| Õiepungad ei avane |
Veepuudus, valgusepuudus |
| Pungad kolletuvad ja/ või varisevad |
Liigniiskus või liigkuivus, üleväetamine, liiga kõrge temperatuur, liiga kuiv õhk |
| Õied varisevad |
Veepuudus |
Kahjustused juurekaelal
| Tunnus |
Põhjus |
| Taime kasv peatub, lõpuks taim hävib. Mullapinnalähedane varreosa on pehme ja mädaneb |
Baktermädanik |
| Varre alumine osa on tumenenud. Taim hävib |
Varremädanik |
Kahjustused juurtel
| Tunnus |
Põhjus |
| Juurekael on tumenenud ja hakkab mädanema |
Parasiitseentest või mittenakkuslik juuremädanik |
| Taim närbub ja hävib. Juured on pruunistunud ja surnud |
Parasiitseentest tingitud juurte mädanik (märgmädanik) või nematoodidest põhjustatud kuivmädanik |
| Taime kasv on pidurdunud. Juurtel on vahaniitidega kaetud putukad (täid) |
Juuretäid |
| Taim ei arene, juurtel on ebakorrapärased paksendid (mügarikud) |
Pahknematoodid |
Kahjustused mullapinnal
| Tunnus |
Põhjus |
| Valkjas kirme mullapinnal või potiäärel |
Toitesoolade kõrge sisaldus mullas |
| Mullapinnal või selle pindmises kihis on 1-4 mm suurused valkjad või hallikad putukad, kes taime kastmisel üles hüppavad |
Hooghännad. Nad paljunevad jahedas ja niiskes mullas ning kahjustavad taime alumisi lehti |
| Mullas on kuni 3 cm pikkused valkjad peened “ussikesed” |
Valgeliimukad. Nad tegutsevad niiskes mullas. Kahjustavad ainult juuremädanikest kahjustatud või muul põhjusel vigastatud taimejuuri |
| Noore taime lehed kaotavad turgori ja närbuvad. Taime juurekaela ja juuri närivad 3-5 mm pikkused valkjad, poolläbipaistvad tumedapealised vaglad |
Kasvuhoonesääsk (leinasääsk). Vaglad kahjustavad niiskes mullas |
Mittenakkuslikud (füsioloogilised) haigused
| Haiguspilt |
Võimalikud põhjused |
| Taimed kasvavad halvasti |
Veepuudus, taoitainetevaegus, liigsoojus, liigjahedus, vana kasvusubstraat |
| Noored võrsed kuivavad |
Liigkuivus või liigniiskus mullas, liiga kuiv või liiga niiske õhk |
| Võrsed on liiga pikad ja nõrgad |
Valgusepuudus või liiga soe kasvukoht talvel |
| Mädanik mullapinnalähedasel varreosal |
Liigne kastmine või liigne väetamine |
| Lehed varisevad |
Mulla liigkuivus või liigniiskus, valgusepuudus, järsk temperatuurimuutus, liiga kuiv õhk, tõmbetuul |
| Lehed kolletuvad |
Vähene või ebaõige väetamine, ebasobiv kasvukoht (liiga pime, liiga soe või liiga jahe) |
| Lehed närbuvad |
Kuivus või liigniiskus, jahe kasvukoht, liigselt lubjarikas vesi |
| Leheservad pruunistuvad |
veepuudus, toitainete vähesus või liig, liiga kuiv õhk, vana substraat, liigne õhuniiskus |
| Lehetipud pruunistuvad |
Õhk on liiga kuiv |
| Lehed rulluvad |
Vähene või liigne kastmine, liiga madal õhuniiskus (liiga kuiv õhk) |
| Lehed ja võrsed ripuvad lõdvalt |
Substraadi liigkkuivus või liigniiskus |
| Lehtedel heledad laigud |
Liigne päikesepaiste |
| Kirjud lehed muutuvad (jäävad) roheliseks |
Ebaõige väetamine, valgusvaene kasvukoht |
| Õied väikesed ja neid on vähe |
Vähene väetamine, liiga soe kasvuruum |
| Lehed jäävad väikeseks |
Toitainetepuudus, valgusvaegus |
| Õienupud varisevad |
Mulla või õhu liigkuivus, toitainetepuudus |
| Õied ripuvad |
Vähene või liigne kastmine, valgusvaene kasvukoht. Mulla liigniiskus. |
Allikas
Pallum, V. (2001). Lillede Taimekaitse. Maalehe Raamat. lk 135-139.
