Konteinerhaljastuse all mõistetakse hooajalist ilutaimede kasvatamist teistaldatvates anumates (kastid, potid, aiavaasid, ampelpotid jms).
Konteinerhaljastust kasutatakse tihti kohtades, kus peenraid ja istutusalasid pole võimalik rajada. Taimestatud anumaid näeme tihti tänavahaljastuses, eelkõige jalakäijate tänavatel, platsidel, parklates, aga ka rõdudel, terrassidel. Konteinerhaljastus võimaldab luua vaheldust ning mitmekesisust.
Enamasti kasutatakse konteinerhaljastuses lühiealisi taimi – suvelilli, lühiealisi püsililli, aga ka maitsetaimi ja mõningaid köögiviljakultuure ja toataimi. Taimepottidesse, -kastidesse planeeritakse tihti üheks hooajaks kaks või kolm istutust: kevadine, suvine ja sügisene istutus. Kahe istutuse korral jäetakse kas kevadine või sügisene istutus ära. Kevadisse istutusse planeeritakse taimi, keda saab varakult istutada ning kes taluvad hästi kevadisi jahedaid temperatuure. Nt sobivad kevadiseks istutuseks võõrasemad, sarvkannikesed, kirikakar. Tihti kasutatakse kevadises istutuses ka ajatatud sibullilli (nt nartsissid, idahüatsindid, krookused jt). Kevadine istutus tehakse esimesel võimalusel – märtsis-aprillis.
Suvisesse istutusse valitakse kaua ja rikkalikult õitsevaid suvelilli (nt sultan-lemmmalts, hertsog-lemmmalts, hübriidpetuunia, aed-puispetuunia, sinilobeelia, harilik kaksikkannus, madal peiulill, südajas suutera jt), aga ka lehtdekoratiivseid suvelilli (nt vilt-ristirohi, ahtalehine käokuld, lamav käokuld, värd-kirinõges, ilunõges, padipõõsas, roniv mikaania jt) ja lühiealisi püsililli (nt helmikpöörise ja tiarelli sordid, roomav metsvits). Suvine istutus tehakse juunikuus ning peaks olema dekoratiivne kuni esimeste sügiskülmade saabumiseni).
Sügisesse istutusse valitakse taimed, kes taluvad sügisesi külmasid ning on dekoratiivsed kuni lume tulekuni (nt lehtkapsas, kanarbik, padipõõsas, vilt-ristirohi, krüsanteemid jt). Sügisene istutus tehakse septembris-oktoobris.
Valik suvelilli amplitesse ja taimekastidesse.
ANUMATE MATERJALID
Konteinereid ja amplipotte pakutakse mitmetest erinevatest materjalidest:
- terrakota
- kivi
- puit
- vitstest punutud
- keraamika
- metall
- plastik
- klaasiud
- muud.
Terrakota on klassikaline taimepoti materjal, mis sobib mitmesugustesse tingimustesse. See reguleerib hästi niiskust ning tagab taimedele optimaalsed kasvutingimused. On raske teisaldada kuid külmatundlik.
Kivist anumad sobivad erinevatesse tingimustesse. Need pakuvad taimedele sobilikku niiskusrežiimi, hoiavad sooja, on raskesti teisaldatavad ning külmatundlikud.
Puidust taimeanumad sobivad eelkõige maapiirkonda, taluhoovi. Need on kergesti töödeldavad. Välimust on lihtne muuta. Puidust anum tagab taimedele hea niiskusrežiimi kuid selle kasutusiga on lühike. Tavaliselt puidust anumad üle viie aasta ei kesta. Puidust anumad vajavad igakevadist hooldust.
Vitspunutised on omanäolised kuid ei sobi kaasaegsete hoonetega. Pigem sobivad taluhoovi. Vooderdusena on kasutatud kilet, mille võib asendada samblaga, mis loob taimele parema niiskusrežiimi. Vitstest punutud anumate eluiga on suhteliselt lühike. Kõige kiiremini kõduneb anuma põhi.
Keraamika on suhteliselt palju kasutatud materjal. Vastavalt viimistlusele sobivad mitmesugustesse erinevatesse keskkondadesse. Võib tekkida liigniiskuse oht. Teisaldada on neid raske ja nad on külmatundlikud.
Metallist anumad sobivad mitemetesse keskkondadesse. Arvestama peab, et metallist anum tõstab kasvusubstraadis rauaühendite hulka. Võib tekkida ka liigniiskuse oht. Enam sobivad kasutada mittedekoratiivsete pottide ümbrispottidena.
Plastikust anumaid pakutakse meile väga palju. Neid on erinevate mõõtude, kuju ja värviga. Eeliseks on odavus. Nad on kergesti purunevad. Plastikust anumad ei taga taimedele sobilikku niiskusrežiimi. On kergesti teisaldatavad.
Klaaskiust anumad on võrreldes plastikust anumatega sarnaste omadustega. Hinnaklassilt on klaaskiust anumad kallimad.
Muud anumad. Taimeanumatena võib kasutada kärusid, kastekanne, piimanõusid, saapaid jms. Taoliste anumate puhul on oluline jälgida, et üleliigne vesi liiguks anumast välja. Need on omanäolised kuid neid on oluliselt keerulisem sobitada keskkonad. Tihti on taolised anumad ise kujunduselemendiks ning taimedel on väiksem roll.
TAIMEDE VALIK JA ISTUTAMINE
Esmalt tehakse taimede valik. Taimede valikul tuleb lähtuda taimede nõuetsest kasvukohale, eriti valgusele ja mullale (viljakus, niiskus). Arvestada tuleb ka tuultega. Ühte konteinerisse on sobilik istutada sarnaseid nõudeid vajavad taimed. Sellisel juhul kasvavad lilled ühtviisi hästi ja konteiner on dekoratiivne ning täidab oma eesmärki.
Taimede istutamise aeg valitakse vastavalt võimalustele. Avamaal paiknevatesse konteineritesse istutatakse taimed pärast öökülmade ohu möödumist (juunis). Teisaldatavatesse konteineritesse võib taimed istutada varem. Sellisel juhul hoitakse konteinereid kasvuhoones kuni öökülmade ohu möödumiseni.
Istutamine toimub istutusplaani alusel. Istutamise protsess on sarnane taimede peenrasse istutamisega. Taimed istutatakse tihedamalt kui peenrasse. Taimede istutusvaheks arvestatakse keskmiselt 10-15 cm.
KONTEINERTAIMEDE HOOLDAMINE
Konteinertaimede hooldamisele kasvu ajal tuleb pöörata suuremat tähelepanu kui peenras kasvavate taimede hooldamisele. Kuna substraadi kogus on konteineris piiratud, on oht selle kiirele läbikuivamisele. Samuti võib konteinerhaljastuse taimi kimbutada toitainete puudus. Selle vältimiseks tuleb taimi regulaarselt kasta ja väetada. Väetised võib anda koos kastmisveega. Kastmiseks kasutatakse eelsoojendatud vett. Väetamiseks on otstarbekas kasutada kompleksväetiseid, mis sisaldavad taimedele mitmeid vajalikke toiteelemente. Esimene väetamine toimub 2-3 nädalat pärast istutamist. Enne tuleb kindlasti kontrollida, kas substraat on konteineris niiske. Kuivale substraadile ei ole otstarbekas väetisi lisada. See võib põhjustada juurtele väetisepõletusi, samuti ei toimi väetised kuivas keskkonnas. Olenevalt kasutatavast väetisest, kasutatakse seda kord nädalas või üle nädala. Väetamiseks võib kasutada ka spetsiaalseid väetisepulkasid või Osmocote väetist. Need on pikaajalised, toime kestab 3-6 kuud. Pikaajaliste väetiste kasutamisel on samuti oluline jälgida substraadi niiskust. Kuivas substraadis needki väetised ei toimi.
Kuna konteinerite taimestamiseks kasutatakse peamiselt rikkalikult õitsevaid suvelilli, siis õitsemisperioodi pikendamiseks tuleb ära lõigata kõik äraõitsenud õied ja õisikud. Seemnete arenedes väheneb õite moodustumine ja taime kasv.
Harvem tuleb ette konteinerite hooldamisel rohimist. Küll aga tuleb tuulisel kohal paiknevas konteineris kasvavaid kõrgemakasvulisi taimi toestada (nt daaliad).
Mõned sobilikud taimekombinatsioonid taimekastide ja -amplite taimestamiseks:
- hübriidpetuunia, südajas suutera, roomav metsvits;
- sinine tiiviklill, ripp-pelargoon;
- vöötpelargoon, lamav käokuld, südajas suutera;
- ripp-pelargoon, õhuline piimalill;
- sinilobeelia, feerulalehine ruse;
- sinilobeelia, lamav käokuld, hertsog-lemmalts;
- sinilobeelia, aed-raudürt;
- jne.
TÄHELEPANEKUD JA NIPID!
Konteineris paiknevasse substraati võib segada niiskusrežiimi parandamiseks hüdrogeeli, perliiti või vermikuliiti.
Hüdrogeel on kristalne, valge pulber, mis imab niiskust. Niiskudes muutub sültjaks, mistõttu substraati lisades tuleb hoolikalt segada. Kasutusnorm on 10g 1 liitri substraadi kohta (sõltuvalt tootja soovitusest võib olla erinev).
Perliit on vulkaaniline kivim, mille veemahutavus on 97, 1%. Ta on steriilne ja neutraalse pH-ga. Perliit on valge värvusega ja meenutab väetise graanuleid.
Vermikuliit on vilgukivi meenutav helepruunikas, -beežikas pehme ja läikiv kivim. Vermikuliiti ei soovitata kasutada hapulembeliste taimede kasvatamisel kuna tõstab substraadi pH-d. On steriilne materjal.
Niiskusrežiimi parandamiseks võib kasvusubstraadi pinda pärast taimee istutamist multšida.
Anumasse (põhja) võib 1/3 ulatuses lisada komposti. Samas tuleb jälgida, et vihmaussid ei satuks anumasse. Vihmaussid ei liigu anumast välja ning hakkavad taimede juuri kahjustama.
Kanakaka graanuleid võib lisada anuma põhja, kasvusubstraadi kihile. Vältida tuleks juurte kokkupuudet graanulitega. See põhjustab juurtele väetise põletust.
Koosta visand koos taimede eesti- ja ladinakeelsete nimede ning sortide nimedega. Visand on mõõtkavata esialgne taimestusplaan, mille vormistus on vaba. Lisa juurde seletuskiri, mis sisaldab anuma kirjeldust (materjal, mõõtmed, värv) ja taimede valiku põhjendust ning materjalide kalkulatsiooni. Kalkulatsioon peab sisaldama planeeritud taimede koguseid, substraadi kogust, kasutatava väetise nime ja kulunormi. Kui planeerite kasutada hüdrogeeli, siis arvestage selle kogus ka välja. 