Head tomatisõbrad!

Täpselt 19  nädalat on möödas ajast,  mil Räpina Aianduskoolis sõbrapäeva tomatiprojekti jaoks seemneid külvati – see juhtus 20. jaanuaril. Seega algab meie ühistel lastel esmaspäeval, 2. juunil, 20. elunädal…

Kuna selle nädala lõpus saab paljudel osalejatel läbi ka kool, siis on paras aeg kokkuvõtteid teha.
Taimekasvatusega on juba kord nii – mõnel edeneb paremini, teisel tiba viletsamalt… Kas on valgust liiga vähe või liiga palju,  kas on algusperiood taimelastele liiga külm olnud, kas… Isegi kui kõik ei ole tänaseks värviliste viljadeni jõudnud – aga me hoiame teile kõigile pöialt, et see siis nüüd veel selle nädala sees juhtuks – palume ikkagi kõigil oma vaatlusandmed tabelisse kanda. Seda saab teha siin.

Päris lõppkokkuvõte ilmub järgmisel nädalal. Seega on kõigil põhjust veel ka pärast kooliaasta lõppu korraks meie tomatiprojekti lehele kiigata 🙂

Toredat kooliaasta lõppu kõigile!
Räpina tomatisõbrad

PS: kui te pole tükk aega “osalejate” lehte vaadanud, siis seal lõpus on slaidirida meie ühistest saavutustest – paneme selle ka siia. Väikesed õpetussõnad ka juurde – kui kursor pildile viia, on näha, kellelt  pilt on ja mis kuupäeval tehtud.
[slideshow_deploy id=’590′]

KOKKUVÕTTED: otsi lehe ülaosast,  horisontaalmenüüst!

Tere kõik suuremad ja väiksemad tomatisõbrad!

Oleme jõudnud viimase, 15. küsimuseni! Loodame, et need on teile parasjagu põnevust pakkunud! Järgmisel nädalal palume teil täita küsimustiku, et kokkuvõtteid teha. Nüüd aga sissejuhatus meie viimasele küsimusele:

Tomat on üks vapper tegelane.
Naftaplatvorm keset Põhjamerd ei näi küll olevat sobiv paik puu- ja köögiviljade kasvatamiseks, kuid tomat pole eriti nõudlik taim. Kui tomatiseemned panna plastkotti, kus on piisavalt toitaineid, ning kasta neid piisavalt, võivad seemned isegi ilma mullata kasvama hakata. Seepärast saavad tomatikasvatamisega edukalt hakkama ka naftapuurijad, kellele meeldib näha elutute torude ja masinate vahel pisut rohelist ning saada lauale veidi isekasvatatud vilja.

Kui tomatitega veidi enam vaeva näha, võib neid kasvatada isegi kõrbes. Beduiinid, kes elavad Egiptuses, on tahunud Siinai mäkke terrassaiad, mida aeg-ajalt kastavad vihmad, aga kuhu saab tuua vett ka allikatest ja kaevudest. Neis hästiniisutatud aedades kasvavad uskumatult suured tomatid, millel beduiinid lasevad päikse käes kuivada, et neid oleks talve läbi võtta.

Kui kaua säilitavad aga tomati seemned oma idanemisvõime?  Ehk teisiti sõnastatuna – millal võib veel loota, et täna tomati seest võetud seemnekesest uus taim kasvab?

 ISE KÜSIME, ISE VASTAME:
Tomat on ka seemnete idanemisvõime säilitamises „meister“:
porgandi ja sibula seemned – 2-3 aastat
herned, oad, redis, salat, kapsas, peet – 3-4 aastat
kõrvits – 4-5 aastat
kurk – 5-8 aaastat
tomat – 5-10, mõningatel juhtudel isegi 15 aastat.

Seemnete idanemisvõime säilivus sõltub paljudest asjaoludest: taime kasvukoht, kui terve on taim, kuidas ja millal seemned kogutakse, kui palju seenespoore seemnetes on… Seejärel mängivad rolli säilitustingimused (liigne niiskus ja soojus ei tule kasuks) jne.

Kõik, kes võtsid vastuse otsimise käsile, on – nagu ikka – jõudnud õige vastuseni. Ja kõige vahvamalt on seekord oma vastuse sõnastanud Krootuse PK 4. klass: “Leidsime juba vahetunnis internetist, et tomatiseemne idanemisvõime säilib 6 – 8, mõnel sordil aga koguni kuni 15 aastat. Nii et meie klassi õpilased võivad oma kasvatatud tomatite seemnetest kasvatatud marju heal juhul pakkuda ka oma lastele: 11 + 15 =26, 26- selt võib meist mõni olla ju lapsevanem 🙂 !”

Aitäh kõigile vastajatele!

Väljas oli sel nädalavahetusel imeilus ilm…. meil siin Lõuna-Eestis on õunapuud õites… loodus laulab ja hõiskab rõõmust…. loodan, et saite kaunist kevadet nautida. Kui te vaatate õues kasvavat võilille, tulpi või nartsiss, siis nemad ei ole välja veninud, sest neil on olnud piisavalt valgust….aga kas meie tomatitele jagus piisavalt aknalaual valgust ning kas ja kuidas on võimalik mõõta valguse tugevust – vahest silma järgi… või on siiski olemas aparaadid? Võib-olla oskab keegi teist kirja panna, kui suur võiks olla valguse tugevus tubli tomati kasvatamisel….

Valgust nii ruumi kui ka südamesse soovides ja teie vastuseid ootama jäädes:
õpetaja Tairi

ISE KÜSIME, ISE VASTAME!

Tänan kõiki tublisid vastajaid – suurepäraste vastustega saate tutvuda “kommentaaride” osas.

Ühe tubli tomatitaime kasvatamiseks peaks valguse tugevus olema 94…188 W ruutmeetri kohta ehk luksides mõõdetuna 10 000…..12 500 luksi. Päike kingib inimestele olenevalt piirkonnast 50 000…..100 000 luksi.
Talveperioodil tulebki kasvuhoonesse appi võtta luksmeeter, sest ainult õige valguse tugevus tagab taimede hea kasvu – vastasel korral venivad taimed välja ning saaki saadakse vähe. Igal taimel on valguse tugevuse osas erinevad nõuded. Taimede kasvatamisel talveperioodil kasutatakse lisavalgustuseks taimelampe.
Järgneval pildil näete Räpina Aianduskoolis valguse tugevuse mõõtmiseks kasutatavat aparaati, millel on luksmeetri funktsioon.

Teateid ja fotosid uutest värvimuutjatest laekub iga päev.

Ka Ardu Kooli A klassi usinad õpilased soovivad terve Eestimaaga jagada rõõmusõnumit. Nimelt täna, 7. mai hommikul särasid laste silmad nähes juba kollaseks ja punaseks muutuvaid pisikesi tomateid.
Aitäh, et olete toonud tomatiprojektiga meie kevadesse avastusrõõmu ja isetegemise lusti!
Kätriin, Liis ja Maxim

Paikuse Põhikooli 3c klassi õpetaja Svetlana Volkmann kirjutab: “Meie mõlemad ‘Venused’ viljusid varakult, samas kasvu pole veel täis visanud. Pildid tublide kasvatajatega on tehtud 29.04, tehnilise viperuse tõttu saan pildid saata hilinemisega. Tänaseks on taimekesed ümber istutatud juba suurematesse pottidesse ja esimesed viljadki söödud. Lapsed ütlesid, et tomatid maitsesid nagu “päris tomatid” vanaema juures suvel.
Paikuse Põhikooli värvilised tomatipildid on blogilehe “Osalejad” lõpus – seal, kus teistegi rühmade-klasside-koolide värvilised tomatipildid:)

Krootuse Põhikooli lapsed korjasid täna (13.05) esimese saagi – 15 tomatit (2 punast ja 13 kollast). Tegime koos tomativõileibu. Küll need maitsesid hästi! Aga uued marjad on juba valmimas.

Põltsamaa ÜG 5b klass (08.05): Tänase seisuga oleme juba ära söönud 6 tomatit – 4 punased ja 2 kollast . Tomatid aina kasvavad ning näevad toredad välja. Railise ema  pani kõikidele taimedele ka toestuse. Tegelikult vajas seda ettevaatuse mõttes küll ainult üks taimedest, kuid panime ikka kõigile, sest mine sa tea, mõni võib veel solvuda. Nii nad siis meie aknal rahulikult kasvavad, ammutades teadmisi ning piiludes aknast õues toimuvat.

Põltsamaa Lasteaia Kastanimunakesed said samuti juba “saaki koristada”  – 5. mail:
“Täna oli siis see tähtis päev, mil võtsime kätte väikse korvaluse ning lasime väikestel näppudel ära korjata meie esimese tomatisaagi. Tomateid oli nii punaseid kui kollaseid ja kokku loendas Annaliisa neid 16. Ära sõime, hästi maitses!“

Tere tubli tomatipere!

“Maal vanaema juures” kasvavad tomatid tavaliselt aiamullas kasvuhoones, kuid kas tomatitaimede juured peavad alati aiamullas kasvama? Palun nimetage ära kõik võimalikud materjalid, milles tänapäeva kasvuhoonete tomatite juured arenevad – otsige infot ka välismaa internetilehekülgedelt. Või kas tomatitaime juured peavad üldse pinnases kasvama?
Pisematele tomatisõpradele võivad vanemad sellele küsimusele vastamiseks suureks toeks olla.

ISE KÜSIME, ISE VASTAME:

Arvasin, et sellele küsimusele on raske vastata, kuid olen meeldivalt üllatunud ning väga rõõmus ja uhke kõikide tublide tomatisõprade üle, kes oskasid ülesande suurepäraselt lahendada
Krootuse põhikooli 4. klass vastas küsimusele täpselt ja väga põhjalikult:
Otsisime küsimusele vastust internetist, pakkusime ise välja variante ja nüüd pakuks tomatite kasvupinnaseks välja sellise nimekirja: turbas, liivas, tablettides (turba- ja kookosmulla), kergkruusas ja kivivillas, mida niisutatakse toitelahusega ning lihtsalt toitelahuses ehk substraadis.
Jõhvi Vene Gümnaasium 3B klassi tublid õpilased andsid mõista, et:
Tomateid peab kasvatama vahetult pinnases. Tõstetud peenardel on suurem saak. Sügisel viiakse pinnasesse turvas, ning väikeses koguses sõnnikut või komposti. Veidi aega enne istikute istutamist lisatakse pinnasesse mineraalväetised. Kahjuks arenevad pinnases kiiresti haigusttekitavad organismid ja kahjurid, nii, et iga kahe aasta tagant tuleb pinnas kas steriliseerida, või vahetada uue vastu.
Kasvualuseks sobivad muld, kasvuturvas või nende segu. Mulla segamine turbaga ühtlustab kasvualuse omadusi: pinnase toitainesisaldus on parem kui ainult turbal, lisaks võtab turba ja mulla segu vähehaaval ideaalse sõmerja struktuuri, mis soodustab juurte arenemist. Loodusväetiste kasutamine elavdab mikroorganismide tegevust ja kiirendab mulla sõmerja struktuuri moodustumist. Tomat vajab rohkesti toitaineid. Looduslike väetiste kasutamine aitab kaasa pinnase mikroorganismide elutegevusele ja parandab pinnase struktuuri.
Rakvere Gümnaasiumi 5.a klassi aktiivsed õpilased teavad, et:
tomatid kasvavad mullas, turvases, kookosemullas ja kompostikotis.
“Põrnikad”
Pakume, et tomateid saaks kasvatada toitelahuses ning põhupallil. Vast saaks tomati kasvama panna ka eestlaste leiutatud elektroonilisse taimekasvatussüsteemi Click&Grow.
Oli huvitav ülesanne, otsimise käigus nägime pilte erinevatest tomatikasvatamise võimalustest- järgmisel aastal proovime tomateid “pea alaspidi” kasvatada:)
Suuremõisa Lasteaed-Põhikooli suured tomatisõbrad täheldavad, et:
Küsimusele oli üsna keeruline vastust leida, aga midagi me siiski leidsime. Kindlasti pole need variandid lõplikud, aga midagi ikka.
Näiteks leidsid meie tomatisõbrad, et tomateid on võimalik kasvatada: toitekuubikutes, kasvuturbas, kasvukotis, liivsavimullas või saviliivmullas, liivas ja saepurus. Loomulikult sobib kasvatamiseks muld. Üks variant tomatite kasvatamiseks on veel hüdropooniline kasvatus ehk taimetorud, mille on vesi toitainetega.
Väga põhjaliku vastuse on andnud ka LUSTIVERE 4H klubi (vt kommentaaridest).

Niisiis saab tomateid kasvatada nii mulla sees kui ka ilma mullata – turbas, kookoskiu- ja kivivillamatis ning isegi ainult väetiselahuses. Kindlasti proovige juba sel aastal ära tomatite kasvatus “Põrnikate” moodi – “pea alaspidi” (inglise keeles “upside down garden” – vaadake selle kohta internetist pilte ja videosid) – siis ei vaja ka indeterminantsed tomatid toestamist.
Aga kas te teadsite, et tomateid võib kasvatada ühes ruumis koos kaladega – saab nii kala kui ka tomatit – selle huvitava kasvatusviisiga – “akvapoonikaga” – võite tutvuda siin.
Ja kes teab….. vahest ehitab teist keegi varsti ise akvapoonilise süsteemi ning kasvatab tomateid….koos kaladega. Tööõpetuse tunniski ju väga hea ülesanne… Süsteemi ehitusega saate tutvuda siin

Kuhjaga maitsvaid tomateid soovides:
õpetaja Tairi

Tore oli täna, 8. mail, Räpina Aianduskooli lahtiste uste päeval kohtuda mitmete “tomatikasvatajatega”! Aitäh teile sooja tagasiside eest!
Mõnedele küsimustele, mis täna tomatikasvatuse teemal üles kerkisid, on õpetaja Tairi vastanud blogilehel KKK – korduma kippuvad küsimused – keri seda allapoole, ehk saad ka Sina nõu ja abi!

Ikka rõõmsat meelt, kannatlikkust ja kevadpunaseid põski kõigile meie tomatisõpradele!

Tänased toredad lood on seotud sellega, et mitmetel tomatisõpradel on käes värvilised viljad – ja kui alguses teie rõõmsaid postitusi lugedes tundus, et “kollased on käbedamad”, siis täna (6. mail) postitas Maidla Kool fotod oma lõbusatest tomatipottidest, kus võrdselt esindatud nii punased kui kollased viljad! Maidla Kooli arendusjuht Evely Press kirjutab kommentaariks: “Meie esimesed värvilised tomatid. Nagu ikka, rühivad esirinnas kõige pisemad – lasteaia sõimerühma tomatid! Teistel alles õied ja üksikud viljad. Ühe taime küljes on kokku 14 tomatit!”

Samasugune tore postitus on täna ilmunud ka Krootuse Põhikooli 4. klassi blogisse – kaks punast ‘Vilmat’ ja viis kollast ‘Venust’!

Ka Krootuse Põhikooli 4. klass rõõmustas alles paar päeva tagasi oma nooremate kaaslaste edu üle – 1.-2. klassi tomatid olid hakanud värvi muutma, nende omad veel mitte. Nüüd paistab, et nende omad võtsid järele :)!

Rakvere Gümnaasiumi 5. klass teatab samuti:  “Anname teada, et meil üks tomat näitab juba punast värvi.”

Suuremõisa Lasteaed-Põhikool: “Meil on rõõmustav uudis. Täna (6.05) hommikul kooli tulles ja oma taimi vaadeldes ootas meid üllatus. Üks viljahakatis on hakanud värvi muutma, põsk on juba punakas (‘Vilma’ , tavaline)”.

Pala lasteaia ühel tavalise väetisega kasvanud tomatil sai esimene kollane tomat valmis 28. aprillil. Kuressaare gümnaasiumi 4.c klass: “Kollasel ‘Venusel’ saime esimest valminud vilja maitsta esmaspäeval, 28. aprillil.” Tartu Kunstigümnaasium: “Üllatus! Täna kooli tulles (28.04) leidsime tavataimelt esimese kollase tomatikuuli Ja teine on kohe-kohe kannul Otsustasime, et kolmapäeval tõmbame loosi ja esimesed tomatiampsud leiavad sööja.” Krootuse Põhikooli 4. klassi lapsed tunnevad rõõmu naaberklassi üle: “Hea uudis! Meie naabritel Krootuse Põhikooli 1.-2. klassist on Veenusel läinud esimene tomat kollaseks. Meie tomatid paisuvad, aga ei muuda veel värvi. “

Kilingi-Nõmme 2b klass teatab 30. aprillil: “Täna sai põske pistetud esimene kollane tomat. Selle söönud laps kiitis, et väga maitsev oli.”

Tallinna Tondi Põhikool kirjutab samuti 30. aprillil: “Meie tomatid värvuvad juba kollaseks.”

Viljandi Paalalinna Kooli 2b klass: Esmaspäeval (5.05), kooli tulles ootasid meid ees värvi muutnud tomatid. 9.05 sõime juba esimesed 6 tomatit – 2 punast ja 4 kollast. Kokku lugesime taimedel 56 vilja ja õiekobaraid tuleb veel ja veel. Ajame oma tomatitega juttu ja kiidame neid.

Räpina Aianduskooli õpetaja Katrin, kes katset oma klassiruumis kaasa teeb,  teatab ka: “Minulgi said klassis esimesed 2 tomatit kollase värvuse 28. aprillil.”

Paistab, et Eestimaal tuleb tore tomatiaasta – Hiiu- ja Saaremaalt Ida-Viruni ning Tallinnast Võruni välja!

Möödunud on taas üks ilus nädal – loodan, et te kõik leidsite aega ka luuaga sõita ning ennast lõkke juures soojendada… aga nüüd järgmine küsimus:
Miks soovitatakse Eestis aretatud tomatisorti ‘Terma` lisaks kasvuhoones kasvatamisele viljeleda ka avamaal?

Jõudu, jõudu, jõudu ning edu vastuste otsimisel:
õpetaja Tairi

ISE KÜSIME, ISE KA VASTAME!
Kuna ma vastuste osas suunitlusi ei esitanud, siis olid kõik teie vastamised õiged, kuid siin tahaks lisaks `Terma`suurepärastele omadustele rõhutada tema vastupidavust pruunmädanikule – see on väga tähtis omadus tomatite  kasva­tamisel väljas.  Haiguskindluse  märkisid ära tublid `Põrnikad`,  Suuremõisa lasteaed-põhikool, Lustivere 4H klubi, Märjamaa lasteaed Pillerpall, Jõhvi Vene Gümnaasium 3B klass, Rakvere Lille kooli 8-9. klass, Rakvere Gümnaasiumi 5.a klass ja Krootuse Põhikooli 4. klass . Pruunmädanikule vastuvõtlikud tomatisordid saavad väljas kasvades nakkuse kartulitelt – pruunmädanik on meil kõige levinum kartulikahjustaja. Haigustekitajat kutsume lehtede nakatumise ajal lehemädanikuks ning viljade ja mugulate nakkuse ajal pruunmädanikuks. Kartuli lehed muutuvad kollakaks, siis pruuniks ning lõpuks kogu taim pruunistub ja mädaneb. Õhu kaudu lendavad haigustekitajad tomatitaimedele ning tomatid jäävad ka haigeks – pruunistuvad ja mädanevad. Sort `Terma`aga suudab pruunmädanikule meie Eesti sortidest kõige paremini vastu panna.

Tere, usinad tomatisõbrad!
Nädala küsimuses nr. 6 soovisime teada, kui palju on maailmas tomatisorte.  Selgus,  et väga palju – 10 000 ja vahest ka enam… Aga meie oma Eestimaa – kas kas meie kodumaa pinnal on aretatud tomatisorte?  Või on Eesti kliima tomatisortide aretamiseks ebasoodne? Kui siiski selgub, et ka EESTIS  on suurepäraseid “kuldseid õunu” aretatud, siis kus, kui palju ning milliseid nimesid need sordid kannavad?
Kena otsimist-nuputamist soovides
õpetaja Tairi

ISE KÜSIME, ISE VASTAME:

Tõepoolest- jahedavõitu kliima tomatiaretajaid ei kohuta ning meie armsa kodumaa pinnal on aretatud hulgaliselt suurepäraseid tomatisorte. Meie sortide sünnipaik on Jõgeval – nüüdseks Eesti Taimekasvatuse Instituudis. Jõgeval tegeletakse tomatisortide aretamisega alates 1945. aastast. Kokku on Eestis areatud 15 tomatisorti. Eestis aretatud sortidel on ilusad nimed - 'Malle', 'Valve', 'Maike', 'Visa', 'Erk', 'Vilja', 'Koit', 'Piibe', 'Mato', 'Terma', 'Varto' – ning hea maitse.  Mõnede sortide eluiga on olnud väga lühike ja nende seemet enam ei paljundata ega ole võimalik ka kusagilt osta.  Palju huvitavat lugemist leiate Eesti Taimekasvatuse Instituudi kodulehelt aadressil www.etki.ee 

Tore oli lugeda, et kõik tomatisõbrad leidsid küsimusele õige vastuse – minu õnnitlused ja kiitus teile kõigile!
Ja nüüd teie huvitavad vastused:
Lustivere 4H klubi:
Eestis on tomatisorte aretatud Jõgeva Sordiaretuse Instituudis.Seal on aretatud ka kuulsad eesti kartuli-ja teraviljasordid.
Tomatisorte on 11.
Determinantsed:Terma(väga varajane),Koit,Maike,Mato
pooldeterminantne:Valve
indeterminantsed:Visa F1,Malle F1,Erk,Vilja,Piibe F1
Varto(varajane toa-ja rõdutomat)
Laiuse Põhikooli 7. klass väitis, et:
Eesti sorte on 11 ja need on : Malle F1, Valve, Maike, Visa F1, Erk, Vilja, Koit, Piibe F1, Mato, Terma ja Varto.
Andmed: http://www.sordiaretus.ee/?pid=276&pageHeader=Tomat&sortPage=1 
Märjamaa lasteaed Pillerpall:
vastused tomatiküsimusele…
Marii: Jõgeva Sordiaretuse Instituudis on aretatud 11 tomatisorti, nimedega Terma, Koit, Maike, Mato, Valve, Visa, Malle, Erk, Vilja, Piibe ja Varto.
Sanna: Kodumaistest on kõige populaarsem kõrgekasvuline ‘Malle’, järgnevad kõrge ‘Vilja’, madalakasvulised ‘Mato’ ja ‘Terma’ (sobib avamaale) ning poolkõrge ‘Valve’. 
Krootuse Põhikooli 4. klass edastab koos vastusega tomatiaretajatele ka ühe palve, nimelt:
Eestis Jõgeva Sordiaretuse Instituudis aretatud tomatisordid on Terma, Koit, Maike ja Matto, Valve, Visa, Malle, Erk, Vilja, Piibe, Varto.
Meie klassi piigadele meeldiks, kui mõni järgmine Eestis aretatud tomat saaks nimeks Anna, Anette, Lisete, Rea, Regiina, Ülle, Johanna, Elis või Kadi. Või siis klassijuhataja auks suurte ja maitsvate viljadega sort Sigrid.

Mitmed “tomatikasvatajad” on teatanud, et nende taimed tegid pühadeüllatuse ja kõigil on “munad küljes” 🙂   Iga päev laekub erinevatest Eestimaa nurkadest rõõmsaid teateid viljahakatiste ilmumise  teemal. Hoiame kõigile pöialt – küll nad tulevad – maipühad ju ka kohe ukse ees :)!

Naksid Tallinnast teatavad, et nemad ootavad nüüd värve – justnagu Ellen Niidu “Suures maalritöös” 🙂 Naksidest tomatikasvatajatest ilmus vahva lugu ka 14. aprilli Postimehe vahelehes “Maaelu edendaja” – naksid Naksid on selle oma blogisse postitanud.

Nüüd aga üks eriti vahva lugu, mille saatis Riita Võrumaalt. Riita sai endale Räpina tomatid kingituseks ja taimed kätte veidi hiljem kui projektis osalejad – nimelt nendest seemnetest, mis Räpinas nädal aega varem külvati (ja millest ei jätkunud kõigile soovijatele) kasvasid ju ka tomatitaimed… Nemad kasvasid pisut kauem meie kasvuhoones ja läksid siis müüki.

“Kui ma sain kaks tomatitaime kaunite naisenimedega Vilma ja Venus, siis mõtlesin, et Vilma on selline tore Eesti maatüdruk – asjalik ja kapriisideta, tubli ja töökas- hakkab kiiresti kandma ja on vähenõudlik. Venusest mõtlesin, et on pepsim ja edevam. Aga nagu elu tõestab ikka ja jälle – eelarvamus on vale arvamus. Venus osutus olema tõeliselt  ürgnaiselik – toekas, viljakas, tubli ja kapriisideta. Tal on juba 13 „järeltulijat“ , õitseb sellele vaatamata, mõjub lootustandvalt ja rahustavalt. Vilma, see eeldatud talutüdruk, tundub olevat  peopiiga – tal on üks justkui juhuslikult varajases nooruses saadud suhteliselt kopsakas „järeltulija“ ja aina õitseb ja õitseb. Selle kõige taustaks on ta aga uskumatult kapriisne  – kõik vajadused on tal kaks korda suuremad kui Venusel. Teda vaadates tuleb meelde tuntud tsitaat –„ei mina lapsi taha“, aga napsi paluks kaks korda päevas. Tõsi mis tõsi – tema veevajadus on Venusega võrreldes poole suurem.”

[slideshow_deploy id=’511′]