Tutvu õppematerjalidega:

• Suvelilled
• Seemnete kogumine ja külviks ettevalmistamine
• Suvelillede generatiivne paljundamine

Tee järgmised ülesanded:

1. Koosta suvelillede SWOT analüüs (Õppematerjal SWOT analüüsi koostamise kohta)
2. Võrdle, seemnete skarifitseerimist ja stratifitseerimist. Mis need on?
3. Põhjenda, miks on suvelilli otstarbekam seemnetega paljudada. Kuidas seemnetega paljundamine toimub? (Kui sinu arvates polegi suvelilli otstarbekas seemnetega paljundata, siis põhjenda sedagi.)

Joonis 1. SWOT analüüs (http://www.businessnewsdaily.com/images/i/000/006/424/original/swot-analysis-tools.jpg?1405959823)

Oma töö illustreerimiseks võid kasutada jooniseid, fotosid vms.  Soovi korral võid SWOT analüüsi koostamiseks kasutada mõnda vastavat veebikeskkonda (nt Gliffy, Creately vm) või teha see käsitsi ja pildina töösse lisada.

Kindlasti lisa oma tööle kasutatud materjalide loetelu. Töö esita blogipostitusena. Töö esitamise tähtaeg on 13. november 2014.

Tutvu õppematerjalidega “Põhimõisted ja kliimatsoonid“.

1. Koosta konspektis väljatoodud taimede süstemaatika põhimõistete hierarhia (tähtsuse järjekord).
2. Vali üks endale meelepärane rohttaime liik, mille puhul on võimalik välja tuua vorm, teisen, alamliik või hübriid. Too välja valitud taime eesti- ja ladinakeelne nimi, perekonna nimi. Selgita, mille põhjal saad öelda, et valitud taim on hübriid, teisend, vorm vm. Lisa pilt. Ladinakeelseid nimesid saab kontrollida taimenimede andmebaasist: http://www.ut.ee/taimenimed/. Lisa pilt ja pildi juurde veebilehe aadres, kust pilt pärineb.
3. Kliimatsoonid. Anna lühiülevaade kliimatsooni mõistest. Millisesse kliimatsooni kuulub Eesti?

Ülesannete leht täieneb vastavalt antavatele ülesannetele! Ülesannete täpsemad kirjeldused ja esitamise ajad paiknevad menüüs, eraldi lehtedel.

1. Taimede ladinakeelsete nimede vastamine
2. Teema 1. Põhimõisted, taimesüstemaatika, kliimatsoonid.
3. ….

Toataimed muutuvad tänapäeva kodudes ja ühiskondlikes ruumides järjest populaarsemaks. Neil on väga oluline roll meie elukeskkonna kujundamisel, nad on tähtsad nii esteetilises kui ka psühholoogilises mõttes. Nad toimivad ka kui õhufiltrid inimese eluruumides. Toataimed võivad kasvada väga erinevates kasvukohatingimustes. Taimede valikul tuleb eelkõige arvestada nende nõudeid valgusele ning mullale.

TOATAIMEDE KLASSIFIKATSIOON

VALGUSE VAJADUS

1. otsest päikest taluvad – agaav, aaloe, aspar, bougenvillea, ilupaprika, tsissus, tsitrus, ebakrooton, turdleht, palmlehik, draakonipuu, särav piimalill, viigipuu, gerbera, roniliilia, rooshibisk, ratsuritäht, jasmiin, mürt, õlipuu, kannatuslill, pelargoon, tsineraaria, roos, kukehari, koralltomat, tääkliilia, sulgvõhk, kalla
2. hajutatud valgust vajavad – abuutilon, sõnajalad, ekmea, aglaoneema, alokaasia, flamingolill, ardiisia, aspar, lehtliilia, begoonia, kivivõhk, tiigerlehik, tups-rohtliilia, tsissus, kliivia, palmlehik, alpikann, tsümbiidium, lõikhein, diifenbahhia, draakonipuu, nõelköis, kaunis piimalill, fatsia, viigipuu, fuksia, gardeenia, gerbara, gusmaania, luuderohi, vahalill, hortensia, Blossfeldi kalanhoe, maranta, monstera, nefroleep, korallmari, veenusking, pellea, peperoomia, trsineraaria, kuuking, filodendron, priimula, asalea, säntpoolia, havisaba, sõrmlehik, jõulukaktus, sinningia, helksiine, tõlvlehik, keerdviljak, sõrgköis, tradeskantsia, vriisea, sulgvõhk, kalla
3. varjulist kohta vajavad – sõnajalad, ekmea, alokaasia, flamingolill, lehtliilia, fatsia, maranta, pellea, peperoomia, filodendron, sarvsõnajalg, asalea, säntpoolia, tõlvlehik, sõrgköis, sulgvõhk, kalla

MULLA OMADUSED

1. viljakas muld –  ardiisia, begoonia, bugenvillea, ebakrooton, flamingolill, kalanhoe, maranta, palmlehik, pärgväändik, roos, sõrgköis, sõrmlehik, tiigerlehik, tõlvlehik, tääkliilia, viigipuu
2. toitainetevaene muld – kaktused, aaloe, agaav, gasteeria, havortia, kukehari

KASTMISMINE

1. vajab piserdamist – sõnajalad, aglaoneema, alokaasia, flamingolill, kivivõhk, tiigerlehik, tups-rohtliilia, lüüra-viigipuu, maranta, pellea, peperoomia, kuuking, filodendron, helksiine, tõlvlehik, sõrgköis, tillandsia
2. vajab altkastmist – alpikann, kaunis piimalill, korallmari, tsineraaria, roos, säntpoolia, havisaba, sinningia, helksiine, keerdviljak
3. ei esita kastmisele erinõudeid – abuutilon, agaav, aaloe, araukaaria, ardiisia, aspar, lehtliilia, begoonia, bougenvillea, ilupaprika, tsissus, tsitrus, kliivia, ebakrooton, turdleht, palmlehik, tsümbiidium, tsümbiidium, diifenbahhia, draakonipuu, fatsia, viigipuu, fuksia, gardeenia, gerbera, roniliilia, luuderohi, rooshibisk, ratsuritäht, vahalill, jasmiin, hortensia, kalanhoe, monstera, mürt, õlipuu, veenusking, kannatuslill, pelargoon, priimula, asalea, sõrmlehik, jõulukaktus, kukehari, koralltomat, pärgväändik, tradeskantsia, tääkliilia, sulgvõhk

ÕHUNIISKUSE TALUVUS

1. kõrget õhuniiskust vajavad – adinantum, begoonia, fatseedera, fatsia, gusmaania, viigipuu, pereroomia, sõrmlehik
2. kuiva ruumi sobivad taimed – kaktused, agaav, aaloe

TUULETÕMBUSE TALUVUS 

1. tuuletõmbust taluvad – ekmea, agaav, aaloe, ardiisia, aspar, lehtliilia, bougenvillea, turdleht, palmlehik, diifenbahhia, draakonipuu, nõelköis, gusmaania, vahalill, kalanhoe, õlipuu, peperoomia, filodendron, sarvsõnajalg, havisaba, sõrmlehik, jõulukaktus, kukehari, tillandsia, vriisea, tääkliilia, sulgvõhk
2. tuuletõmbust mittetaluvad – abuutilon, sõnajalad, aglaoneema, alokaasia, flamingolill, begoonia, kivivõhk, tiigerlehik, ilupaprika, tups-rohtliilia, tsissus, tsitrus, kliivia, ebakrooton, alpikann, tsümbiidium, lõikhein, piimalill, fatsia, viigipuu, fuksia, gardeenia, gerbera, roniliilia, luuderohi, rooshibisk, ratsuritäht, hortensia, jasmiin, maranta, monstera, mürt, korallmari, veenusking, kannatuslill, pelargoon, pellea, tsineraaria, kuuking, priimula, asalea, roos, säntpoolia, sinningia, koralltomat, helksiine, tõlvlehik, pärgväändik, keerdviljak, sõrgköis, tradeskantsia

DEKORATIIVSUS 

1. õisdekoratiivsed – abuutilon, alpikann, asalea, fuksia, hibisk, hortensia, kalla, kinglill, kliivia, kriinum, pelargoon, priimula, ratsuritäht, sinningia, säntpoolia, tsineraaria, flamingolill, tsümbiidium, kaunis-piimalill, gardeenia, gerbera, roniliilia, gusmaania, jasmiin, Blossfeldi kalanhoe, kannatuslill, tsineraaria, kuuking, roos, jõulukaktus, tõlvlehik, keerdviljak, vriisea, 
2. lehtdekoratiivsed – alokaasia, araukaaria, aukuuba, begoonia, draakonipuu, fatsia, helksiine, kikkapuu, kirinõges, lehtliilia, maranta, monstera, palmid, papüürus, peperoomia, ruskus, sõnajalad, tsitrus, tõlvpuu, tääkliilia, viigipuu, aglaoneema, aaloe, kivikõhk, tiigerlehik, rohtliilia, tsissus, ebakrooton, turdleht, palmlehik, diifenbahhia, nõelköis, luuderohi, vahalill, õlipuu, pellea, filodendron, havisaba, sõrmlehik, kukehari, sõrgköis, tradeskantsia, sulgvõhk, aspar
3. dekoratiivsete viljadega – ardiisia, ilupaprika, tsitrus, korallmari, koralltomat

KASVUKUJU

1. püstised – araukaaria, diifenbahhia, monstera, draakonipuu, tääkliilia, ebakrooton, flamingolill, abuutilon, rooshibisk, kliivia 
2. ripp- ja ronitaimed – aspar, luuderohi, nöelköis, rohtliilia, seebralill, tradeskantsia, tsissus, vahalill

SUGUKONDAD

1. aaloelised – aaloe
2. adiantumilised – adiantum, pellea
3. agaavilised – agaav, tääkliilia
4. amarüllilised – kliivia, ratsuritäht, verilill
5. araalialised – fatsia, luuderohi, sõrmlehik 
6. araukaarialised – aurakaaria
7. begoonialised – kuningbegoonia
8. bromeelialised – ekmea, gusmaania, tillandsia, vriisea 
9. draakonipuulised – draakonipuu, havisaba
10. gesneerialised – säntpoolia, sinningia, keerdviljak
11. imaralised – sarvsõnajalg, 
12. imelillelised – bougenvillea
13. kanarbikulised – asalea
14. kannatuslillelised – kannatuslill 
15. kassinaerilised – abuutilon, rooshibisk
16. korvõielised – gerbera, tsineraaria
17. kurerehalised – pelargoon
18. käpalised – tsümbiidium, veenusking, kuuking 
19. liilialised – aspar
20. lõikheinalised – lõikhein
21. maavitsalised – ilupaprika, koralltomat
22. marantalised – maranta, tiigerlehik
23. mooruselised – viigipuu 
24. mürsiinelised – ardiisia
25. nurmenukulised – alpikann, priimula
26. nõgeselised – helksiine,
27. pajulillelised – fuksia
28. paksulehelised – turdleht, kalanhoe, kukehari
29. palmilised – palmid
30. palmlehikulised – palmlehik
31. piimalillelised – ebakrooton, särav piimalill, kaunis piimalill
32. pipralised – peperoomia, 
33. raunjalalised – raunjalg
34. roosõielised – roos 
35. viinapuulised – tsissus
36. võhalised – aglaoneema, alokaasia, flamingolill, kivivõhk, diifenbahhia, monstera, filodendron, tõlvlehik, sõrgköis, sulgvõhk
37. õlipuulised – jasmiin, õlipuu

PÄRITOLUMAA

1. Euroopa – alpikann, luuderohi, mürt
2. Kesk-Ameerika – adiantum, kaunis piimalill, fuksia, ratsuritäht, korallmari
3. Lõuna-Ameerika – adiantum, diifenbahhia, fuksia, koallmari, peperoomia
4. Mehhiko – agaav, ilupaprika, kaunis piimalill, monstera, roniv filodendron, kukehari, sõrgköis, tääkliilia 
5. Brasiilia – abuutilon, ekmea, bugenvillea, tiigerlehik, tsissus, maranta, kannatuslill, peperoomia, jõulukaktus, sinningia, tradeskantsia
6. Kolumbia – flamingolill, gusmaania, filodendron, tõlvlehik
7. Aafrika – aaloe, 
8. Lääne-Aafrika – lüüra viigipuu, havisaba
9. Ida-Aafrika – raunjalg, sõrgköis
10. Lõuna-Aafrika – aspar, tups-rohtliilia, kliivia, portulak-turdleht, lõikhein, gerbera, pelargoon, keerdviljak 
11. Tansaania – säntpoolia, 
12. Madagaskar – draakonipuu, särav piimalill, kalanhoe, pärgväändik 
13. Aasia – alokaasia, 
14. Kagu-Aasia – ebakrooton, tsümbiidium, kuuking
15. India – ardiisia, begoonia, bensoe viigipuu, rooshibisk, nefroleep, veenusking
16. Hiina – ardiisia, lehtliilia, sidrunipuu, bensoe viigipuu, gardeenia, rooshibisk, jasmiin, priimula, asalea
17. Jaapan – ardiisia, rahu-palmlehik, fatsia, gardeenia, hortensia
18. Austraalia – raunjalg, bensoe viigipuu, korallmari, kuuking, sarvsõnajalg

KORDAME PÕHIMÕISTEID

Tutvu õppematerjalidega.

KLIIMATSOONID

Klimaatiliste tsoonide määramise alused töötati välja põllumajanduse tarbeks USA põllumajandusvalitsuse poolt piirkondade minimaalsete talviste temperatuuride alusel.

Tänapäeval kasutavad seda informatsiooni aktiivselt kogu maailma aednikud ja haljastajad.
Tihti on taime kirjeldamisel rahvusvahelistes teatmikes ja kataloogides, aga samuti aianduse internetilehekülgedel nimetatud lisaks muule, taime iseloomustavale informatsioonile ka klimaatiline tsoon. Selliselt näidatakse ära taime maksimaalne külmakindlus.

Eestit on peetud 5. tsooni kuuluvaks, väljaarvatud Lääne-Eesti ja saared. Üldistest kliimamuutustest tulenevalt on ka Eestis valitsevad tingimused muutunud. Selletõttu on Eesti jaotatud kolmeks tsooniks: 4. tsoon Ida-Eesti, 5. tsoon Eesti keskmine mandriosa, 6. tsoon Lääne-Eesti ja saared.

Kliimatsoonid Põhja-Euroopas (http://www.uk.gardenweb.com/forums/zones/hze2.html)

Kui taime kirjeldustes on märgitud näiteks 4. tsoon, siis sel juhul on taim võimeline taluma avamaal talvitumisel külma kuni -35^oC.