Aediirised (Iris germanica) on mitmeaastased taimed, millel on roomav risoom. Risoom on aediirise kõige tähtsam organ. Risoomis talletab aediiris toitainete varusid. Risoomi alumisele küljele areneb hulgalisil juuri, millde ülesandeks on taime kiinitamine mulda ning vee ja toitainete omastamine. Risoomist arenevad kahesugused pungad: vegetatiivsed ja generatiivsed. Vegetatiivsetest pungadest arenevad uued mitmeaastased risaaomid, vegetatiivsetest aga nii õiepungad kui ka üheaastased õievarred. Õievarred arenevad aediirisel püstiselt, on tugevad, sirged ja harunevad tipust. Õievarte kõrgus võib olla väga erinev, 5-100 cm. See sõltub eelkõige sordist.

Aediirise lehed arenevad samuti risoomist. Need on tumerohelised, jäigad, püstised, mõõkjad, teritunud tipuga. Lehed on kaetud hallika vahakirmega ja koondunud paarituarvulistesse lehvikutesse, mis asetsevad risoomi eesosas. Igast risoomist areneb ainult üks õievars ja üks lehtedest moodustunud 'lehvik'.

Aediirise õie ehitus on eriline ja oluliselt erinev teiste püsilillede õiest. Aediirise õiekattelehed (perigoonilehed) asetsevad ümber kolmehõlmalise emakasuudme kahekorruseliselt. Õied koosnevad kuuest suurest õiekattelehest. Kolm sisemist ehk ülemist on püstised, veidi sissepoole kaardus ja moodustavad tipus kokku puutudes omapärase võlvi. Kolm välimist ehk alumistõiekattelehte ripuvad allapoole, on õievarrest kaarjalt eemale hoidvad või seisavad rõhtsalt.

Alumiste perigoonilehtede keskrool neelus asetseb habe, mis on harjataoline tihedate karvakestega kaetud triip, mille värvus on vanematel sortidel enamasti kollase värvusega, uuematel sortidel aga ka sinise, punase, oranži värvusega. Paljudel sortidel esineb ka puhas valge värvusega habet.

Aediiriste õite värvigamma on väga lai ja rikkalik. Vanade lillakate ja kollaste sortide juurde on ilmunud lumivalged, puhtad hele- ja intensiivsed tumesinised, hele- ja tumeroosad, säravad oranžid ning kõikvõimalikud punakad toonid. Tänapäeval võib aediiriste sortide hulgast leida ka mustjaid õisi. Need on mustjas violetsed või mustjassinised. Ühevärviliste aediiriste õite kõrval võib leida ka kahetoonilis ja kahevärvilisi sorte. Samuti võib esineda sorte, kus õitel on kolm või rohkem erinevat värvust. Palju esineb paljudel uutel sortidel triipe, täppe, rante, mis võivad õiekattelehtedel moodustada mingi kindla mustri või asetseda hajutatult üle kroonlehtede.

Joonis 1. Iirise õietüübid ja osad (Brickell, 2008. lk 571).

           

 

Joonis 2. Aediirise õis (Kuningas, 1980. lk 8).         Joonis 3. Aediirised õie tüübid (Kuningas, 1980. lk 20)

a - sisemine perigooni ehk õiekatteleht                a - diploidse sordi õis
b - emakasuue                                                b - tetraploidse sordi õis
c - tolmukas                                                   c - tetraploides sordi väga lainjaservaliste õiekattelehtedega õis
d - habe                                                        d - tetrapoidse sprdi õis horisontaalsete välimiste õiekattelehtedega
e - välimine õiekatteleht
f - sigimik