Mitmed “tomatikasvatajad” on teatanud, et nende taimed tegid pühadeüllatuse ja kõigil on “munad küljes” 🙂   Iga päev laekub erinevatest Eestimaa nurkadest rõõmsaid teateid viljahakatiste ilmumise  teemal. Hoiame kõigile pöialt – küll nad tulevad – maipühad ju ka kohe ukse ees :)!

Naksid Tallinnast teatavad, et nemad ootavad nüüd värve – justnagu Ellen Niidu “Suures maalritöös” 🙂 Naksidest tomatikasvatajatest ilmus vahva lugu ka 14. aprilli Postimehe vahelehes “Maaelu edendaja” – naksid Naksid on selle oma blogisse postitanud.

Nüüd aga üks eriti vahva lugu, mille saatis Riita Võrumaalt. Riita sai endale Räpina tomatid kingituseks ja taimed kätte veidi hiljem kui projektis osalejad – nimelt nendest seemnetest, mis Räpinas nädal aega varem külvati (ja millest ei jätkunud kõigile soovijatele) kasvasid ju ka tomatitaimed… Nemad kasvasid pisut kauem meie kasvuhoones ja läksid siis müüki.

“Kui ma sain kaks tomatitaime kaunite naisenimedega Vilma ja Venus, siis mõtlesin, et Vilma on selline tore Eesti maatüdruk – asjalik ja kapriisideta, tubli ja töökas- hakkab kiiresti kandma ja on vähenõudlik. Venusest mõtlesin, et on pepsim ja edevam. Aga nagu elu tõestab ikka ja jälle – eelarvamus on vale arvamus. Venus osutus olema tõeliselt  ürgnaiselik – toekas, viljakas, tubli ja kapriisideta. Tal on juba 13 „järeltulijat“ , õitseb sellele vaatamata, mõjub lootustandvalt ja rahustavalt. Vilma, see eeldatud talutüdruk, tundub olevat  peopiiga – tal on üks justkui juhuslikult varajases nooruses saadud suhteliselt kopsakas „järeltulija“ ja aina õitseb ja õitseb. Selle kõige taustaks on ta aga uskumatult kapriisne  – kõik vajadused on tal kaks korda suuremad kui Venusel. Teda vaadates tuleb meelde tuntud tsitaat –„ei mina lapsi taha“, aga napsi paluks kaks korda päevas. Tõsi mis tõsi – tema veevajadus on Venusega võrreldes poole suurem.”

[slideshow_deploy id=’511′]