Haigused

Laikhallitus (Heterosporium gracile)

Laikhallitus on üks levinumaid iiriste haigusi. Esimesed tunnused ilmuvad tavaliselt pärast õitsemits, juulis-augustis. Siis tekivad lehtedele, esmalt tippudele, väikesed ovaalsed, kollakalt läbipaistvad laigud. haiguse süvenedes laigud suurenevad ja muutuvad hallikaspruuniks. Laikude esineb punakaspruun ääris. laikudel moodustub suure õhuniiskuse korral oliivjasmust kirme. Lehed muutuvad määrdunudhalliks või pruunistuvad alates tipust ja kuivavad. Taimede üldine kasv kängub.

Laikhallituse arengut soodustavad:

• vihmased ja jahedad ilmad;
• märg ning varjuline kasvukoht;
• kaltsiumi- ja fosforipuudus.

Enam haigestuvad kaua ühel kohal kasvanud vanad ning jagamata taimed.

 

• Regulaarselt eemaldada lehelehviku äärmised, kuivanud lehed.
• Hilissügisel kõik taimejäänudes põletada.
• Vältida liigniisket kasvukohta ja tihedat taimede seisu. kasvukoht olgu päikesepaisteline, muld neutraalne või nõrgalt aluseline (leeliseline).
• Väetada piisavalt lubi- ja fosforväetistega.
• Kasutada taimehaiguste tõrjumiseks mõeldud keemilisi preparaate, järgides nii pakendil olevat kasutusjuhendit kui ka üldisi taimekaitsetööde ohtutsreegleid.

 

Hahkhallitus (Botrytis cinerea)

Kroonlehtedel ja lehtedel esinevad mädanikuplekid. Õievarred muutuvad heledaks, hiljem pruunistuvad ja mädanevad ning kattuvad halli kirmega.

Tõrje

• Haigestunud taimeosad kõrvaldada, vältides esote levimist, ja nad põletada.
• Kasutada taimehaiguste tõrjumiseks mõeldud keemilisi preparaate, järgides nii pakendil olevat juhendit kui ka üldisi taimekaitsetööde ohutusreegleid.

 

Baktermädanik (Erwinia carotovora ssp. carotovora)

Kevadel noored iirisevõrsed närbuvad (alates tipust), seejärel pruunistuvad ja hävivad. Varre alus ja risoomi ülemine osa tumeneb, pehmeneb ja mädaneb. haigus kulgeb kiiresti ja peagi on kogu risoomi sisemus muutunud haisvaks pudruseks massiks (risoomi koor jääb terveks). Nakkusallikaks on saastunud muld, nakatunud istutusmaterjal ja taimejäänused.

Haigestumist soodustavad:

• varjuline kasvukohat;
• liialt märg ja külm pinnas, ka liigne kastmine;
• risoomi sügav istutus;
• lubja- ja fosforipuudus ning lämmastiku liig;
• külmakahjustus ja mehhaanilised vigastused.

Tõrje

• Haiged taimed koos mullapalliga hävitada.
• Taimede ümberistutamisel lõigata risoomi nakatunud osad välja ning jätta paariks päevaks kuivama (haavakoe tekkimiseni) ja lõikekohad puuderdada söepulbri või väävliga.
• Pärast õitsemist õievarsi mitte lõigata, vaid veidi pöörates maha painutada ja murdes eemaldada.
• Külmakahjustuse vältimiseks iiriseid talveks katta, kevadel jätta risoomile aga õhuke mulla kiht.
• Vältida niisket kasvukohta, sügavat istutust, kaltsiumi- ja fosforivaegust ning lämmastiku liiga. Eriti vältida värske sõnniku kasutamist.

 

 

Kahjurid

Gladiooliripslane (Taeniothrips gladioli)

Iirise lehtedel esinevad väikesed hõbedased laigukesed. Kahjustunud õienupud avanevad puudulikult. Lehed ja õied deformeeruvad ja muutuvad heledaks. kahjustust esineb enam kuival ja soojal suvel. sibulatega iiriste sibulatele tekivad haoiustamisel korkjad laigud, millel mustad punktikesed - kahjuri väljaheited.

Kahjustavad umbes 1 mm pikkused peene kehaga mustjaspruunid putukad ja nende kollakad vastsed. Kahjur levib istutusmaterjaliga.

Tõrje

• Kasutada kahjurite tõrjumiseks mõeldud keemilisi preparaate, järgides nii pakendil olevaid juhiseid kui ka üldisi taimekaitsetööde ohutusreegleid.

 

Nälkjad ja teod

Nälkjad ja teod närivad iirise lehtedesse suuri ebakorrapäraseid, sakilise äärega auke. Kahjustatud lehtedel võib näha ka hallikasvalget, läbipaistvat kilet, mis on kahjurite poolt eritatud kuivanud lima. Nälkjad ja teod tegutsevad aktiivselt just öösiti, vihma ajal ja pärast vihma. Rohkesti võib neid leida ka umbrohtunud aias ja varjulises kasvukohas.

Tõrje

• Puistata iiriste ümber saepuru või männiokkaid takistamaks tigude liikumist.
  
• Paigutada taimede lähedale lauatükid ning nende alla peitunud kahjurid hommikul ära korjata.
  
• Kasutada spetsiaalseid tigude ja nälkjate tõrjepreparaate.