TOATAIMED 
Toataimedeks loetakse siseruumides aastaringselt kasvatatavaid taimi. Neil on väga oluline roll elukeskkonna kujundamisel. Nad on tähtsad nii esteetilises kui ka psühholoogilises mõttes. Nad toimivad ka kui õhufiltrid inimese eluruumides.  
Toataimed võivad kasvada väga erinevates kasvukohatingimustes. Taimede valikul tuleb eelkõige arvestada nende nõudeid valgusele ning mullale.  

TOATAIMEDE KLASSIFIKATSIOON  

VALGUSVAJADUS  

1. valget ruumi vajavad – agaav, aaloe, aspar, bougenvillea, ilupaprika, tsissus, tsitrus, ebakrooton, turdleht, palmlehik, draakonipuu, särav piimalill, viigipuu, gerbera, roniliilia, rooshibisk, ratsuritäht, jasmiin, mürt, õlipuu, kannatuslill, pelargoon, tsineraaria, roos, kukehari, koralltomat, tääkliilia, sulgvõhk, kalla 

2. hajutatud valgust vajavad – abuutilon, sõnajalad, ekmea, aglaoneema, alokaasia, flamingolill, ardiisia, aspar, lehtliilia, begoonia, kivivõhk, tiigerlehik, tups-rohtliilia, tsissus, kliivia, palmlehik, alpikann, tsümbiidium, lõikhein, diifenbahhia, draakonipuu, nõelköis, kaunis piimalill, fatsia, viigipuu, fuksia, gardeenia, gerbara, gusmaania, luuderohi, vahalill, hortensia, Blossfeldi kalanhoe, maranta, monstera, nefroleep, korallmari, veenusking, pellea, peperoomia, trsineraaria, kuuking, filodendron, priimula, asalea, säntpoolia, havisaba, sõrmlehik, jõulukaktus, sinningia, helksiine, tõlvlehik, keerdviljak, sõrgköis, tradeskantsia, vriisea, sulgvõhk, kalla 

3. varjulist kohta ehk vähese valgusega ruumi taluvad – ekmea, alokaasia, flamingolill, lehtliilia, fatsia, maranta, pellea, peperoomia, filodendron, sarvsõnajalg, asalea, säntpoolia, tõlvlehik, sõrgköis, sulgvõhk, kalla   

NÕUDED MULLA OMADUSTELE

1. Mullaviljakuse alusel:

• viljakas muld (nt ardiisia, begoonia, bugenvillea, ebakrooton, flamingolill, kalanhoe, maranta, palmlehik, pärgväändik, sõrgköis, sõrmlehik, tiigerlehik, tõlvlehik, tääkliilia, viigipuu)
• toitainetevaene muld (nt kaktused, aaloe, agaav, gasteeria, havortia, kukehari)   
   

2. Mullasegu happesuse (pH) alusel:

• tugevalt happeline (pH 3.5…5) – asalea, kameelia, tsitruselised, puuktoidulised taimed, hortensiate helesiniseõielised sordid jt;
• nõrgalt happeline (pH 5…6) – enamik toataimi, nt diifenbahhia, tõlvlehik, aglaoneema, araukaaria, alpikann, gardeenia, säntpoolia, punahuul, flamingolill, tiigerlehik, sõrmlehik, laternlill, nefroleep, kohvipuu,  bromeelialised jt;
• neutraalne mullasegu (pH 6…7) -viigipuu, draakonipuu, ebakrooton, monstera, rooshibisk, sulgvõhk, havisaba jt

 3. Erimullasegud:

• orhideemuld – koore- ja puutükkidega (epifüütsed orhideed, nt kuuking, ontsiidium, dendroobium jt); huumusrikas, õhulise struktuuriga (looduslikult maapinnal kasvavad orhideed nt tsümbiidium jt)
• bonsaimuld – sisaldab kasvupidurdajaid, sobib kasutada igasugustele bonsaitaimedele kuid tuleb arvestada iga liigi individuaalseid vajadusi mullasegu suhtes (bonsai viigipuust vajab mullasegu, mis koosneb universaalset, neutraalsest mullasegust ja bonsaimullast vahekorras 1:1)
• palmimuld – rammus ja savirikas muld, millele on lisatud freesturvast ja liiva, sobib nt datlipalmile aga ka mõningatele teistele toataimedele nagu mürt, kliivia, streliitsia, aspar, tääkliilia, loorberipuu, oleander jt
• kõrbekaktuste ja sukulentide muld – toitainetevaene, liivane muld. Sobib sammaskaktusele, viigikaktusele, näsakaktusele, turdlehele, soomuslehikule, kalanhoele, aaloele jt

KASTMISVAJADUS

1. rikkalik kastmine – enamik toataimi aktiivsel kasvuajal kevadest sügiseni; eriti oluline tiheda juurekavaga ning kiirekasvuliste taimede puhul (rooshibisk, aspar, papüürus-lõikhein jt)
2. mõõdukas kastmine – kaktused ja sukulendid (aaloed, kalanhoed jt); samuti talvel jahedat (+10…+15^oC) vajavad toataimed (loorber, datlipalm jt)
3. väga harv kastmine – kõrbekaktused talvisel puhkeperioodil jahedas (+10…+15^oC) ruumis; sügistalvel puhkavad taimed (on sel perioodil lehtedeta) (ratsuritähed, titaanjuured jt)

ÕHU NIISKUS

1. kõrget õhuniiskust vajavad – adiantum, begoonia, fatseedera, fatsia, gusmaania, viigipuu, pereroomia, sõrmlehik, nefroleep
2. kuiva ruumi sobivad taimed – kaktused, aaloed, kalanhoed, ratsuritähed  

TUULETÕMBUSE TALUVUS

1. tuuletõmbust taluvad – ekmea, agaav, aaloe, ardiisia, aspar, lehtliilia, bougenvillea, turdleht, palmlehik, diifenbahhia, draakonipuu, nõelköis, gusmaania, vahalill, kalanhoe, õlipuu, filodendron, sarvsõnajalg, havisaba, sõrmlehik, kukehari, tillandsia, vriisea, tääkliilia, sulgvõhk
2. tuuletõmbust mittetaluvad – abuutilon, sõnajalad, aglaoneema, alokaasia, flamingolill, begoonia, kivivõhk, tiigerlehik, ilupaprika, tups-rohtliilia, tsissus, tsitrus, kliivia, ebakrooton, alpikann, tsümbiidium, lõikhein, piimalill, fatsia, viigipuu, fuksia, gardeenia, gerbera, roniliilia, luuderohi, rooshibisk, ratsuritäht, hortensia, jasmiin, maranta, monstera, mürt, korallmari, veenusking, kannatuslill, pelargoon, pellea, tsineraaria, kuuking, priimula, asalea, roos, säntpoolia, sinningia, koralltomat, helksiine, tõlvlehik, pärgväändik, keerdviljak, sõrgköis, tradeskantsia   
    

DEKORATIIVSUS

1. õisdekoratiivsed – abuutilon, alpikann, asalea, fuksia, rooshibisk, hortensia, kalla, kinglill, kliivia, kriinum, pelargoon, priimula, ratsuritäht, sinningia, säntpoolia, tsineraaria, flamingolill, tsümbiidium, kaunis-piimalill, gardeenia, gerbera, roniliilia, gusmaania, jasmiin, Blossfeldi kalanhoe, kannatuslill, tsineraaria, kuuking, roos, jõulukaktus, tõlvlehik, keerdviljak, vriisea,
2. lehtdekoratiivsed – alokaasia, araukaaria, aukuuba, begoonia, draakonipuu, fatsia, helksiine, kikkapuu, kirinõges, lehtliilia, maranta, monstera, palmid, papüürus, peperoomia, ruskus, sõnajalad, tsitrus, tõlvpuu, tääkliilia, viigipuu, aglaoneema, aaloe, kivikõhk, tiigerlehik, rohtliilia, tsissus, ebakrooton, turdleht, palmlehik, diifenbahhia, nõelköis, luuderohi, vahalill, õlipuu, pellea, filodendron, havisaba, sõrmlehik, kukehari, sõrgköis, tradeskantsia, sulgvõhk, aspar
3. dekoratiivsete viljadega – ardiisia, ilupaprika, kalamondriin, sidrunipuu, korallmari, koralltomat   
    

KASVUKUJU

1. püstised – araukaaria, diifenbahhia, monstera, draakonipuu, tääkliilia, ebakrooton, flamingolill, abuutilon, rooshibisk, kliivia
2. ripp- ja ronitaimed – aspar, luuderohi, nöelköis, rohtliilia, seebralill, tradeskantsia, tsissus, vahalill   

SUGUKONDADESSE KUULUMINE

1. aaloelised – aaloe
2. adiantumilised – adiantum, pellea
3. agaavilised – agaav, tääkliilia
4. amarüllilised – kliivia, ratsuritäht, verilill
5. araalialised – fatsia, luuderohi, sõrmlehik
6. araukaarialised – aurakaaria
7. begoonialised – begoonia
8. bromeelialised – ekmea, gusmaania, tillandsia, vriisea, ananass
9. draakonipuulised – draakonipuu, havisaba
10. gesneerialised – säntpoolia, sinningia, keerdviljak
11. imaralised – sarvsõnajalg,
12. imelillelised – bougenvillea
13. kanarbikulised – asalea,
14. kannatuslillelised – kannatuslill
15. kassinaerilised – abuutilon, rooshibisk
16. korvõielised – gerbera, tsineraaria
17. kurerehalised – pelargoon,
18. käpalised – tsümbiidium, veenusking, kuuking
19. liilialised – aspar
20. lõikheinalised – lõikhein,
21. maavitsalised – ilupaprika, koralltomat
22. marantalised – maranta, tiigerlehik
23. mooruselised – viigipuu
24. mürsiinelised – ardiisia
25. nurmenukulised – alpikann, priimula
26. nõgeselised – helksiine,
27. pajulillelised – fuksia
28. paksulehelised – portulak-turdleht, kalanhoe, kukehari
29. palmilised – palmid
30. palmlehikulised – palmlehik
31. piimalillelised – ebakrooton, särav piimalill, kaunis piimalill
32. pipralised – peperoomia,
33. raunjalalised – raunjalg
34. roosõielised – roos
35. viinapuulised – tsissus
36. võhalised – aglaoneema, alokaasia, flamingolill, kivivõhk, diifenbahhia, monstera, filodendron, tõlvlehik, sõrgköis, sulgvõhk
37. õlipuulised – jasmiin, õlipuu   
     

PÄRITOLUMAA

1. Euroopa – alpikann, luuderohi, mürt
2. Kesk-Ameerika – adiantum, kaunis piimalill, fuksia, ratsuritäht, korallmari
3. Lõuna-Ameerika – adiantum, diifenbahhia, fuksia, koallmari, peperoomia
4. Mehhiko – agaav, ilupaprika, kaunis piimalill, monstera, roniv filodendron, kukehari, sõrgköis, tääkliilia
5. Brasiilia – abuutilon, ekmea, bugenvillea, tiigerlehik, tsissus, maranta, kannatuslill, peperoomia, jõulukaktus, sinningia, tradeskantsia
6. Kolumbia – flamingolill, gusmaania, filodendron, tõlvlehik
7. Aafrika – aaloe,
8. Lääne-Aafrika – lüüra viigipuu, havisaba
9. Ida-Aafrika – raunjalg, sõrgköis
10. Lõuna-Aafrika – aspar, tups-rohtliilia, kliivia, portulak-turdleht, lõikhein, gerbera, pelargoon, keerdviljak
11. Tansaania – säntpoolia,
12. Madagaskar – draakonipuu, särav piimalill, kalanhoe, pärgväändik
13. Aasia – alokaasia,
14. Kagu-Aasia – ebakrooton, tsümbiidium, kuuking
15. India – ardiisia, begoonia, bensoe viigipuu, rooshibisk, nefroleep, veenusking
16. Hiina – ardiisia, lehtliilia, sidrunipuu, bensoe viigipuu, gardeenia, rooshibisk, jasmiin, priimula, asalea
17. Jaapan – ardiisia, rahu-palmlehik, fatsia, gardeenia, hortensia
18. Austraalia – raunjalg, bensoe viigipuu, korallmari, kuuking, sarvsõnajalg

KATMIKKULTUURID 

Aianduses käsitletakse katmikkultuuridena taimi, mida kasvatatakse kas lõikelilleks või hooajaliseks potililleks. Taimi kasvatatakse kasvuhoones, reguleeritud tingimustes. Kasvatamine toimub aastaringselt või kindlaks perioodiks (nt jõuludeks, naistepäevaks vms).

Taimede kasvatamisel tuleb tagada neile optimaalsed temperatuuri-, valgus- ja niiskusrežiim. Oluline on, et tagatud oleks ka taimele sobilik kasvusubstraat ning õige väetamine kasvuperioodil. Selleks on välja töötatud iga taime liigi ja ka sordi kohta spetsiaalsed kasvatustehnoloogiad, mille korral on tagatud taimede väga hea kasv ja areng.

KATMIKKULTUURIDE KLASSIFIKATSIOON

SOOJANÕUDLUSE ALUSEL

1. jahedanõudlikud – lähistroopilise päritoluga, vajavad talvekuudel jahedat, +10…+15^oC  kasvukohta (asalea, alpikann, krüsanteem)
2. soojanõudlikud – troopilise päritoluga, tahavad aastaringselt +18…+22^oC (kalla, säntpoolia, kaunis piimalill)

NÕUDED MULLA OMADUSTELE

Mulla happesuse (pH) alusel:

• tugevalt happeline (pH 3.5…5) – asalea, hortensia (sinise- ja lillaõielised sordid), flamingolill
• nõrgalt happeline (pH 5…6,5) – alpikann, inkaliilia (alströmeeria), gerbera, hortensia (punase- ja roosaõielised sordid), kalla, krüsanteem, nelk, pelargoon, ratsuritäht, roos
• neutraalne (pH 6,5…7) – freesia, liilia

SUGUKONDADESSE KUULUMINE

1. korvõielised – krüsanteem, gerbera
2. begoonialised – mugulbegoonia
3. liilialised – liilia
4. võhalised – kalla
5. roosõielised – roos
6. nelgilised – nelk
7. nurmenukulised – priimula, alpikann
8. amarüllilised – ratsuritäht
9. võhalised – flamingolill
10. võhumõõgalised – freesia

PÄRITOLUMAA

1. Euroopa – alpikann, liilia, nelk, roos
2. Põhja-Ameerika – liilia, roos
3. Kesk-Ameerika – flamingolill, kaunis piimalill,
4. Lõuna-Ameerika – flamingolill, inkaliilia ehk alströmeeria, mugulbegoonia, ratsuritäht
5. Lõuna-Aafrika – freesia, gerbera, kalla, pelargoon
6. Aasia – roos
7. Kesk-Aasia – liilia
8. India – hortensia
9. Hiina – asalea, gerbera, hortensia, krüsanteem, priimula
10. Jaapan – hortensia

Tallinna Botaanikaaia vanemaednik räägib ja näitab, kuidas toataimi ümber istutada.

Kaktuste ümberistutamine vol 1

Kaktuste ümberistutamine vol 2

Soomuslehikute ümberistutamine

Toataimi kasutatakse esteetilistel eesmärkidel siseruumide  dekoreerimiseks, elustamiseks, kujunduse mitmekesistamiseks. Samuti toimivad toataimed õhupuhastajana.

Toataimed kasvavad küll erinevates tingimustes, kuid taimede valikul tuleb nendega arvestada. Kuna kasvutingimused on toataimede kasvatamisel piiratud, tuleb hooldamisele  suurt rõhku pöörata.

Peamised toataimede hooldusvõtted:

• kastmine
• väetamine
• puhastamine
• õhustamine
• valgustamine
• ümberistutamine
• võra kujundamine
• toestamine
• taimekaitse

Lillede all mõistetakse kõiki iluaianduses kasutatavaid leht-, õis- ja vilidekoratiivseid rohtseid taimi.

Aga millised taimed on toalilled?

Toalillede hulgast leiame nii rohtseid kui ka puittaimi. Toataimi kasutatakse tänapäeval peamiselt siseruumides, selle elustamiseks ja meeleolu loomiseks. Üha enam kasutatakse toataimi lühiajaliselt avamaal, nii peenardes kui ka taimekastides, -amplites (nt värd-fuksia, vöötpelargoon, tups-rohtliilia, kuningbegoonia jt).

OLULISEMAD DEFINITSIOONID

Taksoni mõisteid on mitmesuguseid:

1. takson on taksonoomilisse üksusesse kuuluvate organismide (nt liikide, sortide, hübriidide jt) ühisnimetus ehk kogum;
2. taksoniteks ehk süstemaatika (taksonoomia) ühikuteks nimetatakse rühmi, mida saab teatud tunnuse abil üksteisest eristada.

Liik on mingite oluliste tunnuste poolest sarnaste isendite grupp. Liik on taimesüstemaatika põhiühik. Liigil säilivad nii vegetatiivse kui ka generatiivse paljundamise korral tema põhitunnused. Taime ladinakeelne liiginimi on kahesõnaline. Näiteks Hedera helix L. – harilik luuderohi. Esimene sõna on perekonnanimi (Hedera), teine on liigiepiteet (helix). Liigi epiteet on täiendsõna, mis on tihti taimele iseloomulik. Näiteks sõna helix tähendab otsetõlkes pöörama, väänduma, põimima – luuderohi on liaan, kes on soojema kliimaga maades (Kesk- ja Lõuna-Euroopas) looduslikult võimeline puude tüvedele toetudes, mitmekümne meetri kõrgusele kasvama.
Kui eesti keeles on liigi nimes sõna “harilik”, viitab see asjaolule, et perekonnas on veel liike ja et see konkreetne liik on Eestis sage.
Perekonnanimed võivad aga olla väga erineva päritoluga. Perekond luuderohi Hedera on otsetõlge (luuderohi). Üks suur täht (või ka mitu) liiginime järel tähistab esmakordselt seda taime kirjeldanud inimese nime. Näiteks L. on Rootsi taimeuurija Carl von Linné järgi.

PEA MEELES!

 

Lühend hort. (hortulanorum) taime ladinakeelse nime lõpus näitab, et taim on oma nime saanud aednikelt ja et botaanikud pole ametlikku nime andnud. Näiteks: Anthurium andraeanum hort. – André flamingolill.

Taimede ladinakeelsed nimed eristatakse muust tekstist kaldkirjaga (Italic), käsikirjas tõmmatakse aga laineline joona alla. Perekonnanimi (esimene sõna) kirjutatakse suure ja järgnev sõna (liigi epiteet) väikse algustähega. Näiteks Begonia rex-cultorum. Taimede eestikeelsed nimed kirjutatakse erialases tekstis läbiva väikese algustähega. Näiteks kaunis piimalill. Läbiva väikese algustähega kirjutatakse taimede eestikeelsed nimed ka siis, kui see sisaldab kohanime. Näiteks: ameerika agaav, jaapani aukuuba, mehhiko kukehari, süüria hibisk, kanaari datlipalm jt. Liigi epiteet kirjutatakse taime eestikeelses nimes suure algustähega vaid juhul, kui see sisaldab pärisnime. Näiteks: André flamingolill, Woodi laternlill, Wallise tõlvlehik,  Sprengeri aspar jt.

Liigist kõrgemad üksused on perekond, sugukond, selts, klass, hõimkond ja riik. Need paigutuvad süstemaatikas hirerarhia põhimõttel. Iga liik kuulub ainult ühte perekonda, iga perekond kuulub ainult ühte sugukonda, iga sugukond ainult ühte seltsi, iga selts ainult ühte klassi jne. Aga ühte perekonda võib kuuluda palju liike, ühte sugukonda võib kuuluda palju perekondi, ühte seltsi palju sugukondi jne.

 

 

NÄIDE 1 

• liik: harilik luuderohi (Hedera helix)
• perekond: luuderohi (Hedera)
• sugukond: araalialised (Araliaceae)
• selts: araalialaadsed (Apiales)
• klass: päriskaheidulehelised (Eudicotyledoneae)
• hõimkond: katteseemnetaimed (sün. õistaimed) (Angiospermae)
• riik: taimed (Plantae)

 

 

 

NÄIDE 2

• liik: kõrge nefroleep (Nephrolepis exaltata)
• perekond: nefroleep (Nephrolepis)
• sugukond: nefroleebilised (Nephrolepidaceae), ka sõnajalalised (Dryopteridaceae)
• selts: keerdlehikulaadsed (Polypodiales)
• klass: keerdlehikud (Polypodiopsida)
• hõimkond: sõnajalgtaimed (Pteridophyta)
• riik: taimed (Plantae)

 

Sugukond on üksteisele lähedaste perekondade kogum.
Perekond on üksteisele sarnaste liikide kogum.

Sort saadakse inimese vahetul osalemisel. Ühel liigil võib olla väga palju erinevaid sorte, mis omavahel erinevad ühe või ka mitme tunnuse poolest. Sordi nimi kirjutatakse püstkirjas ja ülakomade vahele või tähistatakse lühendiga cv (cultivated variety, kultivar). Näiteks: võra-sõrmlehik  ‘Trinette’ või võra-sõrmlehik cv Trinette. Sordinimes olevad sõnad kirjutatakse suure algustähega. Näiteks: kaunis piimalill ‘Saturna White’. Sortide nimesid ei tõlgita.

Sordirühm on sarnaste sortide kogum. Sordirühma võivad moodustada ka ristandid, kelle mõlemad vanemad on teada. Näiteks vahemere alpikanni sordirühmad: Micro, Verano, Super Compact, Maxiwella, Bells jne.

Beekenkamp tootekataloogid:

• alpikann
• jõulutäht ehk kaunis piimalill

 

---

Lisamaterjalid

Aianduse terminibaas 2017. Termeki. Eesti Keele Instituudi tarkvara terminoloogia haldamiseks.
Schmidt, L. (2012). Õistaimede sugupuu. Tartu Ülikool
Leht, M. (2013). Taimesüstemaatika põhimõisted. Eesti Maaülikool
Tokko, U. (2014). Veebiseminar: Liikide määramisest mitte-bioloogile. Tartu Tamme Gümnaasium

---

TAIMENIMEDE KIRJUTAMISEST VEELKORD

Eestikeelne liiginimi kirjutatakse tekstis püstkirjas ja läbiva väikse algustähega, ka juhul kui taime nimi sisaldab kohanime. Nt jaapani fatsia, vahemere alpikann, ameerika agaav, kanaari datlipalm jne. Erandina kirjutatakse eestikeelse taimenime perekonna nimi suure algustähega, kui see tuleneb pärisnimest. Nt André flamingolill, Morgani kukehari, Sprengeri aspar, Grusoni siilkaktus, Blossfeldi kalanhoe jne.
Ladinakeelne liiginimi kirjutatakse tekstis kaldkirjas (kursiivis), perekonnanimi suure ja liigi epiteet väikese algustähega. Nt Asparagus aethiopicus, Cyclamen persicum, Anthurium andraeanum  jne. Käsikirjas tõmmatakse ladinakeelsele taimenimele laineline joon alla.

Taimenimede õigekirja saab kontrollida eestikeelsete taimenimede andmebaasist.
Aianduse terminibaas 2018. Termeki. Eesti Keele Instituudi tarkvara terminoloogia haldamiseks.

---

VEEL HUVITAVAID, AIANDUSEGA SEOTUD MÕISTEID…

Introduktsioon on inimese poolt taimede asustamine esialgsest levikupaigast seni hõlmamata aladele. Juhutulnukaid ei loeta introdutsentideks, sest on sisse tulnud teadliku tegevuseta.

Aklimatisatsioon on asustatud taime kohanemine uue kasvukoha kliimaga.

Kultuuristamine on looduslike liikide kasutamine inimese poolt loodud haljastuses.

Naturaliseerumine on mõne kultuurliigi tungimine looduslikku taimkattesse (nt Sosnovski karuputk Eesti looduses).

Metsistumine on kultuuris olnud taime püsimine esialgsel kasvukohal ilma inimese hoolduseta.