Tere head tomatisõbrad!
Minu viimasest postitusest on palju aega mööda läinud ja vaheaegki alanud. Vahepeal on aianduskoolis toimunud aednike kutsevõistlused, avatus uste päev, kooli 90. juubeli sünnipäeva pidu ja vastu võetud “Sõbrapäeva tomatiprojekti” Keskkonnakäpa auhinnad. Siinkohal tänan kõiki suuri ja väikseid tomatisõpru ning niisama kaasaelajaid ja toetajaid.
Kuid nüüd tahan jagada tomatikasvatamise katsetuse tulemusi.
Kõige rohkem oli 26. veebruariks pärislehti kõige väiksemal ‘Venus’, tavakasvatuse taimel. Kõige väiksem oli see taim, sest klassi toomisel sai tema varre tipp kahjustada ning ta pidi uue tipu kasvatama.
Kõige esimesena oli õisikut näha mahe ‘Venus’ el. Õis aga avanes esimesena hoopiski tava ‘Venus’el. Samal taimel ilmus esimesena ka viljahakatis ja värvus vili. Kõige enam värvunud vilju sain mahe ‘Venus’elt (26 vilja), järgnes tava ‘Vilma’ (24 vilja) ning mahe ‘Vilma’ (22 vilja). Kõige vähem ja suisa oluliselt vähem sain värvunud tomateid kõige väiksemalt taimelt (tava ‘Venus’, 6 tk). Kokku sain katsetuse perioodi lõpuks 78 valminud vilja. Maitsta said kolleegid. Ise ka ilma ei jäänud. 🙂 Üldjuhul maitses erilist erinevust ei tuntud. Botaanika õpetaja Malle Terepson-Madisson leidis, et mahedal tomativiljal on siiski vürtsikam maitse. Kõiki (ka rohelisi) vilju ma veel kokku lugenud veel ei ole. Taimed õitsevad ja vilju tekib aina juurde.
Kui suureks taimed kasvasid?
Taimede kõrgused olid 39-48 cm, läbimõõt aga 47-59 cm. Panin tähele, et viljade kandmise ajal taimed enam eriti hoogsalt ei kasvanud. Taime läbimõõt sõltus mitmesugustest teguritest: vee sisaldus taimes, ilm ja temperatuur (päikeseline, pilvine), viljade arv ja suurus. Kui mõõtmise ajal sisaldas taim sisaldas vähem vett ja/ või oli päikeseline ilm, olid lehed pisut allapoole suunatud. Kui aga ilm oli jahedam ja pilvine, sisaldasid taimed enam vett, olid lehed välja sirutunud. Väljasirutunud lehtedega taimede läbimõõt on aga suurem kui allapoole suunatud lehtedega taimel. Nii võiski mõõtmisel juhtuda, et kord oli taime läbimõõt nt 52 cm ja järgmisel korral hoopiski 50 cm. Tundus nagu taim oleks väiksemaks jäänud. tegelikult ei olnud aga lehed nii välja sirutunud. Kui nii juhtus, siis märkisin tabelisse sama läbimõõdu, mis oli eelmisel korral. Viljade arv ja suurus samuti mõjutas taime läbimõõtu. Viljade kasvamine koolutas varsi, mis muutis läbimõõdu suuremaks. Selline olukord tekkis tava ‘Venus’ el, kelle läbimõõt muutus ühel korral nädalaga 9 cm.
Kõiki mõõtmistulemusi saab vaadata ikka tabelist.
Mis saab taimedest suvel?
Viimane koolipäev on mul 11. juuli. Seejäel viin taimed koju ja kasvatan edasi. Kui õnnestub, toon nad sügisel klassi tagasi, misjärel uurin, kas sügisel ja talvel ka veel aknalaual tomati vilju valmib. Sellest aga kirjutan sügisel.
Nüüd aga üks tore pilt 26. maist. 🙂
Joonis 1. Tava ‘Vilma’ üllatas!
Ma soovin kõigile tomatisõpradele mõnusat, põnevat ja elamusterohket suve ning kohtumiseni sügisel!
Õp. Katrin
*************************************************************************
Tere!
Täna (28. aprill) on siis see tore päev, mil esimesed viljad on värvunud. Esimesena värvusid tava ‘Venus’e viljad, ja kohe kaks tükki. See on sama taim, kes ka esimesena õisi ja vilju näitas. Õitsemisest vilja värvumiseni kulus 41 päeva.
Joonis 1. ‘Venus’e esimesed värvunud viljad.
Soovin kõigile ikka mõnusat kevadet ! 🙂
**************************************************************************
Tere kõik head tomatisõbrad!
Sellest on küll juba palju aega mööda läinud, kui ma viimati sain mahti siia oma muljeid-mõtteid kirjutada. Vahepeal olen kaks korda taimi väetanud, igal nädalal neid mõõtnud ja andmed tabelisse kandnud. Mõõtmistulemusi saab vaadata ikka sellest tabelist. Tänaseks on ka kõikidel taimedel viljad.
Pühade tõttu muidugi juhtus mul n-ö õnnetus. Taimed jäid klassi omapäi päris mitmeks päevaks. Viimane kastmine toimus kolmapäeval, 16. aprillil. Esmaspäevaks, 21. aprilliks olid kõik taimed närtsinud ja ‘Vilma’ -del alumised lehed tugevalt kollaseks muutunud. Taoline olukord juhtus seetõttu, et päike kandis hästi taimede eest hästi hoolt, oli soe ja erk, kuivatas potis oleva substraadi ning taimedel tekkis vee- ja toitainete puudus. Kastmine “äratas” küll taimede ellu, kuid kollased lehed roheliseks enam tagasi ei muutu.
Veel võin tähelepanekutest öelda järgmist:
- taimed, kes on viljad kasvatanud, kõrgusesse enam eriti ei kasva;
- ‘Vilma’ tahab oluliselt rohkem kastmist kui ‘Venus’;
- ‘Vilma’ -le tekib rohkem õisi ja taim on kasvult suurem ning tihedam;
- ‘Vilma’ vajab toestamist, et ta raskuse all ümber ei kukuks ja peavars ei murduks;
- ‘Vilma’ on kasvult laiuvam ja ‘Venus’ kiitsakam.
Kas teiega, sõbrad, on sama lugu või näitavad teie taimed teistsuguseid märke?
Joonis 1. Tomatitaimed 24. aprillil.
Aga teate sõbrad! Ma katsetan siin klassis veel muidki toredusi. 🙂 Nimelt, panin kaks avokaado seemet n-ö hakkama. See tähendab, et proovin avokaado seemnetest taimi saada. Selleks kasutan kahte meetodit:
- seemne idandamine vees,
- seemne idandamine kasvusubrstraadis.
Seemned panin mulda ja vette 5. märtsil. Tänaseks (24. aprill) on mõlemal juhul näha, et taim hakkab kasvama.
Joonis 2. Avokaado seeme subrstraadis ja vees.
Soovin kõigile ikka mõnusat ja päikeselist kevadet!
Katsetage midagi uut! 🙂
Katrin
**************************************************************************
Tere tomatisõbrad!
Nädal möödas ja täna (27. 03) mõõtsin taimi. Tulemusi saab vaadata tabelist.
Nädala alguses aga märkasin, et vaid “mahe” ‘Vilmal’ ei ole veel õied avanenud. Samuti on esimesena õisi näidanud taimel (“tava” ‘Venus’) esimesed viljahakatised. Loodan, et järgmisel nädalal on ka teistel taimedel viljahakatised ning taim, kes veel ei õitse ka oma õied lõpuks avab.
Joonis 1. Esimesed pisikesed viljad (“tava” ‘Venus’).
Kuna klassis on soe ning päikeseliste ilmade korral paistab päike otse taimedele, siis pean suhteliselt tihti kastma. Taimi kastan üle päeva või üle kahe päeva.
Homme möödub kom nädalat taimede ümberistutamisest. Järgmisel nädalal teen algust väetamisega.
Teisipäeval (25. 03) käisin kooli kasvuhoones kasvavaid tomateid uurimas. Mõned taimed on kasvanud ikka ülisuureks ja kõrgeks. Pikkuseks võib kõrgematel taimedel arvata umbes 1,5 meetrit olevat. Lisan mõned pildid ka.
Joonis 2. Kasvuhoone lavadel kasvavad tomatitaimed.
Joonis 3. Nii kasvatatakse tomatit suurtes tootmiskasvuhoonetes.
Soovin päikeselist kevadet ja olge ikka õues!
**************************************************************************
Tere, tere, tere!
Kas te teate, kallid sõbrad, et homme algab KEVAD! Kui ei usu, vaadake kalendrist järele. Minu oma ütleb, et 20. märtsil kell 18.56 algab kevad. Ootame siis ära ja kui aeg on käes, plaksutame käsi ja hõiskame rõõmust!
Täna (19. 03) viisin läbi jällegi taimede mõõtmise. Kaugelt vaadates tundus, et nad pole eriti kasvanud. Mõõtmistulemused aga näitasid, et taimed on kenasti uute pottidega kohanenud ning suuremaks kasvanud. Tabeli ja mõõtmistulemustega saab tutvuda siin.
Mõõtmise käigus hakkas silma, et tavasubstraadis kasvav ‘Venus’ on oma esimesed õied (3 tk) avanud.
Joonis 1. Tava ‘Venus’ õitsemas.
Ei teagi täpselt, millal see juhtus, sest olin mõned päevad eemal. Arvata võib, et tegelikult olid õied avanenud juba eile. Tabelisse märkisin ikka tänase päeva, sest just täna ma õisi märkasin. Peagi avaneb õpienupp ka mahedalt kasvatataval ‘Venus’el. ‘Vilma’ taimedel on õienupud veel väiksed ja avanemise märke ei näita. Seega võin väita, et ‘Venus’ on varajasema saagikusega kui ‘Vilma’. Kas see väide ka paika peab, näitavad järgnevad nädalad ja kuud.
Täna hommikul ka kastsin taimi. Väetanud veel ei ole.
Soovin kõigile tomatisõpradele kaunist algavat kevadet ja rõõmu tomatitaimede kasvatamisel
**************************************************************************
Tere kõigile!
Täna mõõtsin taaskord taimi ning täitsin tabelit. Ma ei oodanud mõõtudes suurt erinevust võrreldes eelmise nädalaga. Istutasin ju taimed õp. Tairi soovitusel sügavamale, kui nad enne kasvasid. Taimi mõõtsin ikka kasvusubstraadi pinnalt.
Mõõtmistulemustest aga selgus, et ümberistutamine on taimedele hästi mõjunud. Igal taimel on nüüd oma pott ja ruumi kasvuks piisavalt. Uue kasvusubstraadi lisamine suurendas ka tomatile vajalike toitainete hulka, mida taim juurte abil omastab. Kindlasti on kasvule hästi mõjunud ka õues valitsevad päikeselised ja soojad ilmad. Tomat ju armastab päikest ja soojust!
Sel nädalal ma taimi kastnud veel ei ole. Kasvusubstraati on nüüd pottides rohkem ja selle läbikuivamine võtab kauem aega kui väikeste kassettide puhul.
Lähemal vaatlemisel selgus, et taim, mille tipp oli murdunud, näitab esimesi imepisikesi õienuppe. Tipu murdumine pidurdas taime arengut kaks nädalat. Samuti panin tähele, et lühemaks on jäänud need taimed, kes olid alguses aknaklaasi pool. Neile oli valgus otseselt avatud ja väljavenimine oli minimaalne. Kõrgemad on jätkuvalt need taimed, kes olid teiste taimede varjus ja olid enam välja veninud. Mahedas kasvusubstraadis kasvava ‘Venuse’ taimel sain nüüd mõõta vaid varre pikkust, sest taim saab enam valgust ning on lehed pööranud normaalsesse asendisse.
Mõõtmistulemusi saab vaadata tabelist.
Nüüd on saabunud aeg ka lillede seemneid külvata! Mulda peaksid sattuma lobeeliate, lemmmaltsade, petuuniate, raudürtide, lõvilõugade seemned. Kindlasti tuleks praegu ümber istutada ja uuendada toalilli.
Soovin kõigile head ja mõnusat, peagi saabuvat emakeelepäeva!
**************************************************************************
Tere kõigile tomatisõpradele!
Eelmine nädal kujunes ikka nii, et tomatitaimed sain ümberistutatud alles reedel (7. 03). Taimed istutasin 3 liitristesse pottidesse. Mahe subrstraadiks kasutasin Matogardi köögivilja bio-mulda. Tava-variandi taimed istutasin lillemulla sisse, mida kasutasime toataimede ümberistuamisel. See sai valitud just sellepärast, et oli käepärast võtta. 🙂
Joonis 1. Matogard, köögivilja bio-muld.
Taimede ümberistutamisel lähtusin õpetaja Tairi soovitustest, mis ta videos välja tõi. Enne istutamist võtsin taimed kassetist välja. Jälgisin hoolikalt, et taimed segamini ei läheks. Mul oli kaks suuremat taime, kaks olid aga kasvus väiksemaks jäänud. Kassetist välja võttes selgus, et väiksematel taimedel ei olnud veel tugevaid mullapalle tekkinud. Oleksin võinud veel ühe nädala oodata… Kuna aga olin taimed kasstetist välja võtnud, oli need vaja ikkagi pottidesse istutada.
Enne istutamist lisasin poti põhja kasvusubstraati, umbes poole jagu. Taimelt eemaldasin idulehed (väiksemad) ja kaks alumist suuremat (päris)lehte. Seejärel paigutasin taime poti keskele ning lisasin kasvusubstraati. Kasvusubstraati lisasin niikaua kui pott täis sai. Servad surusin hästi kinni, taime varre ümbert samuti. Taim sattus 2-4 cm sügavamale, kui ta enne kasvas. Tomatitaime võib sügavamale istutada, sest tema varrele tekivad lisajuured, mis aitavad taimel mullast vett ja toitaineid omastada. Kogu istutamisprotsessi ajal jälgisin, et taim viga ei saaks. Istutamise järel kleepisin pottidele kleepsud ja lisasin nimesildid, et oleks lihtsam taimi jälgida. Pärast istutamist kastsin taimi korralikult ja paigutasin potid aknalauale. Vaatamata päikeselistele päevadele (laupäev ja pühapäev), täna taimed kastmist ei vajanud.
Nüüd aga pilte ka 🙂
Joonis 2. Kassetist välja võetud kõige pisem taim.
Joonis 3. Mullapall kippus lagunema.
Joonis 4. Taimed pärast istutamist.
Joonis 5. Õienupud! Kas sina ka näed?
Alumiste lehtede äranäpistamisel märksain nende alumistel külgedel violetjat värvust. See on märk väetise puudusest, õigemini fosfori (P) puudusest. Tomat on selline taim, kes näitab väga kiiresti välja, kui tal toitainete puudus on. Kui selliseid märke peaks edaspidigi tekkima, annan teilegi teada.
Joonis 6. Fosforipuudus tomati lehtede alumistel külgedel.
Kohtumiseni!
Nautige päikest ja kevadet!
**************************************************************************
Hea tomatiprojekti kaaslane!
Eile (esmaspäeval, 3. 03) tööle saabudes oli tomatitaimede substraat väga kuiv. Viimane kastmine toimus reedel ning paar päeva jäi vahele. Taimed närtsinud ei olnud. Kuna tomatitaimede lehtedele ei meeldi märjaks saada, kastsin hoopis alt. See tähendab, et kastmisvee valasin alustaldrikule.
Täna (4. 03) mõõtsin taimi teistkordselt. Tulemusi saab täpsemalt saadata ikka tabelist. Nädalaga on taimed kasvanud keskmiselt 3-4cm kõrgemaks. Laiust on tulnud juurde 3,5-5cm. Taim (rohelise kleepsuga), millel tipp oli murdunud on kasvatanud uue külgharu, millest on moodustunud uus tipp. Selle varrekese pikkus on 2,5cm.
Üha enam jäävad taimed ruumipuudusesse, mis on üks kindel märk ümberistutamise vajalikkusest. Homme istutame õpilastega klassis olevaid toataimi ümber. Ehk õnnestub ka tomatitaimed uude ja suuremasse potti istutada.
Aga sellest kõigest juba homme. Seniks naudime kevadet ja päikselist õhtut! 🙂
**************************************************************************
Mõõtmised mõõdetud!
Eile (25. 02), pärast tööpäeva lõppu viisin läbi esimese taimede mõõtmise.
Tulemused on leitavad/ jälgitavad tabelist.
Täna tundsin huvi taimekassettide alumisele poole vastu. Ettevaatlikult kassetti kallutades hakkas silma, et ühel taimel (valge kleepsuga ‘Vilma’) on kasseti avast üht juurt näha. See on kasvu poolest kõige väiksem taim. Huvitav huvitav! 🙂
Joonis 1. Esimene juur on kasseti avast nähtav.
Aitäh kõigile aktiivselt kommenteerimast, arutamast, mõtteid jagamast! 🙂
*********************************************************************
Tere kõigile suurtele ja väikestele tomatisõpradele!
Mina olen Räpina Aianduskooli õpetaja Katrin Uurman. Aianduskoolis olen töötanud juba üle kümne aasta. Selle pika aja jooksul olen õpetanud mitmesuguseid õppeaineid: väetusõpetus, köögiviljandus, lillekasvatus, haljasalade rajamine ja hooldamine, aiakujundus… Praegu õpetan ainult lillekasvatust ja sedagi vaid maastikuehituse eriala õpilastele.
Mõned nädalad tagasi otsustasin meie ühise projektiga ühineda ning läbi teha kõik, mida üks hea tomatiprojektis osaleja tegema peaks. Minagi tahan kevadel head ja omakasvatatud tomatit maitsta ning uurida, kas aknalaual tomatite kasvatamine ikka tuleb välja. Ma võin kõigile lubada, et kasvuhoones tomateid kasvatades saab saaki noppida kogu suve! Aga klassis, ja aknalaual…?
Nii-siis! Sain minagi 14. veebruaril neli tomatitaime. Viimasel kahel nädalal (11.-19. veebruaril) on toimunud kasvuhoones lõpueksamid ja ma töötasin hindamiskomisjonis. Sellepärast sain taimed oma klassi (ruum 329), aknalauale tuua alles 18. veebruaril.
Minu klassi aknad on avatud lõunapäikesele. Tavaliselt on ruumis +22…+25 kraadi sooja. Selline ongi tomati kasvatamiseks sobilik temperatuur. Oht on vaid päikesepõletusele ja mulla kiirele läbikuivamisele.
Enne nädalavahetust kastsin taimi reedel, 21. veebruaril. Täna, 25. veebruaril oli muld täiesti kuivanud kuid taimed polnud närtsinud. Täna kastsingi uuesti. Taimed on kasvanud juba nii suureks, et varsti võiks hakata mõtlema nende ümberistutamisele. Selleks võiks kasutada vähemalt 12 cm läbimõõduga potti.
Joonis 1. Tomatitaimede lehed puutuvad juba üksteisega kokku. Lehtede kuju järgi saab sorte eristada.
Lähemal uurimisel selgus, et ilmunud on esimesed pisikesed õienupud. 🙂 Taim lõhnab jätkuvalt tomati järele ning on kaetud karvadega.
Kuna valgus langeb taimedele aknast (ühelt küljelt), siis on nad ennast akna poole pööranud ja veidi kõveraks kasvanud. Selle vastu aitab taimede pööramine ruumi poole.
Joonis 2. Taimed on pööranud ennast valguse poole. Nad on veidi kõverad.
Transportimisel on üks taim natuke kannatada saanud. Peavars on tipust murdunud. Katsetuse käigus jälgin, kas ja kui kiiresti kasvatab taim endale külgharu ning sellest uue tipu.
Esimese nädalaga on taimed jõudsasti kasvanud. Tundub, et nad on minu klassiga hästi kohanenud ning neile meeldib kasvada koos alpikannide ja teiste lilledega.
Joonis 3. Esimese nädalaga on taimed kasvanud umbes 5 cm kõrgemaks.
Homme hakkan mõõtma! 🙂