Suvelillede teema ülesanne koosnes päris paljudest osadest (kokku 5). Esmalt tuli tutvuda õppematerjalidega, valida välja üks madalakasvulisem ja üks kõrgemakasvulisem suvelill ning fikseerida need etteantud Tricideri lehel. Lisaks tuli samal lehel valida välja kaks suvelille, milledega tuli lähemalt tutvuda ning blogipostitused koostada. Töö koostamise järel tuli Triscideri lehele märkida valitud taimede kohta kaks tugevust ja kaks nõrkust. Ja veel tuli tutvuda kõige sellega, mis oli kaaslaste poolt kirja pandud ning lisada enda töösse paar fakti, mis oli uus või üllatas. Kogu töö esitamise tähtajaks oli 22. jaanuar.
Siinkohal tänan kõiki, kes on tänaseks (29. jaanuar) oma töö esitanud.
Annan tagasi…
Kokku pakuti välja 72+ 1 (sinilobeelia) taime, millest pea-aegu kõik ka läbi töötati. Mõned kordusid, kuid üldplaanis võib öelda, et üheskoos tutvusime umbkaudu 65-70 erineva suvelillega ja suvelillede hulka loetavate lilledega. Nimetatute hulgast võis leida ka mitmeid püsililli – roomav akakapsas, inkaliilia, aed-daalia, aedkanna, sinningia ja mõningaid lühiealisi kõrrelisi – jänesesaba, harjas-hiidhirss. Samuti sattus suvikute hulka suureõieline hortensia, mis on pigem puittaim. Inkaliilia, aed-daalia ja aedkanna võib põhimõtteliselt suvelillede hulka lugeda, sest neid võib nii kasutada ja tihti just nii tehaksegi. Aed-daalia taimi võib kasvatada seemnest ning neid kutsutakse sellisel juhul suvidaaliateks. Roomavat akakapsast seevastu kasutatakse ikka ainult püsilillena ning suvelillede hulka ei loeta. Tinglikult võib suvikute hulka lugeda ka lühiealisi kõrrelisi, olgugi et kõrrelist on kuidagi kentsakaks lilleks nimetada.
Ikka jätkuvalt tuleb tähelepanu pöörata taimenimede õigekirjale ja terminitele. Töödes esines igasugust… ladinakeelsed nimed püstkirjas, läbiva suure algustähega, eestikeelsed taimenimed suure algustähega, sordid jutumärkide vahel jne. Jätkuvalt soovitan taimede teadsulikke nimetusi taimenimede andmebaasist üle kontrollida. Näiteks ühes töös: särav gasaania – Gasania rigens ja Gazania splendens. Mõelge, kuidas oleks õige. Kuidas ühe töö piires kasutada sünonüüme ja kas üldse..?
Ka muid andmeid taimede kohta tasuks mitmest allikast uurida. Kui jääte vaid ühele pidama, on vead kergesti tulema. Näiteks perekonnaks oli nimetatud üheaastaste taimede perekond, sugukonnaks Plantae, inkaliilia perekonnaks liilia, taime kujuks põõsastik, korvõisikut õieks, kahjustajaks putukkiskja. Päris huvitav fakt oli see, et lõhnaval lillhernel on 150 liiki, teades, et lõhnav lillhernes on ise juba liik. Paaris töös oli taime juurde lisatud vale pilt, mõnes töös aga pildid puudusid sootuks. 18 õpilasel jäi töö kuhugi maale pooleli. Kõige enam oli neid, kellel ununes ülesande viimane osa: “Tutvu teiste taimede plusside ja miinustega. Lisa oma blogisse (kirjalikku töösse) paar infokildu, fakti, mis olis sinu jaoks täiesti uued või üllatavad.” Vormistuse osas kipub viitamine ununema. Sellest kindlasti ei piisa kui kasutatud allikana märgite Google pildiotsing.
Töö sisu koostades saime teada, et suvelilled on väga mitmekesised ja värvikirevad. Mõned neist on ka toidutaimena kasutuses. Kasvukoha suhtes pole suvelilled kuigi nõudlikud, kuigi kasvavad paremini valgusküllases ja toitaineterikkamas mullaga kohas. Paljud suvelilled vajavad ettekasvatamist, mistõttu on nende kasvatamine üsna töömahukas. Hooldustöödest on tähtsaim äraõitsenud õite ja õisikute eemaldamine. Nii pikeneb suvelillede dekoratiivsuse aeg. Väetamist ei tohiks ka ära unustada. Seegi parandab õitsemist.
Palun vaadake oma töö üle ja vajadusel tehke parandused terminites, taimenimede õigekirjas või muus, mis välja sai toodud. Loomulikult oli ka töid, mis olid sisult ja vormilt suurepärased. Kellel on töö pooleli, palun lõpetage ära. Kellel on üldse tegemata, tehke ära, sest uued ülesanded tulevad peale, kevad samuti…
Jagan veel ka temaatilist lisamaterjal.
Maalehe video seemnete külvamise kohta.
Maalehe video seemnete külvamise kohta kasvukohale.
Lilleseemnete külvitabel (Hansaplant).
