Kastmine

VEE TÄHTSUS

Vesi on taime elus väga tähtis. Vesi täidab taimerakud ja hoiab nad pingul, turgoriseisundis. Turgori ehk siserõhu tõttu püsivad rohttaimed püsti ja võtavad endale iseloomuliku kuju. Kastmisvesi lahustab mullas olevad mineraalsoolad ja transpordib need taimedele kättesaadaval kujul taime erinevadesse osadesse, kus nad muudetakse taime elutegevuseks vajalikeks aineteks. Taime nn ülesehitamiseks kasutatakse kastmisveest ära vaid ligikaudu 2%, üllejäänud aurustub aga lehtede kaudu ümbritsevasse õhku. Aurumine (transpiratsioon) toimub pidevalt, sõltumata sellest, kas uut vett lisatakse või mitte. Transpiratsiooni aluseks on erinev veesisaldus taimes ja õhus. Mida soojem ja kuivem on õhk, seda suurem on aurumine taimest. Kui vett aurub taimest rohkem, kui seda kastmisega juurde antakse, langeb vee rõhk rakkudes ja taim närtsib. 

KASTMISE SAGEDUS JA VEE HULK

Kastmise sagedus ja antav vee hulk sõltub mitmesugustest teguritest. Kastmine sõltub kindla taimeliigi veevajadusest, mis omakorda sõltub tema loodusliku kasvukoha kliimast. Näiteks troopikast pärinevaid taimi tuleb kasta oluliselt rohkem kui kõrbetaimi. Kastmise vajadus sõltub ka aastaajast, kasvukohast (tingimused ruumis), vanusest ja juurdumise astmest. Üldiselt vajavad taimed kasvuperioodil, õisdekoratiivsed taimed ka õitsemise ajal rohkem vett võrreldes puhkeperioodiga. Suurte lehtedega taksonid, samuti väiksemates pottides kasvavad ja tugevasti läbijuurdunud mullapalliga taimed vajavad enam kastmist. Mida soojem ja valgem on kasvukoht (ruum), seda rohkem tuleb kasta. Pilvistel ja jahedatel päevadel, samuti sügisel ja talvel on taimede veetarve väiksem. Samuti mõjutab veevajadust pottide materjal (savi või plastik) ning ka see, kas potid asetsevad lahtiselt või on ilupotis või mitmekaupa paigutatuna suuremas kastis. Savipoti seinad on poorsed ning osa niiskusest eemaldub nende kaudu. Sellepärast vajavad savist potid enam kastmist. Plastikust potid ei “hinga” ning sellistes pottides kasvavaid taimi tuleb vähem kasta. Glasuuritud savist ja klaasist potid käituvad sarnaselt plastikpotile. Kuna plastikpott ei “hinga” on oluliselt lihtsam sellises potis kasvavat taime nn üle kasta. 

Kasta tasub ainult siis kui see on vajalik. Liigne kastmine on kõikidele taimedele kahjulik. Pidevalt liigniiskes mullas ei ole piisavalt õhku. Õhk on vajalik juurte hingamiseks ja toimimiseks. Liigniiskes mullas juured haigestuvad, hakkavad mädanema. Samuti ei suuda liigniiskes mullas juured vett ja toitaineid omastada, mistõttu taimed närbuvad vaatamata sellele, et muld on märg. 

Mulda ei tohks ka liigselt läbi kuivada lasta. Sellisel juhul kastmisel ei imbu vesi mulla sisse vaid valgub poti seina ja mullapalli vahelt kiiresti poti alusele. Kui tugevam läbikuivamine on toimunud, tuleb taim koos potiga asetada üleni vette ja hoida seal nii kaua kuni mullast enam õhumulle ei tule. 

KASTMISE TEHNIKA ehk KUIDAS?

Peamiselt kastetakse toataimi mulla pinnale. Kasta tuleb madalalt ja ettevaatlikult, et vältida mulla potist väljauhtumist. Kasta ei tasuks iga päev ja natuke. Sellisel juhul on muld pealt pidevalt märg kuid alt aga kuiv ja taim ei kasva kuigi hästi. Kasta tuleb võimalikult harva, kuid põhjalikult, nii et mullapall veega küllastuks. Sellest annab märku poti alusele valguv vesi. Väljavalgunud vesi tuleb aluselt ära kallata. Alustaldrikul seisev vesi põhjustab juurte hävimist. Erandiks on vaid taimed, kes looduslikult vees kasvavad (nt papüürused). 

Kastmisel tuleb vältida vee sattumist lehtede vahele, mis võib põhjustada mädanikke. Seetõttu on sobilikum rikkaliku lehestiku ja õitega taimi (nt alpikann, priimula, säntpoolia, sinningia) kasta alustaldrikule. Mõne aja möödudes tuleb neindeltki taldrikutelt allesjäänud vesi ära kallata. 

Epifüütseid orhideesid (nt kuuking) kastetakse harva. Kastmine viiakse läbi nn uputamise meetodil. Selleks pannakse pott vette ja hoitakse seal niikaua kui potis olev substraat on märgunud. Seejärel pott nõrutatakse, et üleliigne vesi eemalduks. Üleliigne vesi põhjustab juure mädanikke. Samuti tuleb jälgida, et vesi ei satuks orhideede lehtede vahele. 

Kuiva ruumiõhu korral tasub taimi piserdada. Piserdamiseks kasutada toasooja vett, nagu kastmisekski. Taimede piserdamise parim aeg on hommik, sooja ilma korral ka veel teist korda ennelõunal. Õhtul pole hea taimi piserdada. Ööks peavad kindlasti taimede lehed kuivama. Kindlasti ei piserdata õisi ja pungi. Õite piserdamine võib muuta need pruunulaiguliseks. Lehtedele võib piserdamise tagajärjel tekkida valgeid nn lubja laike, mis muudavad taime välimust. Kindlasti tuleb piserdamisel arvestada ka taimede nõuetega. 

KASTMISE AEG

Taimefüsioloogilisest seisundist lähtuvalt on kõige parem kasta õhtul. Sellisel juhul on taimed ööseks piisavalt veega varustatud, et päeval taimefüsioloogiliste protsesside toimumise tagajärjel tekkinud toitained kasvukuhikusse või säilitusorganitesse transportida. Taimi võib kasta ka hommikul, kuid kindlasti mitte keskpäeval. Keskpäeval kastes toimub kiire aurumine, mille tõttu on kastmisvee mõju taimedele lühiajalisem. 

KASTMISVEE OMADUSED

Kastmisvesi peab kindlasti olema toatemperatuuril. Külm kastmisvesi põhjustab taimele šoki ning ta pole võimeline vett omastama. Ka jahedates ruumides hoitavaid taimi ei tohks kasta ega piserdada sooja veega. 

Kõige sobilikum on taimi kasta vihmaveega. See on neutraalne ja sisaldab rohkem hapnikku. Samuti sobib kastmiseks lumesulamisvesi. Kraanivesi sobib kastmiseks samuti.  Küll aga tuleb meeles pidada, et kraanivesi on tihti klooritatud ning sisaldab mitmesuguseid lahustunud sooli ja lupja. Happelist substraati eelistavate taimede kastmiseks selline vesi ei sobi. Kloori ja lubja mõju vähendamiseks tasuks kraanivesi vähemalt ööpäevaks anumasse seisma jätta. Sel ajal sadestub osa sooladest anuma põhja ning kloor lendub. Lubja mõju vähendamiseks võib kastmisvett hapustada. Selleks võib vette lisada nt sidrunhapet (1g sidrunhapet lahustada 1 liitris vees). 

KASTMISEGA SEOTUD NÄPUNÄITEID

Tunnus: savipoti äärel ja peal (välisküljel) on valged lainetavad triibud.
Põhjus: pikemaajalisem lubjarikka veega kastmine
Mida teha? Taim esimesel võimalusel ümber istutada, edaspidiselt kastmisvett hapustada. 

Tunnus: mulla pinnale on tekkinud sammal, rohekas kiht
Põhjus: pikaajaline ülekastmine
Mida teha? Vähendada kastmist