Tere tublid tomatisõbrad!

Olen osadest kirjutistest välja lugenud, et koos lume sulamisega ärkasid paljude tomatisõprade püüded muuta oma taimekesi suuremaks, tugevamaks, pikemaks ja laiemaks. Selleks on osa taimi juba ümber istutatud ning ka väetamisega algust tehtud. Tegelikult on õige aeg potistada siis, kui TAIMEDE JUURED ON KASSETIPESAS (teil on 4-pesalised kassetid) oleva KASVUPINNASE ilusti HÕIVANUD – s.o. – taimedel on kassetist välja võtmise korral ilus juurepall, MIS EI LAGUNE LAIALI. Kassetipesas ülekasvanud taimedel on aga kassetist välja võtmisel näha tugevat juurepundart (seda teie taimedel aga veel kindlasti ei ole).

Väetamisega võib alustada 2. ümberistutusnädalal, kuid meie eesmärk on taimed märtsi esimesel poolel suuremasse potti istutada. Taimedel on juured selleks, et kasvupinnasest toitaineid ja vett koguda. Juba praegu lisaväetist saanud taimede juured ei kasva nii aktiivselt kui lisaväetist mitte saanud taimede juured – nende taimede istutamine suuremasse potti võib edasi lükkuda. NB! – taimed on targad ning kui neile toitaineid varem juurde antakse, siis nad ei kasvata ka väga aktiivselt juuri.  Niisiis – kes oma taimi juba väetas, siis tomatitaimede seisukohalt ei toiminud te valesti, kuid ümberistutamine suuremasse potti võib teil veidi edasi lükkuda (juured ei hõiva nii kiiresti kassetipesas kogu kasvupinnast). Ma loodan ainult, et väetasite õigesti ning kõiki taimi üheaegselt nii maheda väetise kui ka mineraalväetistega – vastasel juhul ei ole hiljem teie taimede andmed võrreldavad, sest neil ei olnud siis ka ühesuguseid kasvutingimusi.

TÕESTI – kevad koputab juba akendele ning rohenäpud sügelevad, KUID taimi hakkame ümber istutama alles siis, kui TAIMED ON KASSETIPESAS MOODUSTANUD ILUSA JUUREPALLI (kogu kasvupinnas on siis taimede poolt ilusti ära kasutatud)! Järgmisel nädalal ilmub tomatiprojekti lehele ka sellekohane VIDEO.
VÄETAMISEGA tasuks ka veel oodata – sellega alustame 2 nädalat peale  TAIMEDE ümberistutust POTTI ning TOMATIPROJEKTI lehele ILMUVAD SIIS KA TÄPSED VÄETAMISJUHENDID!
SENIKS aga, kes enam oodata ei malda, siis võite minna juba aianduspoodi ning valida välja oma taimedele uued potid. Teie tomatid vajavad potte, mis oleksid vähemalt  3 LIITRI suurused (läbimõõt vähemalt 19 cm). Ostetava poti maksimumsuurus võiks olla 7,5 liitrit – suuremaid potte vaja ei lähe. Niisiis vaja oleks 4 potti, mille suurus jääks vahemikku 3….7,5 liitrit (poti alumisel küljel on kirjas poti suurus).
Peale pottide väljavalimist tuleks osta oma taimedele ka kasvupinnas – 2 taimele mahe kasvupinnas ning 2 taimele mineraalväetistega rikastatud (tava) substraat. Mahedad taimed saavad endale maheda ning tavataimed tavalise kasvupinnase. Vastavalt poti suurusele tuleks valida ka kasvupinnase kogus – see ongi teile KODUNE LISAÜLESANNE – arvutada välja vastavalt pottide mõõdule (2+2 potti) kasvupinnase kogus!

SOOVITUS – potte ja pinnast võiksid VÕIMALUSE KORRAL kõik oma rühma tomatisõbrad koos valima-ostma minna, sest mitu pead on ikka mitu pead ning vastutus on ka ühine…

TEISALT AGA soovitan teil kõigil aeg maha võtta  ja nautida ilusat varakevadet – PÄRAST VIDEO VAATAMIST JÄRGMISEL NÄDALAL SAAB KÕIK TÕENÄOLISELT PALJU SELGEMAKS NING LIHTSAMAKS.

Alati teie tomatisõbraks jäädes:
õpetaja Tairi

Tomatid muutuvad järjest iseseisvamaks, kuid teisalt sõltuvad nad ikkagi väga palju oma sõpradest – MEIST KÕIGIST!  Täna oli meil päikeseküllane pidu – ja rõõmupäev, mis meeldis kindlasti ka meie tomatitele. Homme hommikul tuleks kindlasti tomatid üle vaadata – vahest on neid vaja TOASOOJA veega kasta. Tomatitaimed meie keelt ei oska ning veepuudust näitavad nad alguses lehtede keerdumisega ja lõpuks närbumisega.

NB! niiskust peab pinnases olema parajalt – liigniiskes keskkonnas ei saa taimede juured õhku ning nad võivad ära mädaneda. Kuivast pinnasest ei saa taimed lisaks veele ka toitaineid.

Soovime kõikidele tomatisõpradele 5. nädalaks mõõdukat kastmist!

Eelmise küsimusega saime teada, et sõna “tomat” pärineb Kesk-Ameerikast. Tomat kui taim on pärit lõuna poolt, Lõuna-Ameerikast, oletatavasti Peruust.  Mis on aga – samuti Lõuna-Ameerikast pärit – tomati lähisugulane,  mis on eestlaste toidulaual veel sagedasem esineja kui tomat?

ISE KÜSIME, ISE VASTAME:  kõik saabunud vastused on õiged – küsitud tegelane on tõepoolest kartul. Nii tomat kui kartul on maavitsaliste sugukonna taimed. Kui ülekantud tähendust kasutada, siis tomat ja kartul on ühe suguvõsa lapsed, kuid erinevatest perekondadest – umbes nagu onupoeg ja täditütar.
Nii tomati kui kartuli vilja botaaniliseks nimetuseks on MARI – nagu paljud vastajad õigesti on märkinud. Seega, kui plaanite poodi või oma kasvuhoonesse tomateid tooma minna, võite vabalt öelda: “Ma lähen nüüd marjule!” 🙂

Esimese teadaolevad kartulikasvatajad olid inkad  Ecquadoris Andide kõrgmäestiku Titicaca järve läheduses. Säiltamiseks kartulit kuivatati.
Nagu tomati, nii tõid ka kartuli  Euroopasse meresõitjad. Euroopas võeti kartul vastu umbusuga, sest see arvati olevat kuradi vili. Esimesena Euroopas hakati kartulit viljelema Iirimaal. See oli hea lisatoit, sest sõdades vili hävis, kartul kasvas aga maa all. Kartuliteadlase Julius Aamissepa sulest on teada järgmised faktid: 1730. a jõudis kartul Rootsi ja 1737. a Soome. 1740-50-ndatel jõudis kartul Eestisse. 1920.–1930. aastatel oli Eesti riik kartuli tootmises ühe elaniku kohta maailmas esikohal. Praegu see kahjuks enam nii ei ole. Eesti inimene on viimastel aastakümnetel hakanud kartulit vähem sööma, võrreldes 1996. aastaga on kartuli tarbimine vähenenud 47%. Üks põhjusi on eestlaste toitumisharjumuste muutumine.

NÜÜD MÕNED TOREDAMAD VASTUSED TEIE POOLT:

Väike-Maarja Gümnaasiumi loodusring: Eks ikka kartul, mida sealt Lõuna- Ameerikast meile Euroopasse toodi ja kuninga rahvas tema õisi lausa juustes kandis. Algul arvati, et tuleb süüa kartuli vilju ehk marju, mis on ju mürgised. Sööme ju kartulil maa- alust võsu ehk mugulat.

Viljandi Paalalinna Kooli 2.a klass: Väga-väga ammusel ajal, 18. sajandil, jõudis Lõuna- Ameerikast pärit tomati sugulane kartul Eestimaale. Meil siin kutsutakse kartulit mitme nimega, näiteks „teine leib“, kardulas, maaubin, tuhlis jne.
Need sugulased on küll täiesti erinevat nägu: üks armastab kasvada kasvuhoone soojuses ja on enamasti kenasti punase- või kollasepõskne ning maitseb värskel kujul suurepäraselt, teine aga valmib mulla sees ja tema pruuni koore all on kollakas sisu ning toorena ei ole ta eriti hea, vaid vajab hoopis keetmist, praadimist või küpsetamist.
Ühele taldrikule kokku sobivad need hõimlased küll kenasti, näiteks friikartulid tomatisalatiga 🙂

Jõhvi Vene Gümnaasium, 3C kl: Kartul on maavitsaliste sugukonna maavitsa perekonda kuuluva hariliku kartuli mugul. Kartul on pärit Lõuna-Ameerikast. Arheoloogilised uurimused näitavad, et kartulit on kasvatatud Tšiili lõunaosas juba 14 000 ja Titicaca järve piirkonnas (Peruu) 7000 aastat. 16. sajandil leidsid hispaanlased sealt kultuurtaime, mille mugulad kõlbasid süüa. Meremehed tõid taime koju kaasa.

Paistu Kool arvab, et küsitav köögivili on kartul. Sel sügisel olid kartulitel eriti ilusad viljad. Need olid muutunud päikesest ja külmanäpistusest nagu roosadeks ja lilladeks viinamarjadeks. Juba siis vaatlesime, katsusime ja võrdlesime neid tomatiga. Loomulikult ei kõlba (on mürgised) kartulist süüa ükski roheline osa, ka. tema tomatit meenutavad viljad.

Oravakesed: Meie rühma lapsed pika mõtlemise peale arvasid, et see võiks olla kartul. Arutelu peale, mitu mugulat korraga ühel kartulitaimel all on,  tuli kokku mõistatus; Seitse meest maa all, üks habe maa peal.

Kildu kooli 1.-2. klass
Ameerikast ta meile tulnud,
kaua aega meil ta olnud,
enda omaks teda peame,
kõik me teda hästi teame.
Tomatiga sugulane on
me põhitoiduks olev kartul.

Aitäh kõigile toredate vastuste eest!

“TOMAT”  on päris paljudes keeltes “tomat”.  Sõna on pärit nahuatli keelest, millel tänaseks on umbes sama palju rääkijaid kui Eestis elanikke. Millises maailma piirkonnas räägitakse nahuatli keelt?

ISE KÜSIME, ISE VASTAME: Nahuatli (hääldus: na-vatl) keelt rääkisid asteegid Kesk-Ameerikas, Mehhikos. See oli enne Ameerika avastamist Kolumbuse poolt (1492) ja hispaanlaste sisserännet piirkonna suurim keel.

Nahuatli keelt loetakse ühelt poolt  väljasurnud keeleks, teiselt poolt on sellel rääkijaid  tänases Mehhikos üle 1,5 miljoni. Rääkijate arv on hetkel väikses kasvutendentsis – Mehhiko 2000. ja 2010. aasta rahvaloenduste põhjal on 10 aastaga nahuatli rääkijate arv kasvanud 100 000 võrra.

Kommentaarides on reas puha ilusad vastused.  Kuid kopeerime siia ühe, milles oli sees ka tore emotsioon:
Viljandi Paalalinna Kooli 2.a klassi vastus 1. nädala küsimusele: Kaugel- kaugel Mehhikomaal elavad inimesed, kes räägivad põlistelt asteekidelt pärinevat nahuatli keelt. Paljud sõnad, mis sealkandis kasutusele võetud said, on jõudnud otsapidi Eestimaalegi. Lisaks tomatile (tomate) ka näiteks kakao (cacao). Maailm on ikka nii väike :)!

Kohtumiseni esmaspäeval uue küsimuse juures! Ja ärge unustage nädalavahetuseks taimi kasta :)! Ilusat vabariigi aastapäeva kõigile tomatisõpradele!

Taimed on sõprade juurde jõudnud ja kohe ongi kõigil sada küsimust: millal väetame, missugused on pärislehed…
Kui siit altpoolt oma küsimusele vastust ei leia, vaata ka postitusi “Taimed on kohal. Mis nüüd?” ning “Korduma kippuvaid küsimusi”.

Alustame algusest. VAATLUSTABEL  (kliki!) erineb veidi sellest, mis meiliga teele läks – aga uut välja printima ei pea. Alumistesse kastidesse tuleks lihtsalt mahutada ka taime laiuse mõõdud. Alumine tabeliosa on eelkõige selleks, et jälgida, kui kiiresti taim kasvab ja kas näiteks väetise andmine kiirendab kasvu. Võistelda selles, kelle taim on pikem või laiem, pole mõtet – lõpuks on oluline siiski see, et taim palju tomateid annaks 🙂
Ülemise tabeliosa andmed tuleb projekti lõpufaasis vastavasse internetikeskkonda sisestada. Selleni jõuame hiljem.
NB! Kontrolli üle, kas Sinuni jõudnud taimed on vastavuses tabeliga! Kindel on see, et rohelise ja musta kleepsuga märgistatud pottides on mahesubstraat ning tikkudega märgistatud taimed on punased ‘Vilma’-d!

VÄETAMISED saavad toimuma vastavalt meie õpetajate soovitustele ja juhendamisele. Anname teada, kui on õige aeg!

PÄRISLEHED: teieni jõudnud taimedel on praegu olemas nii idu- kui pärislehed. Idulehed on kõige alumised sirge servaga pikliku kujuga lehed. Neid on tomatil alati kaks. Sakilised lehed on seega pärislehed. Ja neid sakilisi moodustusi ei pea ühekaupa üle lugema – leht algab varre juurest. Vars on see, mille küljes on ka idulehed. Pildiloleval tomatitaimel (mis on nädal aega vanem kui teieni jõudnud taimed) on näha nii iduleht kui neli pärislehte.

Idulehtede ning pärislehtede põhjalik joonis:

Esmaspäeval, 10. veebruaril läks esimene taimelaadung teele – Tartusse, Ida- ja Lääne-Virumaale, Jõgeva- ja Järvamaale ning Põltsamaale.
Niisugused nägid reisisellid välja:

Vastsaabunud tomatitaimedele tuleb leida soe ja valge kasvukoht. Parema veevarustuse tagamiseks tuleks taimekasset asetada vettpidavale alusele (suur taldrik, väike kandik vms). Taimede saabumisest 1. ja 2. nädalal on vaja neid ainult kasta. Väetamisega alustame alles 3. nädalal.  Anname eelnevalt märku!!!
Enne kastmist tuleks kontrollida, kas kasvusubstraat (kasvusegu, milles on taimede juured, tavakeeles “muld”) on niiske sest niisket pinnast kasta ei ole vaja. Kui pinnas on katsudes kuiv, tuleb igale taimele anda ligikaudu 50 ml vett (s.o. veerand 200 ml teeklaasist). Kastmisvesi võiks olla toasoe. Soodne veetemperatuur on +20 kraadi. Sobilik oleks kastmisvett ühe päeva kannus seista lasta. Otse kraanist vett võttes, võib see jääda pisut külmaks. Kasta tuleks substraadi pinda, sest tomat vajab pinnaseniiskust. Kastmisel vältida lehtede märjakssaamist, sest tomatile ei meeldi kui lehed märjaks saavad.
NB! Kindlasti tasub taimede kastmisvajadust kontrollida reedel sest taimed kasvavad ka nädalavahetusel! Lõunapoolsel aknalaual on taimede kasv parem, kuid neid tuleb ka sagedamini kasta. Soojemas kasvukohas kipub muld kiiremini ära kuivama.

5. veebruaril läks lahti suur beebitaimede “reisikonteineritesse” istutamine. Konteinerid on 4-kohalised ehk 4 taime jaoks – seega  just niisugune näeb välja igale tomatihuviliste seltskonnale saadetav tomatitaimede komplekt. Konteineri iga potikese küljel on eri värvi kleeps, et taimedel ja kasvatusviisidel (mahe, tavaline) vahet teha.

Rohelise ja mustaga tähistatud topsidesse panime Eesti firma Matogard OÜ poolt toodetava bio-köögiviljamulla, mis ongi mõeldud köögiviljade ettekasvatamiseks.

Valge ja pruuniga tähistatud topsidesse panime Saksa ettevõtte ASB Greenworld substraadi, mida kasutatakse paljudes aiandusettevõtetes.

Sordi ‘Vilma’ taimed (punased tomatid) on varustatud tikukesega, ‘Venus’ (kollased) on ilma.

VIDEOKLIPP TAIMEDE ISTUTAMISEST:

Samal ajal voltisid mõned aianduskooli õpilased pappkarpe, millega taimed oma suurele seiklusele Teie juurde teele lähevad. Punane riistapuu tagapool kannab  naljakat nime – potistusmasin.  Selle abil on võimalik potte mullaga täita (aianduskoolis öeldakse “substraadiga”, sest enamasti on tegu spetsiaalsetele taimedele mõeldud mullasegudega, mis suures osas koosnevad turbast). Taimede istutamine käib aga ikka käsitsi, aga hästi kiiresti. Täna me seda riistapuud ei kasutanud, sest mäletate – kahte topsi üks, kahte topsi teine segu 🙂

Kui inimlapsed on ilmale tulles sünnipingutusest punased ja siis muutuvad “valgeks” (meie rassi puhul), siis tomatibeebidega on täpselt vastupidi.

Tuletame meelde – 2 nädalat tagasi (20.  jaanuaril) külvasime. Nädal tagasi (27.  jaanuaril) olid seemned tärganud ja väikese valge varre otsa idulehed kasvatanud. Nüüd, jälle täpselt nädal hiljem (3. veebruaril) on taimebeebid mitte küll teab-mis pikemaks kasvanud, kuid nende vars on tükk maad tugevam ning punakas. Mõned eriti väledad on juba idulehtede kõrvale ka “päris-lehtesid” kasvatama hakanud.
Järgmisel pildil ongi õige pisut näha idulehtede vahelt kasvavat “päris-lehte”. Ja pildil klikates saad näha, kui karvaseks nad on läinud!

Kui kiirelt kasvamine edasi võib minna – palun, järgmisel pildil on võrdluseks täpselt nädal vanemad taimed:

Kuna oleme lubanud taimedele ka väetised kaasa anda – kahele taimele “mahe”,  kahele “tavalise” väetise, siis käib aianduskoolis praegu suur väetiste ümberpakendamine.

Järgmistel piltidel pakendavad keskkonnakaitse eriala õpilased keskkonnakeemia tunnis ümber Kekkilä veeslahustuvat väetist Superex 12-5-27.

Kahele taimele piisab kogu kasvuperioodiks 7 grammist.

Niidugune näeb Kekkilä veeslahustuv väetist Superex 12-5-27 lähemalt vaadates välja:

Väetistega tuleb üsna täpselt ja hoolikalt ringi käia. Iga kotike saab kaasa tootjapoolse kasutusjuhendi. Ärge ehmuge, kui see tekst kättesaamisel väga keeruline tundub – kui õige aeg käes, räägime lähemalt 🙂

Lõpetuseks väike videoklipp sellest, kuidas maastikuehituse eriala õpilased pakendasid mullaõpetuse tunnis väetist YaraLiva Calcinit ning millised näevad tänased taimed välja läbi videokaamera silma: