Eelmise küsimusega saime teada, et sõna “tomat” pärineb Kesk-Ameerikast. Tomat kui taim on pärit lõuna poolt, Lõuna-Ameerikast, oletatavasti Peruust. Mis on aga – samuti Lõuna-Ameerikast pärit – tomati lähisugulane, mis on eestlaste toidulaual veel sagedasem esineja kui tomat?
ISE KÜSIME, ISE VASTAME: kõik saabunud vastused on õiged – küsitud tegelane on tõepoolest kartul. Nii tomat kui kartul on maavitsaliste sugukonna taimed. Kui ülekantud tähendust kasutada, siis tomat ja kartul on ühe suguvõsa lapsed, kuid erinevatest perekondadest – umbes nagu onupoeg ja täditütar.
Nii tomati kui kartuli vilja botaaniliseks nimetuseks on MARI – nagu paljud vastajad õigesti on märkinud. Seega, kui plaanite poodi või oma kasvuhoonesse tomateid tooma minna, võite vabalt öelda: “Ma lähen nüüd marjule!” 🙂
Esimese teadaolevad kartulikasvatajad olid inkad Ecquadoris Andide kõrgmäestiku Titicaca järve läheduses. Säiltamiseks kartulit kuivatati.
Nagu tomati, nii tõid ka kartuli Euroopasse meresõitjad. Euroopas võeti kartul vastu umbusuga, sest see arvati olevat kuradi vili. Esimesena Euroopas hakati kartulit viljelema Iirimaal. See oli hea lisatoit, sest sõdades vili hävis, kartul kasvas aga maa all. Kartuliteadlase Julius Aamissepa sulest on teada järgmised faktid: 1730. a jõudis kartul Rootsi ja 1737. a Soome. 1740-50-ndatel jõudis kartul Eestisse. 1920.–1930. aastatel oli Eesti riik kartuli tootmises ühe elaniku kohta maailmas esikohal. Praegu see kahjuks enam nii ei ole. Eesti inimene on viimastel aastakümnetel hakanud kartulit vähem sööma, võrreldes 1996. aastaga on kartuli tarbimine vähenenud 47%. Üks põhjusi on eestlaste toitumisharjumuste muutumine.
NÜÜD MÕNED TOREDAMAD VASTUSED TEIE POOLT:
Väike-Maarja Gümnaasiumi loodusring: Eks ikka kartul, mida sealt Lõuna- Ameerikast meile Euroopasse toodi ja kuninga rahvas tema õisi lausa juustes kandis. Algul arvati, et tuleb süüa kartuli vilju ehk marju, mis on ju mürgised. Sööme ju kartulil maa- alust võsu ehk mugulat.
Viljandi Paalalinna Kooli 2.a klass: Väga-väga ammusel ajal, 18. sajandil, jõudis Lõuna- Ameerikast pärit tomati sugulane kartul Eestimaale. Meil siin kutsutakse kartulit mitme nimega, näiteks „teine leib“, kardulas, maaubin, tuhlis jne.
Need sugulased on küll täiesti erinevat nägu: üks armastab kasvada kasvuhoone soojuses ja on enamasti kenasti punase- või kollasepõskne ning maitseb värskel kujul suurepäraselt, teine aga valmib mulla sees ja tema pruuni koore all on kollakas sisu ning toorena ei ole ta eriti hea, vaid vajab hoopis keetmist, praadimist või küpsetamist.
Ühele taldrikule kokku sobivad need hõimlased küll kenasti, näiteks friikartulid tomatisalatiga 🙂
Jõhvi Vene Gümnaasium, 3C kl: Kartul on maavitsaliste sugukonna maavitsa perekonda kuuluva hariliku kartuli mugul. Kartul on pärit Lõuna-Ameerikast. Arheoloogilised uurimused näitavad, et kartulit on kasvatatud Tšiili lõunaosas juba 14 000 ja Titicaca järve piirkonnas (Peruu) 7000 aastat. 16. sajandil leidsid hispaanlased sealt kultuurtaime, mille mugulad kõlbasid süüa. Meremehed tõid taime koju kaasa.
Paistu Kool arvab, et küsitav köögivili on kartul. Sel sügisel olid kartulitel eriti ilusad viljad. Need olid muutunud päikesest ja külmanäpistusest nagu roosadeks ja lilladeks viinamarjadeks. Juba siis vaatlesime, katsusime ja võrdlesime neid tomatiga. Loomulikult ei kõlba (on mürgised) kartulist süüa ükski roheline osa, ka. tema tomatit meenutavad viljad.
Oravakesed: Meie rühma lapsed pika mõtlemise peale arvasid, et see võiks olla kartul. Arutelu peale, mitu mugulat korraga ühel kartulitaimel all on, tuli kokku mõistatus; Seitse meest maa all, üks habe maa peal.
Kildu kooli 1.-2. klass
Ameerikast ta meile tulnud,
kaua aega meil ta olnud,
enda omaks teda peame,
kõik me teda hästi teame.
Tomatiga sugulane on
me põhitoiduks olev kartul.
Aitäh kõigile toredate vastuste eest!