Täna, 31. märtsil, möödub täpselt 10 nädalat päevast, mil tomatiseemned Räpina Aianduskoolis mulda said.  Omamoodi tähtpäev, eks :)?  Palju õnne meile kõigile!

Õiteni on jõudnud – kommentaaride põhjal otsustades – õige mitmed seltskonnad, kuid just täna jõudis meieni ka tore teade Saaremaalt, Kihelkonna Põhikooli 6. klassilt: “Meie taimedel on marjad peal!” (Nagu me nüüd kõik teame, on tomatitaime vili ehk see “tomat”, mida me sööme, teaduslikult-botaaniliselt mari).
Tänase tähtpäeva puhul oleme otsustanud 10 kingitust välja jagada. Ja kuna aednikud on nagu väikesed võlurid, kes pisikestest seemnetest vahvaid rõõme oskavad välja võluda,  siis on kingituseks Räpina Aianduskooli “võlutass”.  Neile, kes on andnud nädala küsimustele kõige toredamaid või põhjalikumaid vastuseid  ja neile, kes on väga asjalikult taimede kasvamist jälginud ning sellest ka meile teada andnud:
1. Viljandi Paalalinna kooli 2.a klass
2. Rakvere Gümnaasiumi 5.a klass
3. Märjamaa Pillerpalli lasteaia Ülase rühma lapsed ja lapsevanemad
4. Jõhvi Vene Gümnaasiumi 3.c klass
5. Väike-Maarja Gümnaasiumi loodusring
6. Vändra Gümnaasiumi 2. klass
7. Elva Gümnaasiumi 7.b klass
8. Krootuse Põhikooli 4. klass
9. Põltsamaa Ühisgümnaasiumi 5 b (oma tomatitaimede kasvu jälgiva-kajastava blogi – marikaklassi.blogspot.com -eest)
10. Kihelkonna Põhikooli 6. klass (esimeste marjade eest)

“Võlutassid” lähevad teele postiga.
Tegelikult on neid, keda tänada tahaksime, palju rohkem… Aga seekord siis niisugune otsus ja valik.

Kui kellegi on oma tomati-tegemistest vahvaid pilte, siis oleme valmis neidki siia keskkonda postitama – need saavad asuma lehel “Osalejad”.  Piltide saatmiseks palume kasutada meiliaadressi ulvi.mustmaa@aianduskool.ee

Jätkuvat indu ja lootust kõigile!

Apelsinid.
Banaanid.
Tomatid.
Õunad.
Kui arvesse võtta kogu maailmas toodetav ja tarbitav kogus, siis mitmendale kohale jääb selles seltskonnas tomat?

ISE KÜSIME, ISE VASTAME: Kasutame vastamisel Krootuse Põhikooli 4. klassi toredat sõnastust, kuid täiendame seda omalt poolt numbritega:

Maailmas kasvatatakse ja tarbitakse antud vilju koguseliselt järgnevalt:
1. koht ehk kuldmedal – tomat; (150 miljonit tonni – 2011, FAO)
2. koht ehk hõbemedal – banaan; (106,5 miljonit tonni – 2011, FAO)
3. koht ehk pronksmedal – õun; (75,6 miljonit tonni – 2011, FAO)
4. koht ehk lohutusauhind – apelsin (69,6 miljonit tonni – 2011, FAO)

FAO (Food and Agriculture Organization of the United Nations – Toidu- ja Põllumajandusorganisatsioon) on ÜRO (Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni) poolt juhitav  rahvusvaheline organisatsioon, mis tegeleb maailma (globaalsete) toidu- ja põllumajandusprobleemidega.

Küsimus oli raske, kuid vastused – mitmendal kohal on tomat – tulid kõik õiged. Tonnide osas on erinevused tulnud sellest, et internetis on palju infot, osa sellest vananenud – nii ongi pakutud erinevaid koguseid.
Ega need tonnid polegi päheõppimiseks  – need ju muutuvad igal aastal – aga tore on teada, et tomat kogu maailmas nii armastatud on!

24. märtsiga algas meie tomatitel 10. elunädal! Õitest on märku andnud mitmed osalejad ja kui lugeda õpetaja Katrini  postitust 27. märtsist, siis temal on viljahakatis olemas. Kas lõpuks ometi võib ka väetama hakata? JAH! Aga loe enne läbi õpetaja Tairi nõuanded.

Alates 3. ümberistutusjärgsest nädalast alustada “tavataimede” väetamist. Kui kasutasite mahetaimede ümberistutamiseks Matogardi köögivilja biomulda, siis väetada taimi maheväetisega (Biolan’i vedelväetisega) alles siis, kui nad õitsevad. Biolani vedelväetise pakendilt leiate ka kasutusjuhendi.

Nüüs siis mineraalväetistega väetamisest:

Korralike valgusolude korral mõõta 200 ml (teeklaasi täis) vett, milles lahustada 0,2 g Superex 12-5-27 veeslahustuvat väetist. Kellel spetsiaalset kaalu ei ole, siis 0,2 g on umbes noaotsa täis pulbrilist väetist.

NB! Ka väetamislahuse valmistamiseks kasutatava vee temperatuur peaks olema vähemalt 20 kraadi. Suuremale taimele (alates õitsemisest) võiks anda nädala kohta juba 300 ml lahust ehk 300 ml väetislahuse valmistamiseks võtta 0,3 g väetist.

Kaltsiumnitraadi (YaraLiva Calcinit) väetamilahuse valmistamiseks mõõta ka 200 ml vett, milles lahustada ära 0,2 g väetist (s.o. 7…8 YaraLiva Calcinit väetisegraanulit). Suuremale taimele (alates õitsemisest) võiks anda nädala kohta juba 300 ml lahust ehk 300 ml väetislahuse valmistamiseks võtta 0,3 g väetist (11…12 väetisegraanulit).

Halbade valgusolude korral piirduda nädalas 100 ml väetislahuse andmisega – 100 ml Superex 12-5-27 väetiselahust (võtta siis 0,1 g väetist) ja 100 ml YaraLiva Calcinit väetiselahust (mille valmistamiseks võtta 3…4 väetisegraanulit).
Väetamisaegade paremaks meeldejätmiseks tesotada pulbrilise väetisega (Superex 12-5-27) väetamist nt. teisipäeval ja YaraLiva Calcinit väetiselahust anda taimedele nt. neljapäeval.

Alati jälgida seda, et enne väetiselahuse lisamist (NII MAHE- KUI KA MINERAALVÄETISTE KORRAL) oleks tomatitaime kasvupinnas parasniiske – kuiva pinnast ei väeta, sest siis võib toimuda vastupidine protsess – taimes olevad toitained imbuvad taimest hoopis pinnasesse ning taim närbub ära, kuigi väetusaineid on pinnases piisavalt. Sama lugu juhtub ka siis, kui taimed saavad liiga palju väetist – üleväetamise korral esineb ka sageli toitainete liikumine taimedest pinnasesse ning taimed närbuvad ära.

KENA VÄETAMIST SOOVIDES:
ÕPETAJA TAIRI

Kui palju on maailmas tomatisorte (suurusjärk)?

Küllap on paljud vaheajal, kuid taimed kasvavad ikka…
Kui palju kaalus 1986. aastal Guinnessi rekordite raamatusse pääsenud tomat?
ISE KÜSIME, ISE VASTAME: Sedapuhku on kõik vastused ühtlaselt võrdsed ja õiged – tõepoolest annab internet meile vastuseks  3.51 kg, kasvatajaks G. Graham   USA-st Oklahomast.
3,5 kg on sama palju kui näiteks kolm ja pool pakki piima…

Meil ei õnnestunud küll leida fotot sellest 3,5-kilosest tomatist, kuid ka kolmandiku võrra väiksem, 2,6 kg kaaluv tomat näeb päris uhke välja.   Selle kasvatas 70-aastane pensionil talumees möödunud suvel. Tuleval,  2014. aasta suvel loodab ta jõuda tulemuseni 3,6 kg ning lõpuks ometi  purustada ameeriklase maailmarekordi…

Foto pärineb lehelt
http://www.mirror.co.uk/news/weird-news/snoop-doggs-favourite-gardener-grows-2361592

Tänane nädala küsimus on kindlasti lihtsam, kui eelmise nädala oma, kuid koosneb selle eest kahest osast.
Taime osadeks on juur, vars, leht, õis ja vili.
1. Missugused tomati osad on söödavad?
2. Miks me üldse esitasime sellise küsimuse?

Seekord alustame teie vastustega. Sest nii palju toredaid vastuseid tuli – igasuguste vahvate täiendustega! Vaatame sammhaaval:

Kõige lihtsama ja selgema vastuse andis Jõhvi Noortekas:
1) Söödav osa tomatist on viljad.
2) Küsimus on esitatud, sest tomati rohelised osad on mürgised ja seda on oluline teada.
(Niisiis – ära parem mitte kavatsegi tomatilehtedest salatit tegema hakata!)

Märjamaa Lasteaed Pillerpall:
1. Tomatil süüakse vilju, rohelised osad on mürgised.
2. Tomat on kartuli sugulane, aga kartulil tohib süüa ainult maa-aluseid mugulaid, maapealsed rohelised marjad on mürgised.

Viljandi Paalalinna Kooli 2. a klass: Tomatil on söödavaks osaks ainult vili. Vili aga on eri sortidel erinev. Värvilt võivad viljad olla punased, kollased, oranžid, isegi roosad või peaaegu mustad. Kujult võivad tomati viljad olla ümmargused, piklikud või nagu ploomid ja viinamarjad. On olemas ka eriti armsad südamekujulised viljad. Ka vilja suurus võib eri sortidel olla väga erinev.
Arvame, et küsimus esitati sellepärast, et tomatil on söödav osa tõesti ainult vili, tomatitaime rohelised osad sisaldavad mürgiseid aineid ja seega neid ei tohi üldse suhu pista.

Lustivere 4H klubist Olga Paas täiendab: Söödavad on valminud viljad (botaaniliselt marjad). Rohelistes viljades on mürgist alkaloidi solamiini, mis laguneb keetmisel või hapendamisel.
Rohelised osad sisaldavad mürgiseid aineid. Tomatil peab enne söömist ära lõikama ka selle rohelise osa kuhu kinnitub tomativars.

Põlula kooli 5 klass: Tomatil süüakse vilja. Seda siis, kui see on küps s.t. värvunud (kollane, punane…). Mittevalminud viljad ja teised taimeosad on mürgised. Ei saa öelda, et roheline tomat on mürgine, sest on aretatud ka rohelise viljaga tomateid. Näiteks sort ‘Green Zebra’

Toreda täienduse pakub Rakvere Gümnaasiumi  5. a klass: Arvame üksmeelselt, et tomatil sööme vilja. Usume, et küsimus on esitatud õpetlikul eesmärgil. Tänu sellele küsimusele said klassis üle korratud köögiviljad, mis sageli õpilastel sassi kipuvad minema: juurviljad (nt peet, porgand), viliköögiviljad (tomat, paprika), kaunviljad (herned, oad), lehtköögiviljad (peakapsas, lehtsalat), õisikköögiviljad (lillkapsas). Loodame, et kui tomatitaimedel tekivad õied, siis on lootust ka vilju saada.
Meie loodame hoiame teile Rakveres pöialt! Küll nad tulevad! Mitu seltskonda on juba teada andnud, et neil on õienupud näha.

AGA NÜÜD – ISE KÜSIME, ISE VASTAME:
Tomat on olnud vastuoluline köögivili. Pikka aega ei teatud tast midagi, siis arvati ta ilutaimede hulka ja kasvatati lillepeenras. Tomatiõisi kanti suisa ehtena juustes.  Pikka aega peeti tomatit mürgiseks – koguni nii hulluks, et teda arvati  olevat vähi põhjustaja. (Uute asjadega on ikka nii, et neid kardetakse – ka valssi peeti alguses nurisünnituste põhjustajaks).

USA-st on teada selline tore lugu. Salemi linnas (tuntud nõiapõletamiste poolest) tunnistati tomat toorelt söödavaks alles 1840. aasta 26. septembril. Kolonel Robert Gibbon Johnson, kes oli tomati seemned 1808. aastal välismaalt kaasa toonud ning oli sellest suurepärasest taimest vaimustunud, teatas avalikult, et sööb ära korvitäie tomateid Salemi kohtuhoone ees. Ta kavatses kogu linnale tõestada, et tomat pole mürgine. Kogunes üle 2000 inimese, et vaadata seda hullu, kes avaliku enesetapu korraldab ning vabatahtlikult mürgiseid vilju süües hirmsates valudes kooleb. Kohalike pritsumeeste puhkpilliorkester olevat isegi sobilikku leinamuusikat mänginud, sest kolonel oli lugupeetud mees. Šokk olevat olnud suur, kui kolonel kuidagi surema ei hakanud.

Kuid jutt sellest, et tomat on mürgine, pole  päris laest võetud. Tomati rohelised osad sisaldavad mitmeid mürgiseid alkaloide, millest tuntumad on solaniin ja tomatiin. Ei soovitata süüa ka tooreid, rohelisi tomateid, mis võivad samuti mürgitust tekitada. Kahjuks on tänapäeval paljud inimesed ka niivõrd allergilised, et neil on tomati söömine lausa vastunäidustatud.

Tere tomatisõbrad – siit ta tuleb – potistamisvideo!
Soovin teile palju kasvupinnast, suuri potte ning palju päikest!

Aeg on niikaugel, et need, kes tahavad oma kasvuhoonesse ise tomatitaimi kasvatada, peaksid hakkama seemneid külvama. Kauplustes on tomatisorte nii- ja naasuguseid, sageli on seemnepakile kirjutatud sõnad determinantne või indeterminantne. Mida see tähendab?

ISE KÜSIME – ISE VASTAME: Indeterminantsed tomatisordid – piiramatu kasvuga. Peavõrsel ei ole kasvupiiranguid – võib areneda 5…7 m pikkuseks… Ning kui öökülma ei ole ega tule,  siis ka 10 meetri pikkuseks. Indeterminantsest sordist võib kujundada endale ka nn. “tomatipuu”.

“Tomatipuud” vaata siit:

Eestis oleks võimalik nn. “tomatipuud” kasvatada soojas talveaias. “Tomatipuu” näol võib öelda, et “ilu sobib patta panna” 🙂

Determinantsed – piiratud kasvuga. Peavarrel moodustub tavaliselt 7-9. lehe järel õisik ning peavars lõpetab kasvu. Edasi toimub kasv külgvõrsete arvelt, mis moodustavad 1…3 lehe järel õisiku ning lõpetavad siis kasvu. Õisiku alt areneb uus külgvõrse. Pärast 3…7 õisiku moodustumist edasikasv lakkab.

Kuni 50 cm kõrguseks kasvavaid sorte kutsutakse tihti ka “superdeterminantseteks”.  Näiteks sort `Micro Tom` kasvab ainult kuni 20 cm kõrguseks.

Meie sordid `Vilma` ja `Venus` on determinantsed – sobivad kasvatamiseks aknalaual potis ning hea ja tubli hooldamise korral annavad rikkalikult saaki ehk palju väikeseid, maitsvaid ning värskeid tomateid.

3. NÄDALA KÜSIMUSELE SAABUS PALJU ÕIGEID VASTUSEID, HUVITAVAMAD NEIST OLID JÄRGNEVAD:

“Põrnikad” kirjutasid: Determinantne – latv lõpeb õiekobaraga. Indeterminantne – latv kasvab piiramatult. Indeterminantne tomat võib kasvada kasvõi kümne meetri kõrguseks.
Poisid loodavad, et meie kasvatatavad tomatid oleks indeterminantsed

Suuremõisa Lasteaed-Põhikool: Derminantne – madal taim, piiratud kasvuga, nende latv lõpeb õitega.
Inderminantne – kõrge tomat, mis kavab piiramatult. Selline tomat võib kasvada kuni kümne meetri kõrguseks (see on 2-korruselise maja kõrguseks).

Viljandi Paalalinna Kooli 2. a klass : Seekord läks meil küsimuse lugemisel keel sõlme
Aga kui eesti keeles seletada, siis tegelikult ei ole mitte midagi keerulist. Asi lihtne – kui seemnepaki peal on sõna determinantne, siis tähendab see seda, et nendest seemnetest kasvavad tomatitaimed on madalakasvulised (kuni 1 meeter). Kui aga loed paki pealt, et tegu on indeterminantse tomatisordiga, siis võid arvestada, et su tomatitaim, mis algul on kena väikene, nagu meie taimedki, kasvab hoopis hiiglaseks – isegi kuni 10 meetri kõrguseks.

Lustivere: Determinantne -madalakasvuline. Peavars lõpetab kasvu peale 3-5 õisikuvart ja taim kasvab edasi külgvõrsete arvel.
Indeterminantne – peavars kasvab piiramatult, sellepärast näpistatakse latv ära.

Tore oli lugeda ka Türi põhikooli 7.b klassi nimel vastanud Kristi vastust, kes kirjutas, et leidis vastuse googeldades Juhani Puukooli kodulehelt – Juhani Puukool on meie hea partner, Räpina õpilased käivad seal praktikal.

KOKKUVÕTTEKS – saime teada, mida seemnepaki pealt tasub vaadata. Lõpuks on kõik maitse asi – ühele meeldib “tomatipuu” (indeterminantne) ning teisele armas  “tomatimätas” (determinantne).