Lillede all mõistetakse kõiki iluaianduses kasutatavaid leht-, õis- ja vilidekoratiivseid rohtseid taimi.
Aga millised taimed on toalilled?
Toalillede hulgast leiame nii rohtseid kui ka puittaimi. Toataimi kasutatakse tänapäeval peamiselt siseruumides, selle elustamiseks ja meeleolu loomiseks. Üha enam kasutatakse toataimi lühiajaliselt avamaal, nii peenardes kui ka taimekastides, -amplites (nt värd-fuksia, vöötpelargoon, tups-rohtliilia, kuningbegoonia jt).
OLULISEMAD DEFINITSIOONID
Taksoni mõisteid on mitmesuguseid:
- takson on taksonoomilisse üksusesse kuuluvate organismide (nt liikide, sortide, hübriidide jt) ühisnimetus ehk kogum;
- taksoniteks ehk süstemaatika (taksonoomia) ühikuteks nimetatakse rühmi, mida saab teatud tunnuse abil üksteisest eristada.
Liik on mingite oluliste tunnuste poolest sarnaste isendite grupp. Liik on taimesüstemaatika põhiühik. Liigil säilivad nii vegetatiivse kui ka generatiivse paljundamise korral tema põhitunnused. Taime ladinakeelne liiginimi on kahesõnaline. Näiteks Hedera helix L. – harilik luuderohi. Esimene sõna on perekonnanimi (Hedera), teine on liigiepiteet (helix). Liigi epiteet on täiendsõna, mis on tihti taimele iseloomulik. Näiteks sõna helix tähendab otsetõlkes pöörama, väänduma, põimima – luuderohi on liaan, kes on soojema kliimaga maades (Kesk- ja Lõuna-Euroopas) looduslikult võimeline puude tüvedele toetudes, mitmekümne meetri kõrgusele kasvama.
Kui eesti keeles on liigi nimes sõna “harilik”, viitab see asjaolule, et perekonnas on veel liike ja et see konkreetne liik on Eestis sage.
Perekonnanimed võivad aga olla väga erineva päritoluga. Perekond luuderohi Hedera on otsetõlge (luuderohi). Üks suur täht (või ka mitu) liiginime järel tähistab esmakordselt seda taime kirjeldanud inimese nime. Näiteks L. on Rootsi taimeuurija Carl von Linné järgi.
PEA MEELES!
Lühend hort. (hortulanorum) taime ladinakeelse nime lõpus näitab, et taim on oma nime saanud aednikelt ja et botaanikud pole ametlikku nime andnud. Näiteks: Anthurium andraeanum hort. – André flamingolill.
Taimede ladinakeelsed nimed eristatakse muust tekstist kaldkirjaga (Italic), käsikirjas tõmmatakse aga laineline joona alla. Perekonnanimi (esimene sõna) kirjutatakse suure ja järgnev sõna (liigi epiteet) väikse algustähega. Näiteks Begonia rex-cultorum. Taimede eestikeelsed nimed kirjutatakse erialases tekstis läbiva väikese algustähega. Näiteks kaunis piimalill. Läbiva väikese algustähega kirjutatakse taimede eestikeelsed nimed ka siis, kui see sisaldab kohanime. Näiteks: ameerika agaav, jaapani aukuuba, mehhiko kukehari, süüria hibisk, kanaari datlipalm jt. Liigi epiteet kirjutatakse taime eestikeelses nimes suure algustähega vaid juhul, kui see sisaldab pärisnime. Näiteks: André flamingolill, Woodi laternlill, Wallise tõlvlehik, Sprengeri aspar jt.
Taksonoomiline hierarhia
Liigist kõrgemad üksused on perekond, sugukond, selts, klass, hõimkond ja riik. Need paigutuvad süstemaatikas hirerarhia põhimõttel. Iga liik kuulub ainult ühte perekonda, iga perekond kuulub ainult ühte sugukonda, iga sugukond ainult ühte seltsi, iga selts ainult ühte klassi jne. Aga ühte perekonda võib kuuluda palju liike, ühte sugukonda võib kuuluda palju perekondi, ühte seltsi palju sugukondi jne.
Allikas: https://commons.wikimedia.org/wiki/File:Hedera_helix_Sturm12001.jpg
NÄIDE 1
- liik: harilik luuderohi (Hedera helix)
- perekond: luuderohi (Hedera)
- sugukond: araalialised (Araliaceae)
- selts: araalialaadsed (Apiales)
- klass: päriskaheidulehelised (Eudicotyledoneae)
- hõimkond: katteseemnetaimed (sün. õistaimed) (Angiospermae)
- riik: taimed (Plantae)
NÄIDE 2
- liik: kõrge nefroleep (Nephrolepis exaltata)
- perekond: nefroleep (Nephrolepis)
- sugukond: nefroleebilised (Nephrolepidaceae), ka sõnajalalised (Dryopteridaceae)
- selts: keerdlehikulaadsed (Polypodiales)
- klass: keerdlehikud (Polypodiopsida)
- hõimkond: sõnajalgtaimed (Pteridophyta)
- riik: taimed (Plantae)
Sugukond on üksteisele lähedaste perekondade kogum.
Perekond on üksteisele sarnaste liikide kogum.
Sort saadakse inimese vahetul osalemisel. Ühel liigil võib olla väga palju erinevaid sorte, mis omavahel erinevad ühe või ka mitme tunnuse poolest. Sordi nimi kirjutatakse püstkirjas ja ülakomade vahele või tähistatakse lühendiga cv (cultivated variety, kultivar). Näiteks: võra-sõrmlehik ‘Trinette’ või võra-sõrmlehik cv Trinette. Sordinimes olevad sõnad kirjutatakse suure algustähega. Näiteks: kaunis piimalill ‘Saturna White’. Sortide nimesid ei tõlgita.
Sordirühm on sarnaste sortide kogum. Sordirühma võivad moodustada ka ristandid, kelle mõlemad vanemad on teada. Näiteks vahemere alpikanni sordirühmad: Micro, Verano, Super Compact, Maxiwella, Bells jne.
Allikas: https://ornamentals.beekenkamp.nl/uploadbestanden/acd06080-1dbd-4205-8220-42741fba89af-640-426.jpg
Beekenkamp tootekataloogid:
Lisamaterjalid
Aianduse terminibaas 2017. Termeki. Eesti Keele Instituudi tarkvara terminoloogia haldamiseks.
Schmidt, L. (2012). Õistaimede sugupuu. Tartu Ülikool
Leht, M. (2013). Taimesüstemaatika põhimõisted. Eesti Maaülikool
Tokko, U. (2014). Veebiseminar: Liikide määramisest mitte-bioloogile. Tartu Tamme Gümnaasium
TAIMENIMEDE KIRJUTAMISEST VEELKORD
Eestikeelne liiginimi kirjutatakse tekstis püstkirjas ja läbiva väikse algustähega, ka juhul kui taime nimi sisaldab kohanime. Nt jaapani fatsia, vahemere alpikann, ameerika agaav, kanaari datlipalm jne. Erandina kirjutatakse eestikeelse taimenime perekonna nimi suure algustähega, kui see tuleneb pärisnimest. Nt André flamingolill, Morgani kukehari, Sprengeri aspar, Grusoni siilkaktus, Blossfeldi kalanhoe jne.
Ladinakeelne liiginimi kirjutatakse tekstis kaldkirjas (kursiivis), perekonnanimi suure ja liigi epiteet väikese algustähega. Nt Asparagus aethiopicus, Cyclamen persicum, Anthurium andraeanum jne. Käsikirjas tõmmatakse ladinakeelsele taimenimele laineline joon alla.
Taimenimede õigekirja saab kontrollida eestikeelsete taimenimede andmebaasist.
Aianduse terminibaas 2018. Termeki. Eesti Keele Instituudi tarkvara terminoloogia haldamiseks.
VEEL HUVITAVAID, AIANDUSEGA SEOTUD MÕISTEID…
Introduktsioon on inimese poolt taimede asustamine esialgsest levikupaigast seni hõlmamata aladele. Juhutulnukaid ei loeta introdutsentideks, sest on sisse tulnud teadliku tegevuseta.
Aklimatisatsioon on asustatud taime kohanemine uue kasvukoha kliimaga.
Kultuuristamine on looduslike liikide kasutamine inimese poolt loodud haljastuses.
Naturaliseerumine on mõne kultuurliigi tungimine looduslikku taimkattesse (nt Sosnovski karuputk Eesti looduses).
Metsistumine on kultuuris olnud taime püsimine esialgsel kasvukohal ilma inimese hoolduseta.