TOATAIMED 
Toataimedeks loetakse siseruumides aastaringselt kasvatatavaid taimi. Neil on väga oluline roll elukeskkonna kujundamisel. Nad on tähtsad nii esteetilises kui ka psühholoogilises mõttes. Nad toimivad ka kui õhufiltrid inimese eluruumides.  
Toataimed võivad kasvada väga erinevates kasvukohatingimustes. Taimede valikul tuleb eelkõige arvestada nende nõudeid valgusele ning mullale.  

TOATAIMEDE KLASSIFIKATSIOON  

VALGUSVAJADUS  

1. valget ruumi vajavad – agaav, aaloe, aspar, bougenvillea, ilupaprika, tsissus, tsitrus, ebakrooton, turdleht, palmlehik, draakonipuu, särav piimalill, viigipuu, gerbera, roniliilia, rooshibisk, ratsuritäht, jasmiin, mürt, õlipuu, kannatuslill, pelargoon, tsineraaria, roos, kukehari, koralltomat, tääkliilia, sulgvõhk, kalla 

2. hajutatud valgust vajavad – abuutilon, sõnajalad, ekmea, aglaoneema, alokaasia, flamingolill, ardiisia, aspar, lehtliilia, begoonia, kivivõhk, tiigerlehik, tups-rohtliilia, tsissus, kliivia, palmlehik, alpikann, tsümbiidium, lõikhein, diifenbahhia, draakonipuu, nõelköis, kaunis piimalill, fatsia, viigipuu, fuksia, gardeenia, gerbara, gusmaania, luuderohi, vahalill, hortensia, Blossfeldi kalanhoe, maranta, monstera, nefroleep, korallmari, veenusking, pellea, peperoomia, trsineraaria, kuuking, filodendron, priimula, asalea, säntpoolia, havisaba, sõrmlehik, jõulukaktus, sinningia, helksiine, tõlvlehik, keerdviljak, sõrgköis, tradeskantsia, vriisea, sulgvõhk, kalla 

3. varjulist kohta ehk vähese valgusega ruumi taluvad – ekmea, alokaasia, flamingolill, lehtliilia, fatsia, maranta, pellea, peperoomia, filodendron, sarvsõnajalg, asalea, säntpoolia, tõlvlehik, sõrgköis, sulgvõhk, kalla   

NÕUDED MULLA OMADUSTELE

1. Mullaviljakuse alusel:

• viljakas muld (nt ardiisia, begoonia, bugenvillea, ebakrooton, flamingolill, kalanhoe, maranta, palmlehik, pärgväändik, sõrgköis, sõrmlehik, tiigerlehik, tõlvlehik, tääkliilia, viigipuu)
• toitainetevaene muld (nt kaktused, aaloe, agaav, gasteeria, havortia, kukehari)   
   

2. Mullasegu happesuse (pH) alusel:

• tugevalt happeline (pH 3.5…5) – asalea, kameelia, tsitruselised, puuktoidulised taimed, hortensiate helesiniseõielised sordid jt;
• nõrgalt happeline (pH 5…6) – enamik toataimi, nt diifenbahhia, tõlvlehik, aglaoneema, araukaaria, alpikann, gardeenia, säntpoolia, punahuul, flamingolill, tiigerlehik, sõrmlehik, laternlill, nefroleep, kohvipuu,  bromeelialised jt;
• neutraalne mullasegu (pH 6…7) -viigipuu, draakonipuu, ebakrooton, monstera, rooshibisk, sulgvõhk, havisaba jt

 3. Erimullasegud:

• orhideemuld – koore- ja puutükkidega (epifüütsed orhideed, nt kuuking, ontsiidium, dendroobium jt); huumusrikas, õhulise struktuuriga (looduslikult maapinnal kasvavad orhideed nt tsümbiidium jt)
• bonsaimuld – sisaldab kasvupidurdajaid, sobib kasutada igasugustele bonsaitaimedele kuid tuleb arvestada iga liigi individuaalseid vajadusi mullasegu suhtes (bonsai viigipuust vajab mullasegu, mis koosneb universaalset, neutraalsest mullasegust ja bonsaimullast vahekorras 1:1)
• palmimuld – rammus ja savirikas muld, millele on lisatud freesturvast ja liiva, sobib nt datlipalmile aga ka mõningatele teistele toataimedele nagu mürt, kliivia, streliitsia, aspar, tääkliilia, loorberipuu, oleander jt
• kõrbekaktuste ja sukulentide muld – toitainetevaene, liivane muld. Sobib sammaskaktusele, viigikaktusele, näsakaktusele, turdlehele, soomuslehikule, kalanhoele, aaloele jt

KASTMISVAJADUS

1. rikkalik kastmine – enamik toataimi aktiivsel kasvuajal kevadest sügiseni; eriti oluline tiheda juurekavaga ning kiirekasvuliste taimede puhul (rooshibisk, aspar, papüürus-lõikhein jt)
2. mõõdukas kastmine – kaktused ja sukulendid (aaloed, kalanhoed jt); samuti talvel jahedat (+10…+15^oC) vajavad toataimed (loorber, datlipalm jt)
3. väga harv kastmine – kõrbekaktused talvisel puhkeperioodil jahedas (+10…+15^oC) ruumis; sügistalvel puhkavad taimed (on sel perioodil lehtedeta) (ratsuritähed, titaanjuured jt)

ÕHU NIISKUS

1. kõrget õhuniiskust vajavad – adiantum, begoonia, fatseedera, fatsia, gusmaania, viigipuu, pereroomia, sõrmlehik, nefroleep
2. kuiva ruumi sobivad taimed – kaktused, aaloed, kalanhoed, ratsuritähed  

TUULETÕMBUSE TALUVUS

1. tuuletõmbust taluvad – ekmea, agaav, aaloe, ardiisia, aspar, lehtliilia, bougenvillea, turdleht, palmlehik, diifenbahhia, draakonipuu, nõelköis, gusmaania, vahalill, kalanhoe, õlipuu, filodendron, sarvsõnajalg, havisaba, sõrmlehik, kukehari, tillandsia, vriisea, tääkliilia, sulgvõhk
2. tuuletõmbust mittetaluvad – abuutilon, sõnajalad, aglaoneema, alokaasia, flamingolill, begoonia, kivivõhk, tiigerlehik, ilupaprika, tups-rohtliilia, tsissus, tsitrus, kliivia, ebakrooton, alpikann, tsümbiidium, lõikhein, piimalill, fatsia, viigipuu, fuksia, gardeenia, gerbera, roniliilia, luuderohi, rooshibisk, ratsuritäht, hortensia, jasmiin, maranta, monstera, mürt, korallmari, veenusking, kannatuslill, pelargoon, pellea, tsineraaria, kuuking, priimula, asalea, roos, säntpoolia, sinningia, koralltomat, helksiine, tõlvlehik, pärgväändik, keerdviljak, sõrgköis, tradeskantsia   
    

DEKORATIIVSUS

1. õisdekoratiivsed – abuutilon, alpikann, asalea, fuksia, rooshibisk, hortensia, kalla, kinglill, kliivia, kriinum, pelargoon, priimula, ratsuritäht, sinningia, säntpoolia, tsineraaria, flamingolill, tsümbiidium, kaunis-piimalill, gardeenia, gerbera, roniliilia, gusmaania, jasmiin, Blossfeldi kalanhoe, kannatuslill, tsineraaria, kuuking, roos, jõulukaktus, tõlvlehik, keerdviljak, vriisea,
2. lehtdekoratiivsed – alokaasia, araukaaria, aukuuba, begoonia, draakonipuu, fatsia, helksiine, kikkapuu, kirinõges, lehtliilia, maranta, monstera, palmid, papüürus, peperoomia, ruskus, sõnajalad, tsitrus, tõlvpuu, tääkliilia, viigipuu, aglaoneema, aaloe, kivikõhk, tiigerlehik, rohtliilia, tsissus, ebakrooton, turdleht, palmlehik, diifenbahhia, nõelköis, luuderohi, vahalill, õlipuu, pellea, filodendron, havisaba, sõrmlehik, kukehari, sõrgköis, tradeskantsia, sulgvõhk, aspar
3. dekoratiivsete viljadega – ardiisia, ilupaprika, kalamondriin, sidrunipuu, korallmari, koralltomat   
    

KASVUKUJU

1. püstised – araukaaria, diifenbahhia, monstera, draakonipuu, tääkliilia, ebakrooton, flamingolill, abuutilon, rooshibisk, kliivia
2. ripp- ja ronitaimed – aspar, luuderohi, nöelköis, rohtliilia, seebralill, tradeskantsia, tsissus, vahalill   

SUGUKONDADESSE KUULUMINE

1. aaloelised – aaloe
2. adiantumilised – adiantum, pellea
3. agaavilised – agaav, tääkliilia
4. amarüllilised – kliivia, ratsuritäht, verilill
5. araalialised – fatsia, luuderohi, sõrmlehik
6. araukaarialised – aurakaaria
7. begoonialised – begoonia
8. bromeelialised – ekmea, gusmaania, tillandsia, vriisea, ananass
9. draakonipuulised – draakonipuu, havisaba
10. gesneerialised – säntpoolia, sinningia, keerdviljak
11. imaralised – sarvsõnajalg,
12. imelillelised – bougenvillea
13. kanarbikulised – asalea,
14. kannatuslillelised – kannatuslill
15. kassinaerilised – abuutilon, rooshibisk
16. korvõielised – gerbera, tsineraaria
17. kurerehalised – pelargoon,
18. käpalised – tsümbiidium, veenusking, kuuking
19. liilialised – aspar
20. lõikheinalised – lõikhein,
21. maavitsalised – ilupaprika, koralltomat
22. marantalised – maranta, tiigerlehik
23. mooruselised – viigipuu
24. mürsiinelised – ardiisia
25. nurmenukulised – alpikann, priimula
26. nõgeselised – helksiine,
27. pajulillelised – fuksia
28. paksulehelised – portulak-turdleht, kalanhoe, kukehari
29. palmilised – palmid
30. palmlehikulised – palmlehik
31. piimalillelised – ebakrooton, särav piimalill, kaunis piimalill
32. pipralised – peperoomia,
33. raunjalalised – raunjalg
34. roosõielised – roos
35. viinapuulised – tsissus
36. võhalised – aglaoneema, alokaasia, flamingolill, kivivõhk, diifenbahhia, monstera, filodendron, tõlvlehik, sõrgköis, sulgvõhk
37. õlipuulised – jasmiin, õlipuu   
     

PÄRITOLUMAA

1. Euroopa – alpikann, luuderohi, mürt
2. Kesk-Ameerika – adiantum, kaunis piimalill, fuksia, ratsuritäht, korallmari
3. Lõuna-Ameerika – adiantum, diifenbahhia, fuksia, koallmari, peperoomia
4. Mehhiko – agaav, ilupaprika, kaunis piimalill, monstera, roniv filodendron, kukehari, sõrgköis, tääkliilia
5. Brasiilia – abuutilon, ekmea, bugenvillea, tiigerlehik, tsissus, maranta, kannatuslill, peperoomia, jõulukaktus, sinningia, tradeskantsia
6. Kolumbia – flamingolill, gusmaania, filodendron, tõlvlehik
7. Aafrika – aaloe,
8. Lääne-Aafrika – lüüra viigipuu, havisaba
9. Ida-Aafrika – raunjalg, sõrgköis
10. Lõuna-Aafrika – aspar, tups-rohtliilia, kliivia, portulak-turdleht, lõikhein, gerbera, pelargoon, keerdviljak
11. Tansaania – säntpoolia,
12. Madagaskar – draakonipuu, särav piimalill, kalanhoe, pärgväändik
13. Aasia – alokaasia,
14. Kagu-Aasia – ebakrooton, tsümbiidium, kuuking
15. India – ardiisia, begoonia, bensoe viigipuu, rooshibisk, nefroleep, veenusking
16. Hiina – ardiisia, lehtliilia, sidrunipuu, bensoe viigipuu, gardeenia, rooshibisk, jasmiin, priimula, asalea
17. Jaapan – ardiisia, rahu-palmlehik, fatsia, gardeenia, hortensia
18. Austraalia – raunjalg, bensoe viigipuu, korallmari, kuuking, sarvsõnajalg

KATMIKKULTUURID 

Aianduses käsitletakse katmikkultuuridena taimi, mida kasvatatakse kas lõikelilleks või hooajaliseks potililleks. Taimi kasvatatakse kasvuhoones, reguleeritud tingimustes. Kasvatamine toimub aastaringselt või kindlaks perioodiks (nt jõuludeks, naistepäevaks vms).

Taimede kasvatamisel tuleb tagada neile optimaalsed temperatuuri-, valgus- ja niiskusrežiim. Oluline on, et tagatud oleks ka taimele sobilik kasvusubstraat ning õige väetamine kasvuperioodil. Selleks on välja töötatud iga taime liigi ja ka sordi kohta spetsiaalsed kasvatustehnoloogiad, mille korral on tagatud taimede väga hea kasv ja areng.

KATMIKKULTUURIDE KLASSIFIKATSIOON

SOOJANÕUDLUSE ALUSEL

1. jahedanõudlikud – lähistroopilise päritoluga, vajavad talvekuudel jahedat, +10…+15^oC  kasvukohta (asalea, alpikann, krüsanteem)
2. soojanõudlikud – troopilise päritoluga, tahavad aastaringselt +18…+22^oC (kalla, säntpoolia, kaunis piimalill)

NÕUDED MULLA OMADUSTELE

Mulla happesuse (pH) alusel:

• tugevalt happeline (pH 3.5…5) – asalea, hortensia (sinise- ja lillaõielised sordid), flamingolill
• nõrgalt happeline (pH 5…6,5) – alpikann, inkaliilia (alströmeeria), gerbera, hortensia (punase- ja roosaõielised sordid), kalla, krüsanteem, nelk, pelargoon, ratsuritäht, roos
• neutraalne (pH 6,5…7) – freesia, liilia

SUGUKONDADESSE KUULUMINE

1. korvõielised – krüsanteem, gerbera
2. begoonialised – mugulbegoonia
3. liilialised – liilia
4. võhalised – kalla
5. roosõielised – roos
6. nelgilised – nelk
7. nurmenukulised – priimula, alpikann
8. amarüllilised – ratsuritäht
9. võhalised – flamingolill
10. võhumõõgalised – freesia

PÄRITOLUMAA

1. Euroopa – alpikann, liilia, nelk, roos
2. Põhja-Ameerika – liilia, roos
3. Kesk-Ameerika – flamingolill, kaunis piimalill,
4. Lõuna-Ameerika – flamingolill, inkaliilia ehk alströmeeria, mugulbegoonia, ratsuritäht
5. Lõuna-Aafrika – freesia, gerbera, kalla, pelargoon
6. Aasia – roos
7. Kesk-Aasia – liilia
8. India – hortensia
9. Hiina – asalea, gerbera, hortensia, krüsanteem, priimula
10. Jaapan – hortensia

Tallinna Botaanikaaia vanemaednik räägib ja näitab, kuidas toataimi ümber istutada.

Kaktuste ümberistutamine vol 1

Kaktuste ümberistutamine vol 2

Soomuslehikute ümberistutamine

Toataimi kasutatakse esteetilistel eesmärkidel siseruumide  dekoreerimiseks, elustamiseks, kujunduse mitmekesistamiseks. Samuti toimivad toataimed õhupuhastajana.

Toataimed kasvavad küll erinevates tingimustes, kuid taimede valikul tuleb nendega arvestada. Kuna kasvutingimused on toataimede kasvatamisel piiratud, tuleb hooldamisele  suurt rõhku pöörata.

Peamised toataimede hooldusvõtted:

• kastmine
• väetamine
• puhastamine
• õhustamine
• valgustamine
• ümberistutamine
• võra kujundamine
• toestamine
• taimekaitse