24. märtsiga algas meie tomatitel 10. elunädal! Õitest on märku andnud mitmed osalejad ja kui lugeda õpetaja Katrini postitust 27. märtsist, siis temal on viljahakatis olemas. Kas lõpuks ometi võib ka väetama hakata? JAH! Aga loe enne läbi õpetaja Tairi nõuanded.
Alates 3. ümberistutusjärgsest nädalast alustada “tavataimede” väetamist. Kui kasutasite mahetaimede ümberistutamiseks Matogardi köögivilja biomulda, siis väetada taimi maheväetisega (Biolan’i vedelväetisega) alles siis, kui nad õitsevad. Biolani vedelväetise pakendilt leiate ka kasutusjuhendi.
Nüüs siis mineraalväetistega väetamisest:
Korralike valgusolude korral mõõta 200 ml (teeklaasi täis) vett, milles lahustada 0,2 g Superex 12-5-27 veeslahustuvat väetist. Kellel spetsiaalset kaalu ei ole, siis 0,2 g on umbes noaotsa täis pulbrilist väetist.
NB! Ka väetamislahuse valmistamiseks kasutatava vee temperatuur peaks olema vähemalt 20 kraadi. Suuremale taimele (alates õitsemisest) võiks anda nädala kohta juba 300 ml lahust ehk 300 ml väetislahuse valmistamiseks võtta 0,3 g väetist.
Kaltsiumnitraadi (YaraLiva Calcinit) väetamilahuse valmistamiseks mõõta ka 200 ml vett, milles lahustada ära 0,2 g väetist (s.o. 7…8 YaraLiva Calcinit väetisegraanulit). Suuremale taimele (alates õitsemisest) võiks anda nädala kohta juba 300 ml lahust ehk 300 ml väetislahuse valmistamiseks võtta 0,3 g väetist (11…12 väetisegraanulit).
Halbade valgusolude korral piirduda nädalas 100 ml väetislahuse andmisega – 100 ml Superex 12-5-27 väetiselahust (võtta siis 0,1 g väetist) ja 100 ml YaraLiva Calcinit väetiselahust (mille valmistamiseks võtta 3…4 väetisegraanulit).
Väetamisaegade paremaks meeldejätmiseks tesotada pulbrilise väetisega (Superex 12-5-27) väetamist nt. teisipäeval ja YaraLiva Calcinit väetiselahust anda taimedele nt. neljapäeval.
Alati jälgida seda, et enne väetiselahuse lisamist (NII MAHE- KUI KA MINERAALVÄETISTE KORRAL) oleks tomatitaime kasvupinnas parasniiske – kuiva pinnast ei väeta, sest siis võib toimuda vastupidine protsess – taimes olevad toitained imbuvad taimest hoopis pinnasesse ning taim närbub ära, kuigi väetusaineid on pinnases piisavalt. Sama lugu juhtub ka siis, kui taimed saavad liiga palju väetist – üleväetamise korral esineb ka sageli toitainete liikumine taimedest pinnasesse ning taimed närbuvad ära.
KENA VÄETAMIST SOOVIDES:
ÕPETAJA TAIRI