Teiseks ülesandeks oli koostada mõttekaart teemal lillede klassifikatsioon. Lisaülesandeks oli valida 3-5 sugukonda ning võrrelda nende morfoloogilisi tunnuseid.
Tagasiside võtan sel korral kokku mõttekaardi, sõnapilve ja kollaažiga.
Lisaülesande tegi 13 õpilast, mis on 46% ülesannete tegijatest.
Kõik, kelle tööd on tänaseks (18. detsember) minuni jõudnud, on hinnatud. Hinded sisestasin eKooli, vajadusel kirjutasin individuaalselt töödesse kommentaare. Õpilastel, kellel on ülesanne tegemata, tuleb see siiski ära teha. Sel korral muutub teile lisaülesanne teiele kohustuslikuks.
Pärast õppematerjalidega tutvusmist vali kaks suvelille – üks madalakasvuline (kõrgus kuni 30cm) ja teine kõrgemakasvuline (kõrgus üle 30 cm). Valitud suvelilled lisa SELLELE lehele (kasutaja tegemine pole vajalik, soovi korral võib). Taimede nimed lisa eesti ja ladina keeles, soovi korral võid lisada foto. Väldime kordusi! See tähendab, et juba kellegi poolt eelnevalt lisatud suvelilli nimekirja enam uuesti lisada ei saa. Nimede lisamiseks vajuta rohelist nuppu Add idea (selle leiad lehekülge allapoole kerides).
Tutvu kursusekaaslaste poolt lisatuga ning vali välja kaks suvelille, mida sooviksid lähemalt uurida. Enda poolt nimetatud taimi ei vali ja juba valitud taimi ka enam uuesti valida ei saa. Lisa taimenime järele enda nimi. Siis on teada, kes milliseid taimi uurib. Selleks kasuta taimenime järel olevat linki Add argument (aktiveeri + või – märk).
Koosta valitud suvelillede kohta kirjalik töö, mis sisaldab samasuguseid andmeid, mis on nõutud virtuaalherbaariumis (vt nõudeid). Kindlasti lisa taime pilt. Kuna tegemist ei ole virtuaalherbaariumiga, siis võib fotosid internetist otsida. Kirjalik töö laadi üles oma õpikeskkonda (kausta).
Kirjaliku töö tegemise järel mine tagasi lehele, kuhu lisasid suvelilli ja valisid uuritavad. Otsi üles enda poolt uuritavad taimed ning lisa juurde valitud taimede kohta kaks plussi ja kaks miinust. Need saad lisada samamoodi nagu lisasid oma nime (Add argument).
Tutvu teiste taimede plusside ja miinustega. Lisa oma kirjalikku töösse paar infokildu, fakti, mis olid sinu jaoks täiesti uued või üllatavad.
Esimeseks ülesandeks oli koostada visualiseeritud konspekt mõistete teemal. Teise osana tuli välja tuua 3-5 käsku taime liigi- ja sordnimede kirjutamise kohta. Lisaülesandes tuli valida tunnis käsitletud rohttaime liik ning see taksoomiliste üksuste abil lahti kirjutada. Juurde tuli otsida mõni valitud taksoni sort ning kirjeldada selle tunnuseid.
Ülesande esitamise tähtajaks oli 19. november
Kohustuslikus ülesandes kasutati palju selgitavat teksti, mõistekaarte, tabelit ja pilte. Vähem kasutati koomiksi elemente vms. Oli konspekte, mis sisaldas mõisteid ja nende 1-2-lauselist lahtikirjutust; oli töid, kus mõisted kirjutati lahti enda sõnadega, läbi arutluse ja konkreetsete näidete.
Siinkohal tahan välja tuua mõned konkreetsed tööd, mis sisaldasid mõnda huvitavat elementi või nende tegemisele oli kulutatud palju aega.
Näiteks Ruti töö – huvitav ülesehitus ja kõik vajalik on olemas:
Või näiteks Heleni perekonna mõiste visuaalne selgitus tuues paralleeli inimeste maailmast 🙂
Võimalusel tutvuge kaasalaste töödega. Kindlasti saate häid mõtteid või kinnistate enda töö tegemise käigus õpitut.
Aga veel…
Oli õpilasi, kes kontsentreerusid mõistetele niivõrd, et taime- ja sordinimede kirjutamise käsud ununesid. Need tuleb siiski tööle lisada.
Taksonoomiast tasub lisaks konspektis väljatooduga meeldes pidada, et ühel liigil võib olla palju sorte, samuti võib ühel hübriidil, alamliigil olla palju sorte. Sordid ise aga võivad kuuluda sordirühma. Näiteks nartsiss, kellel on üle kümne sordirühma.
Taimedega asustamisega seotud mõistete selgitamisel saime teada, et introduktsioon võib olla tahtlik või tahtmatu. Siin aga veel üks teemakohane video… 🙂
Käskude kirjutamisel kasutati siiski tihti konspekti lauseid või veebist leitud koolikaaslaste töid (tore, et neid usaldate, teadmata, milline oli minupoolne hinnang 😉 ).
Huvitav oli asjaolu, et konspektides väljatoodud reeglid olid küll õiged, aga töö ulatuses, eriti lisaülesannetes esines siiski vigu nii liiginimede kui ka sordinimede kirjutamises. Välja tahan tuua mõne “asja”:
sortide nimed kirjutame ikka ülakomade vahele (me ei kirjuta ilukirjanduslikke tekste);
taime perekonna nimi kajastub taime nimes, nt sinihall hosta (sõna sinihall = liigi epiteet, sõna hosta = perekond), jaapani astilbe (sõna jaapani = liigi epiteet, sõna astilbe= perekond);
ladinakeelsed taimenimed on ikka kaldkirjas, nt Hosta sieboldiana ja taime ladinakeelne nimi ei ole sordi nimi,
taime ladinakeelne nimi on üldjuhul kahesaõnaline, aga mitte alati. Näiteks valge peakapsas on ladina keeles Brassica oleracea var. capitata f. alba. Taimenime teeb siin pikemaks asjaolu, et tegemist on kapsa teisendi ja vormiga.
Siinkohal soovitan kõigil oma töö üle vaadata ja parandada leitud vead.
Lisaülesande tegi 41% esimese teema töö teinud õppuritest, mis ühelt poolt on mulle signaaliks, et huvi taimede vastu on, teisalt aga seda, et aeg on meil siiski piiratud.
Kasutatud allikad… Väga oluline on need välja tuua! Kellegi teise töö kasutamine on tore, sest see on väga hea, kuid viitamata jätmise korral on tegemist plagiaadiga. Sellele, mis plagiaat on, pole mul arvatavasti tarvis pikemalt peatuda. Kui olete kasutanud veebiallikaid, lisage materjali täielik aadress, mitte www.aianduskool.ee, sest sisestades sellise aadressi, jõuame lehele, mida ilmselt töö koostamisel otseselt ei ole kasutatud. Muidugi oli ka töid, kus kasutatud materjalid olid töö lõppu kenasti lisatud. Samuti esines tekstisisest viitamist.
Kokkuvõtteks ja lühidalt…
Tööd on koostatud hästi. On väga põhjalikke töid, samuti on hästi lühikesi ja pinnapealseid töid. Kasutatud on erinevaid keskkondi ja allikaid (ühes töös oli nimetatud suisa 25 allikat!), mis on suurendanud teie teadmisi ja oskusi rohkem kui lihtsalt mõisted takson, aklimatiseerumine jt. Ka arvutikasutuses muutute kompetentsemaks, sest julgete katsetada uusi keskkondi.
Kõik, kelle tööd on tänaseks (26. november) minuni jõudnud, on ka hinnatud. Hinded on sisestatud eKooli. Mõnel õpilasel tuleb tööd paraku täiendada. Täiendamist vajasid tööd eelkõige taimenimede kirjutamise käskude osas. Kui töö on täiesti esitamata, tuleb see siiski ära teha.
Kui töö on tehtud, aga eKoolis hinnet pole, vaadake palun järele, kas teie õpikeskkonna aadress on ikka minuni jõudnud. Kontrollimiseks vaadake kursuse lehelt, nimekirjast. Klikates oma nimel, peab avanema teie keskkond. Kui linki pole, ei ole minuni ka aadress jõudnud. Palun saatke aadress mulle e-kirjaga. Kui ei oska saadetavat aadressit leida, andke märku. Aitan edasi.
Koosta mõistekaart või mõttekaart (ideekaart) lillede klassifikatsiooni teemal. Keskseks mõisteks võta mõiste “rohtne ilutaim”. Töö võib koostada mõnes spetsiaalses veebikeskkonnas, nutirakenduses või tavakontoritarkvaras. Töö võid koostada ka paberil ning selle fotografeerida.
Aga mis on mõttekaart? Üks tõlgendus mõttekaartist mõttekaartina.
Mõttekaardi koostamise veebikeskkonnad: bubbl.us, Cacoo, Mindomo.
Mõttekaardi koostamise nutirakendused (mobiiltelefoni ja/või tahvelarvutisse paigaldatavad: iBrainstorm (IOS), popplet lite (IOS), SimpleMind (Android), Mindomo (Android, IOS) vms.
Mõttekaarte saab koostada ka kontoritarkvara abil: MS Word, MS PowerPoint jt.
Mõttekaart paiguta oma õpikeskkonda. Juurde lisa kasutatud allikate loetelu.
NÄIDE
NB! Töö koostamisel lähtu õppematerjalist, mitte näidismõttekaardi sisust. Töö ei pea sisaldama sugukondi.
LISAÜLESANNE
Vali enamlevinud sugukondade (nimekiri on konspektis) hulgast 3-5 huvipakkuvamat. Leia veebist ja/ või raamatutest valitud sugukondade peamisi morfoloogilisi tunnuseid. Koosta võrdlev tabel.
Tööle lisa kasutatud allikate loetelu.
Küsimused ja/ või tekkinud probleemidest teavita õpetajat e-kirja teel (katrin.uurman@aianduskool.ee).
Koosta oma virtuaalsesse õpikeskonda visualiseeritud lühikonspekt põhimõistete teemal. Konspektis peaksid kindlasti kajastuma mõsited takson, perekond, liik, sort, introduktsioon, aklimatisatsioon, metsistumine, naturaliseerumine ja kultuuristumine. Visualiseeritud konspekt võib olla vormistatud mõistekaardina, ideekaardina, kollaažina, tabelina, koomiksina vms (mõistekaartide vms kasutamisel võite kasutada spetsiaalseid rakendusi ja programme või hoopis paberit ja pliiatsit. Viimase korral võib oma töö pildistada ning selle oma õpikeskkonda üles laadida). Samuti võib visualiseeritud konspekt olla vormistatud tekstina, kuhu on lisatud näidetena pilte jms. Lühikonspektile lisa 3-5 käsku taimede eesti ja ladinakelsete nimede ning sordinimede kirjutamise kohta.
LISAÜLESANNE (sooritamine on vabatahtlik).
Vali üks endale meelepärane, tunnis käsitletud rohttaim. Leia selle taime kohta üks sort, too välja valitud taime eesti- ja ladinakeelne nimi, perekonna nimi, sugukond ning sordi nimi. Lisa juurde tunnused, mille poolest sort erineb põhiliigist. Kindlasti lisa juurde pilt. Ladinakeelseid nimesid saad kontrollida taimenimede andmebaasist: http://www.ut.ee/taimenimed/
Tööle lisa kasutatud materjalide allikad. Muus osas on vormistus vaba.
Valik lihtsalt kasutatavaid, veebipõhiseid fototöötluse, kollaaži, plakati (postri) koostamise rakendusi:
Viimane rohttaimede teoreetilise osa teemaks oli köögiviljad ja maitsetaimed.
Selle osa töö koosnes kahest osast:
Vali üks köögiviljakultuur ja üks maitsetaim (ei pea lähtuma nimekirjast) ning koosta nende kohta mõistekaart. Mõitsekaart peab sisaldama järgmist infot:
taime liiginimi eesti- ja ladinakeeles;
sugukonna nimi,
nõuded
valgusele,
mulla viljakusele,
mulla niiskusele,
mulla pH-le,
mulla toitainetesisaldusele
C- ja teiste vitamiinide sisaldused
muu huvitav info (nt tõmmist kasutatakse haavade puhastamiseks vms).
Koosta koduaeda sobiv kuueväljaline köögiviljade külvikord viieks aastaks. Külvikord võib sisaldada ühte vahekultuuri.
Tänan kõiki, kes on töö esitanud. Töö esimese osa tähtaeg oli 16. aprill.
Esimeses osas koostati materjal vabalt valitud köögivilja ja maitsetaime kohta. Töö sisu oli põhjalik kuid vormistuse osas oli ununenud, et koostada tuli valitud taimede kohta mõistekaardid. Tihti oli ka ununenud, kuidas mõistekaarti koostada… Enaiksest töödest puudus taime liiginimi. Esitatud oli perekonna nimi.
Lemmikud köögivilja- ja maitsetaimed, mis töödes käsitlust leidsid:
Ülesande teises osas tuli tutvuda külvikorra koostamise põhimõtetega ja koostada ise üks kuueväljaline külvikord viieks aastaks. Tutvudes külvikorra koostamise põhimõtetega, sai kindlasti selgeks asjaolu, miks peaks peaks köögiviljataimi peenral iga-aastaselt vahetama. Külvikordadest aga kumas läbi, et pigem otsiti näiteid ja nende eeskujul, väikeste muudatustega tehti oma. Oli ka tõid, mis olid 1:1 üle võetud. Oli ka külvikordi, kus ühele väljale planeeriti üheks aastaks näiteks redis. Teades, et redis kasvab peenral lühiajaliselt, siis tekib kohe küsimus, mis samal aastal redisele järgneb. Peenart ei saa ju redise koristamise järel tühjaks jätta!
Üksikutes külvikordades esines ka köögiviljade endale järgnemist või sama sugukonna järgnemist, nt kurgile järgneb kõrvits, rooskapsale järgneb kaalikas, lillkapsale järgneb rooskapsas, sibulale järgneb sibul.
Tekkis ka küsimus, mis taim on värske kartul või varajane kartul. Taimenimede andmebaasis ma selliseid taksoneid ei leidnud.
Tööd on hinnatud ja hinded eKooli sisestatud.
Õpilased, kes pole tänaseks (7. mai) oma tööd esitanud, saavad lisaülesandeks lugeda ühe kursusekaaslase tööd ning anda tema tööle omapoolne kommentaar. Oma blogisse lisage link tööle, mida lugesite.
Soovin kõigile päikeselist ja kaunist kevadet!
Kohtumiseni Räpinas!
Moodusta vähemalt kaheksast taimest koosnev taimekooslus, mis sisaldab vähemalt kolme sõnajalga, lisaks kõrrelisi ja püsililli. Kasvukoha tingimused võid ise valida. Kasvukoha valikul võid lähtuda mõnest reaalsest keskkonnast (nt koduaed). Iga taime kohta too välja eesti-, ladina- ja võimalusel sordinimed, kõrgus, vahekaugus istutamisel, dekoratiivsuse aeg ning pilt. Ära unusta valitud kasvukoha tingimusi (valgus, mulla omadused) mainimast.
Koosta sõnajalgade maakaart lähtuvalt nende päritolust. Sõnajalgade maakaart peab sisaldama vähemalt 10 erinevat sõnajalga. Kaardi aluseks tuleb võtta mõni maakaart või Google Maps’i kaart, taimed tuleb paigutada päritolumaa kohale või viitega päritolumaa kohale. Iga taime kohta peab olema esitatud selle foto, eesti- ja ladinakeelne nimi. Kaardi blogissel lisamiseks peab see olema salvestatud pildifailina. Kasutades aluseks Google Maps’i kaarti, saad tööd jagada lingina.
Töö esitamise tähtajaks oli 19. märts.
Tänan kõiki, kes on töö õigeaegselt esitanud.
Esimeses ülesandes tuli valida mõni kasvukoht ja pakkuda välja vähemalt kaheksast taimest koosnev taimekooslus. Üldjuhul pakuti taimekooslusi poolvarjulisele või varjulisele kohale, parasniiskele, viljakale, nõrgalt happelisele mullale. Ehk pakuti selliseid kasvukohti välja ikka sellepärast, et oleme harjunud nägema sõnajalgu just sellistes kohtades kasvamas. Nad on ju meil ka looduslikud taimed! Mõned taimekooslused olid pakutud ka hoopis kiviktaimlasse või kuivemale, toitainetevaesemale, klibumullale.
Enamasti oli kasvukoht lihtsalt kirjeldatud või tingimused nimetatud, küll aga oli ka töid, kus oli mõeldud konkreetsele, reaalselt olemasolevale kohale.
Mitmetes töödes oli kenasti loetletud taimi kuid kahjuks oli kasvukoht jäetud kirjeldamata/ nimetamata. Kui see jäi tegemata, siis tuleb oma tööd selles osas täiendada. Samuti kippus sellistes töödes olema taimi, mis vajavad erinevaid tingimusi. Kokku sattusid niiskemat ja kuivemat mulda eelistavad taimed, toitainetevaesemat ja -rikkamat mulda eelistavad taimed. See on tavapärane, kui me enne taimede valikut ei mõtle, kuhu plaanime nad istutada.
Teise ülesande lahendamine oli ehk keerukam ja paras väljakutse. Koostada tuli sõnajalgade maakaart. Ülesande lahendamisel kasutati erinevaid võimalusi. Sõnajalgade pilte prooviti paigutada ühele aluskaardile, samuti püüti päritolumaad tähistada numbritega, viitadega. Päris mitmel korral kasutati ka GoogleMapsi. Uurige kursusekaaslaste töid. Kindlasti saate uusi huvitavaid teadmisi ja ideid.
Usun, et nende ülesannete lahendamisel said sõnajalad palju selgemaks ning julgeme neid enam haljastustaimena kasutada. Kindlasti leidis keegi endale ued lemmikud.
Õpilased, kes pole tänaseks (2. aprilliks) sõnajalgade teema tööd esitanud, peavad selle siiski ära tegema.
Lõpetuseks lisan ühe huvitava video sõnajalgade kohta.
Kaunist kevadet!
Külvake seemneid, lõigake viljapuid ja kaitseka taimi ereda päikese eest!
