kahe meelepärase kõrrelise (üks ühe- ja teine mitmeaastane) kohta plakati koostamine.
Sel korral jäin kahjuks tööde lugemise ja tagasiside andmisega hiljapeale, mistõttu oli töid võimlik kauem esitada. Tänan kõiki, kes on oma töö esitanud. Ametlik töö esitamise tähtaeg oli 5. märts.
Esimest ülesannet lahendati mitmeti. Oli töid, kus parandused olid erineva värviga tähistatud ja valed väited läbi kriipsutatud. Oli ka töid, kus oli lihtsalt nn puhas, ühevärviline tekst. Mõningal juhul jäi tähelepanuta see, et teksti pealkiri vajas ka parandust. Minu poolt pakutavat paranduste ja täiendustega teksti saab vaadata siit. Palun võrrelge oma tööd minu poolt pakutavaga. Ülesande (teksti) lõppu lisage mitu parandust-täiendust oli veel lisaks tarvis teha. Kui parandusi-täiendusi polnudki tarvis teha ja kõik oli õige, tehke sellekohane märge. 🙂
Teine kõrreliste ülesande osa oli oluliselt loomingulisem ja ilmselt ka meeldivam. Selles tuli valida kaks meelepärast kõrrelist – üks üheaastane ja teine mitmeaastane ning koostada neist plakatid. Plakatite tegemisel oli kasutatud nii spetsiaalseid keskkondi kui ka PowerPointi või muud programmi. Plakatitel toodi välja nõutav info nii lühikese loeteluna kui ka pika tekstina. Pika teksti esitamine plakatil pole kuigi otstarbekas, kuna info kättesaamiseks kulub rohkem vaeva ja ka aega. Plakatil peaks vajalik info olema koheselt leitav. Pika tekstina infot esitades silm kohe vajalikku üles ei leia. Kuna plakatid olid niivõrd eriilmelised ja samas ka toredad, siis soovitan teil tutvuda kursusekaaslaste töödega.
Tore on see, et kasutatud materjalide väljatoomine on paranenud, samuti ka taimenimede esitamine. 🙂 Paaris töös hakkasid silma eestikeelsete taimenimede ja sortide kirjutamise õigekirjavead. Samuti tasuks aiandusvaldkonna teksti kirjutamisel ja eneseväljendamisel terminitele tähelepanu pöörata.
Tööde lugemisel märkasin, et kõige lemmikumad taimed on jänesesaba, lakkoder, hiidhirsi erinevad liigid ja sordid, teravaõiene kastik, hiina siidpööris, aruheina erinevad liigid. Kindlasti leidis igaüks kõrreliste teemat läbides endale just need lemmikud, mida tahaks isegi kasvatada. Plakatite ülesande illustreerimiseks toon siinkohal välja sõnapilved, kus kajastuvad just plakatitel käsitletud kõrrelisi.
Lemmikud üheaastaste kõrreliste hulgas
Lemmikud mitmeaastaste kõrreliste hulgas
Õpilased, kes pole tänaseks (19. märts) kõrreliste tööd esitanud, saavad sel korral ühe asendusülesande. Esimese ülesande asemel tuleb koostada kõrreliste teema kohta tööleh(ed)t vähemalt nelja ülesandega. Ülesanneteks võivad olla nt ristsõna, piltide ja nimede vastavusse viimine vms. Ülesande tüübid võib ise valida. Samas pole piisavaks ülesandeks lihtsalt mõni küsimus, millele tuleb vastata. Töö palun vormistada tekstidokumendina ja esitada mulle e-kirjaga. Kõikide ülesannete puhul tulevad ka õiged vastused ja lahendused esitada. Teine ülesanne (plakatid) jääb samaks.
Moodusta vähemalt kaheksast taimest koosnev taimekooslus, mis sisaldab vähemalt kolme sõnajalga, lisaks kõrrelisi ja püsililli. Kasvukoha tingimused võid ise valida. Kasvukoha valikul võid lähtuda mõnest reaalsest keskkonnast (nt koduaed). Iga taime kohta too välja eesti-, ladina- ja võimalusel ka sordinimi; kõrgus, vahekaugus istutamisel, dekoratiivsuse aeg ning pilt. Ära unusta valitud kasvukoha tingimusi (valgus, mulla omadused) mainimast.
Koosta sõnajalgade maakaart lähtuvalt nende päritolust. Sõnajalgade maakaart peab sisaldama vähemalt 10 erinevat sõnajalga. Kaardi aluseks tuleb võtta mõni maakaart või Google Maps’i kaart, taimed tuleb paigutada päritolumaa kohale või viitega päritolumaa kohale. Iga taime kohta peab olema esitatud selle foto, eesti- ja ladinakeelne nimi. Kaarti blogissel lisamiseks peab see olema salvestatud pildifailina. Kasutades aluseks Google Maps’i kaarti, saad tööd jagada lingina. Üks sarnane näide internetist.
Tööle lisa kasutatud materjalide loetelu (ka leheküljed, kust fotod leidsid). Töö esita enda õpikeskkonda.
Too välja püsilillede eelised ja puudused võrreldes suvelilledega.
Millist ühte vegetatiivse paljundamise viisi soovitaksid püsikute paljundamisel kasutada? Põhjenda, lisa näiteid.
Soovita vähemalt 3-5 püsilille (eesti- ja ladinakeelsete nimedega, lisada võib ka sordi nime) erinevatesse kasvukohtadesse. Kasvukohad:
päikeseline, kuiv ja toitainetevaene, kivine muld;
poolvarjuline (õhtupäike), toitaineterikas, raske lõimisega muld;
varjuline, happeline turvasmuld.
Lisaülesandeks oli valida 4-5 sibullille, mis võiksid kasvada koos hostade, helmikpööriste ja tiarellidega.
Tänan kõiki, kes on töö esitanud. Tähtaeg oli 12. veebruar.
Esimeses ülesandes toodi enam välja püsilillede eeliseid, vähem puuduseid võrreldes suvelilledega. Tegin kokkuvõtte enamnimetatud eelistest ja puudustest.
Eelised (punktid ei ole tähtsuse järjekorras):
pikaajalisus ja pikaealisus;
eriti varajane õitsemine;
peenra rajamise lihtsus (üks kord istutada, odavam);
lihtne kasvatada ja hooldada;
mitmekesine taimevalik (sordid, õitsemise aeg, kõrgus, kasvukuju, erinevad kasvukohad jt);
võimalik kasutada väga erinevates kasvukohtades;
külmakindlus;
lihtne paljundada (peamiselt jagamise teel).
Puudused (punktid ei ole tähtsuse järjekorras):
suhteliselt lühike õitsemise aeg;
kiire levik, metsistumine, isekülv;
peenra ühekülgsus (igal aastal samasugune);
keerulisem peenart kujundada, sest arvestama peab paljude teguritega ja taimed istutatakse oma kohale aastateks;
taimed muutuvad efektseks kahe või enama aasta möödudes pärast istutamist;
kahjustajad ja umbrohutõrje keerukus.
Teises ülesandes tuli soovitada võimalusi püsilillede paljundamiseks. Juurde tuli lisada põhjendusi ja näiteid. Siin soovitati enam püsililli paljundada jagamise abil, kuna see tundus olevat kõige lihtsaim. Sibullilli soovitati paljudada tütarsibulatega, iiriseid risoomide ja daaliaid mugulate jagamisega. Atraktiivne ja lihtsalt tulemusi andev tundus ka võsunditega paljundamine.
Vegetatiivse paljundamise üks põhjuseid peakski olema kiiremini juurduva ja täiskasvava taimmaterjali saamine, jagamise puhul ka vanade taimede noorendamine.
Vegetatiivse paljundamise juures on ka oht, millega peaks arvestama. Selleks on taimehaiguste edasikandumine emataimelt uuele taimele. Selle vältimiseks tuleks enne paljundama asumist kindlasti emataime kontrollida ja uurida, kas ehk mõnda haigust sellel ei esine. Samuti peaks hindama kahjurite olemasolu. Kahjurite olemasolul kandub kindlasti mõni emataimelt ka noorele taimele edasi.
Keegi ei soovitanud püsikuid paljundada pistikutega. See ongi oluliselt aeganõudvam tegevus ja tuleb kõne alla juhul kui paljundusmaterjali on vähe ning tegemist taimega, mida ei saa jagamisega paljundada.
Meeles tasuks pidada seda, et mida väiksem on emataimelt võetud osa, seda väiksem on tõenäosus uut taime saada.
Kolmandas osas tuli pakkuda kolmele erinevale kasvukohale püsililli ja koostada nende piltidest kollaažid. Päikeselisele, kuivale ja toitainetevaesele kivisele mullale soovitati tihti kukeharju, mägisibulaid, karukella, kassisaba jt Poolvarjulisele (õhtupäike), toitaineterikkale raske lõimisega mullale pakuti tihti hostat, astilbesid, käokinga, kurerehasid, bergeeniat, brunnerat, päevaliiliat, rodgersiat, lursslille jt. Varjulisele, happelisele turvasmullale soovitati tihti hostat, lõokannust, epimeediumit, kolmiklille, igihalja, puksrohtu jt.
Lisaülesande tegid pea-aegu kõik. Peamised sibulllilled, mida välja pakuti olid aedtulp, aednartsiss, krookus, lumikelluke, märtsikelluke, siniliilia, kirgaslill jt.
Vead, mida tahan eraldi välja tuua…
Ühte taime – hiina kullerkuppu, pakuti nii päikeselisele kui ka poolvarjulisele kasvukohale. Valguse poolest sobiks talle päikeseline koht väga hästi, kuid mulla poolest vajab hiina kullerkupp raskemat, toitaineterikkamat mulda. Kuival, kivirikkal mullal tekib hinna kullerkupul toitainete- ja veepuudus.
Samuti pakuti välja püsikutena taimi, mida ei saa püsililledeks nimetada, nt aedhortensia ja tähtmagnoolia.
Aed-päevaliilia loeti sibullillede hulka, kuhu ta kindlasti ei kuulu.
Vist on ununenud sordinimede kirjutamine või on jäänud see tähelepanuta… Aiandusmaailmas kirjutatakse kokkulepitult sortide nimed ülakomade, mitte jutumärkide vahele. Ilukirjanduslikus tekstis võivad sortide nimed jutumärkide vahel olla, kuid meie orienteerume erialases tekstis.
Jälgi kasutatavate fotode kvaliteeti. Udukogud ei mõju kuigi hästi, eriti kui põhirõhk ongi piltidel. Samuti tasuks jälgida fotode kasutamisel seda, et taimed neil nn pea-peal ei oleks. 🙂
Tore, et usaldate eelmistel aastatel õpilaste poolt tehtud töid. Samas ei tohi ühtegi materjali, sh õpetaja konspekti copy-paste meetodil oma töösse üle tõsta. Kui nii teete, siis tuleb kogu tekst jutumärkidesse panna, sest tegemist on tsitaadiga. Samas, kui kogu töö või suurem sellest koosneb tsitaatidest, siis kui suur on töö tegemise kasutegur õppimise seisukohast lähtuvalt?
Koostage töid ikka endale, mitte õpetajale ette näitamiseks. Paljud teevadki väga häid töid, ja selle üle on mul väga hea meel! 🙂
Vaatamata sellele, et tähtaegadest on raske kinni pidada, olete olnud tublid! Hinded on eKoolis. Kui töö vajas täiendamist, siis selle kohta lisasin eKooli ka märke. Paar tööd oli ka sellist, millele juurdepääsu mul polnud. Needki märkused said eKooli lisatud.
Õpilased, kes pole tänaseks (19. veebruar 2017) püsilillede tööd esitanud, saavad seekord ülesandele lisa. Selleks uurige, milliseid püsikuid saaks Eesti tingimustes kasvatada moldaias ja veekogude kallastel. Pakkuge 3-5 taimesoovitust kummalegi kasvukohale, lisades juurde eesti- ja ladinakeelsed nimed ning fotod, milledest võib kollaažid koostada.
1. Paranda ja täienda järgnev tekst. Faili aianduskooli pilvest allalaadimise videojuhend.
2. Vali endale 2 sümpaatset kõrrelist (üks üheaastane ja teine mitmeaastane) ning koosta nende kohta plakat. Plakat peaks sisaldama valitud taimest vähemalt ühte pilti, taime eesti ja ladinakeelset nime, ka sordi nime (kui tegemist on sordiga), taime mõõtmeid ja nõuded kasvukohale. Juurde võib lisada huvitavaid fakte ning haljastuses kasutamise võimalusi. Plakati võib koostada PowerPointis, Wordis või mõnes vastavas veebikeskkonnas (nt Canva, kasutusjuhend vms). Töö salvesta pildifailina või pdf-ina.
Kindlasti lisa oma tööle kasutatud materjalide loetelu. Töö esita blogipostitusena, mille avalik link esita selle lehe kommentaarina. Töö esitamise tähtaeg on 5. märts 2017.
Suvelillede teema ülesanne koosnes päris paljudest osadest (kokku 5). Esmalt tuli tutvuda õppematerjalidega, valida välja üks madalakasvulisem ja üks kõrgemakasvulisem suvelill ning fikseerida need etteantud Tricideri lehel. Lisaks tuli samal lehel valida välja kaks suvelille, milledega tuli lähemalt tutvuda ning blogipostitused koostada. Töö koostamise järel tuli Triscideri lehele märkida valitud taimede kohta kaks tugevust ja kaks nõrkust. Ja veel tuli tutvuda kõige sellega, mis oli kaaslaste poolt kirja pandud ning lisada enda töösse paar fakti, mis oli uus või üllatas. Kogu töö esitamise tähtajaks oli 22. jaanuar.
Siinkohal tänan kõiki, kes on tänaseks (29. jaanuar) oma töö esitanud.
Annan tagasi…
Kokku pakuti välja 72+ 1 (sinilobeelia) taime, millest pea-aegu kõik ka läbi töötati. Mõned kordusid, kuid üldplaanis võib öelda, et üheskoos tutvusime umbkaudu 65-70 erineva suvelillega ja suvelillede hulka loetavate lilledega. Nimetatute hulgast võis leida ka mitmeid püsililli – roomav akakapsas, inkaliilia, aed-daalia, aedkanna, sinningia ja mõningaid lühiealisi kõrrelisi – jänesesaba, harjas-hiidhirss. Samuti sattus suvikute hulka suureõieline hortensia, mis on pigem puittaim. Inkaliilia, aed-daalia ja aedkanna võib põhimõtteliselt suvelillede hulka lugeda, sest neid võib nii kasutada ja tihti just nii tehaksegi. Aed-daalia taimi võib kasvatada seemnest ning neid kutsutakse sellisel juhul suvidaaliateks. Roomavat akakapsast seevastu kasutatakse ikka ainult püsilillena ning suvelillede hulka ei loeta. Tinglikult võib suvikute hulka lugeda ka lühiealisi kõrrelisi, olgugi et kõrrelist on kuidagi kentsakaks lilleks nimetada.
Ikka jätkuvalt tuleb tähelepanu pöörata taimenimede õigekirjale ja terminitele. Töödes esines igasugust… ladinakeelsed nimed püstkirjas, läbiva suure algustähega, eestikeelsed taimenimed suure algustähega, sordid jutumärkide vahel jne. Jätkuvalt soovitan taimede teadsulikke nimetusi taimenimede andmebaasist üle kontrollida. Näiteks ühes töös: särav gasaania – Gasania rigens ja Gazania splendens. Mõelge, kuidas oleks õige. Kuidas ühe töö piires kasutada sünonüüme ja kas üldse..?
Ka muid andmeid taimede kohta tasuks mitmest allikast uurida. Kui jääte vaid ühele pidama, on vead kergesti tulema. Näiteks perekonnaks oli nimetatud üheaastaste taimede perekond, sugukonnaks Plantae, inkaliilia perekonnaks liilia, taime kujuks põõsastik, korvõisikut õieks, kahjustajaks putukkiskja. Päris huvitav fakt oli see, et lõhnaval lillhernel on 150 liiki, teades, et lõhnav lillhernes on ise juba liik. Paaris töös oli taime juurde lisatud vale pilt, mõnes töös aga pildid puudusid sootuks. 18 õpilasel jäi töö kuhugi maale pooleli. Kõige enam oli neid, kellel ununes ülesande viimane osa: “Tutvu teiste taimede plusside ja miinustega. Lisa oma blogisse (kirjalikku töösse) paar infokildu, fakti, mis olis sinu jaoks täiesti uued või üllatavad.” Vormistuse osas kipub viitamine ununema. Sellest kindlasti ei piisa kui kasutatud allikana märgite Google pildiotsing.
Töö sisu koostades saime teada, et suvelilled on väga mitmekesised ja värvikirevad. Mõned neist on ka toidutaimena kasutuses. Kasvukoha suhtes pole suvelilled kuigi nõudlikud, kuigi kasvavad paremini valgusküllases ja toitaineterikkamas mullaga kohas. Paljud suvelilled vajavad ettekasvatamist, mistõttu on nende kasvatamine üsna töömahukas. Hooldustöödest on tähtsaim äraõitsenud õite ja õisikute eemaldamine. Nii pikeneb suvelillede dekoratiivsuse aeg. Väetamist ei tohiks ka ära unustada. Seegi parandab õitsemist.
Palun vaadake oma töö üle ja vajadusel tehke parandused terminites, taimenimede õigekirjas või muus, mis välja sai toodud. Loomulikult oli ka töid, mis olid sisult ja vormilt suurepärased. Kellel on töö pooleli, palun lõpetage ära. Kellel on üldse tegemata, tehke ära, sest uued ülesanded tulevad peale, kevad samuti…
Too välja püsilillede eelised ja puudused võrreldes suvelilledega (võid vormistada tabelina, loeteluna, mõttekaartina vms).
Millist ühte vegetatiivse paljundamise viisi soovitaksid püsikute paljundamisel kasutada ja miks? Lisa näiteid (jällegi on vormistus vaba).
Soovita vähemalt 3-5 püsilille (eesti- ja ladinakeelsete nimedega, lisada võib ka sordi nime) erinevatesse kasvukohtadesse. Leia soovitatud taimede fotosid (võivad olla ka enda pildistatud) ja koosta nendest kollaažid (iga kasvukoha taimedest eraldi). Fotokollaži koostamiseks võib kasutada nt veebikeskkonda PhotoCollage, PicMonkey, piZap jt või mobiilirakendusi (äppe). Lisa kollaažid oma tööle. Kasvukohad:
päikeseline, kuiv ja toitainetevaene, kivine muld;
poolvarjuline (õhtupäike), toitaineterikas, raske lõimisega muld;
varjuline, happeline turvasmuld.
LISAÜLESANNE
Leia 4-5 sibullille (eesti- ja ladinakeelsete nimedega, lisada võib ka sordi nime), mis sobiksid kooslusesse hostade, helmikpööriste ja tiarellidega. Leia soovitatud taimede fotod ja koosta nendestki kollaaž.
Lisa töö lõppu kasutatud materjalide loetelu (ka leheküljed, kust fotod leidsite). Töö esitamise tähtaeg on 12. veebruar.
Kolmanda ülesande näide:
Soovitan veekogu taimestamiseks kasutada valget vesiroosi (Nymphaea alba), kollast vesikuppu (Nuphar lutea). Veekogu kaldasse soovitan istutada väikest hundinuia (Typha minima), kollast võhumõõka (Iris pseudacorus) ja harilikku luga ‘Spiralis’ (Juncus effusus ‘Spiralis’).
Joonis 1. Veekogu taimestamiseks sobilikud taimed.
Taimede pildid pärinevad järgmistelt veebilehtedelt:
Pärast õppematerjalidega tutvusmist vali kaks suvelille – üks madalakasvuline (kõrgus kuni 30cm) ja teine kõrgemakasvuline (kõrgus üle 30 cm). Valitud suvelilled lisa SELLELE lehele (kasutaja tegemine pole vajalik, soovi korral võib). Taimede nimed lisa eesti ja ladina keeles. Väldime kordusi! See tähendab, et juba kellegi poolt eelnevalt lisatud suvelilli nimekirja enam uuesti lisada ei saa. Nimede lisamiseks vajuta rohelist nuppu Add idea (selle leiad lehekülge allapoole kerides).
Tutvu kursusekaaslaste poolt lisatuga ning vali välja kaks suvelille, mida sooviksid lähemalt uurida. Enda poolt nimetatud taimi ei vali ja juba valitud taimi ka enam uuesti valida ei saa. Lisa taimenime järele enda nimi. Siis on teada, kes milliseid taimi uurib. Selleks kasuta taimenime järel olevat linki Add argument.
Koosta valitud suvelillede kohta blogipostitus (kirjalik töö), mis sisaldab samasuguseid andmeid, mis on nõutud virtuaalherbaariumis (vt nõudeid). Kindlasti lisa taime pilt. Kuna tegemist ei ole virtuaalherbaariumiga, siis võib fotosid internetist otsida.
Blogipostituse (kirjaliku töö) tegemise järel mine tagasi lehele, kuhu lisasid suvelilli ja valisid uuritavad. Otsi üles oma nimi, ning lisa juurde valitud taimede kohta kaks plussi ja kaks miinust. Need saad lisada samamoodi nagu lisasid oma nime (Add argument).
Tutvu teiste taimede plusside ja miinustega. Lisa oma blogisse (kirjalikku töösse) paar infokildu, fakti, mis olis sinu jaoks täiesti uued või üllatavad.
Kuidas saab tugevuste abil võimalusi ära kasutada?
Kuidas saab nõrkuste ületamiseks võimalusi ära kasutada?
Kuidas saab tugevuste abil ohte vältida?
Kuidas saab vähendada nõrkusi ja samas vältida ohtusid?
Oma töö illustreerimiseks võid kasutada jooniseid, fotosid vms. Soovi korral võid SWOT analüüsi koostamiseks kasutada mõnda vastavat veebikeskkonda (nt Gliffy, Creately vm) või teha see käsitsi vihikusse ja pildina töösse lisada.
Teiseks ülesandeks oli koostada mõttekaart teemal lillede klassifikatsioon. Lisaülesandeks oli valida 3-5 sugukonda ning võrrelda nende morfoloogilisi tunnuseid.
Tagasiside võtan sel korral kokku mõttekaarti, sõnapilve ja kollaažiga.
Kokkuvõttev tagasiside ülesandele 2.
Lisaülesande tegi 22 õpilast, mis on 67% ülesannete tegijatest.
Enam huvi pakkunud ja uuritud sugukonnad.
Kõik, kelle tööd on tänaseks (17. november) minuni jõudnud, on hinnatud. Hinded sisestasin eKooli, vajadusel kirjutasin individuaalse tagasiside blogisse kommentaariks. Õpilastel, kellel on ülesanne tegemata, tuleb see siiski ära teha. Sel korral muutub teile lisaülesanne kohustuslikuks.
Esimeseks ülesandeks oli koostada visualiseeritud konspekt mõistete teemal. Ülesande teise osana tuli välja tuua 3-5 käsku taime- ja sordnimede kirjutamise kohta. Lisaülesandes tuli valida tunnis käsitletud rohttaime liik ning see taksoomiliste üksuste abil lahti kirjutada. Juurde tuli otsida mõni valitud taksoni sort ning kirjeldada selle tunnuseid.
Ülesande esitamise tähtajaks oli 23. oktoober.
Kohustuslikus ülesandes kasutati palju selgitavat teksti, vähem koomiksi elemente, mõistekaarti, plakatit, tabelit vms. Oli konspekte, mis sisaldas mõisteid ja nende 1-2-lauselist lahtikirjutust; oli konspekte, kus mõisted kirjutati lahti enda sõnadega, läbi arutluse. Päris mitmel korral kirjeldati põhimõisted lahti mõne konkreetse taime näitel.
Oli õpilasi, kes kontsentreerusid mõistetele niivõrd, et taime- ja sordinimede kirjutamise käsud ununesid. Need tuleb siiski tööle lisada.
Taksonoomiast tasub lisaks konspektis väljatooduga meeldes pidada, et ühel liigil võib olla palju sorte, samuti võib ühel hübriidil, alamliigil olla palju sorte. Sordid ise aga võivad kuuluda sordirühma. Näiteks nartsiss, kellel on üle kümne sordirühma.
Taimedega asustamisega seotud mõistete selgitamisel saadi teada, et introduktsioon võib olla tahtlik või tahtmatu. Huvitava näite pakkus välja Geoffrey Robert: “Introduktsioon on juhtum kui organism on asustanud piirkonna, kus see ei ole kunagi varem elunanud (Pilt 5). See käib alati inimeste kaasabil ja võib juhtuda teadlikult või mitteteadlikult, tahtlikult või kogemata. Näiteks, loendamatuid võõrtaimeliike ja sorte on teadlikult toodud Eestisse, et Eesti rahvas saab osta neid ilu ja tarbetaimeteks. Teiselt poolt, mustad rotid (Rattus rattus) on levinud üle maailma sellepärast, et nendele meeldib elada inimeste juures ja on need sajandeid reisinud koos inimestega laevade peal sadamast sadamasse. Inimesed ei ole neid ise teadlikult ja/või tahtlikult levinud.
Pilt 5 – See pilt näitab Euroopa kõige kõrgemat puud (keskel) mis on 72m kõrge, kuigi see ei ole Euroopa endeemiline liiki. See liik on hoopis Eucalyptus diversicolor, mis on pärit Austraaliast ja koos mitmete teiste Austraalia liikidega on kasvanud Lõuna-Euroopas juba üle sajandi. Pildi allikas – GIT Forestry”.
Siin aga üks teemakohane video… 🙂
Käskude kirjutamisel kasutati siiski tihti konspekti lauseid või veebist leitud koolikaaslaste töid (tore, et neid usaldate, teadmata, milline oli minupoolne hinnang 😉 ). Ootasin siiski neid pigem vastavas sõnastuses ehk käskudena:
Ladinakeelsed taimenimed erista muust tekstist kaldkirjaga!
Sortide nimed kirjuta ülakomade vahele!
…
Huvitav oli asjaolu, et konspektides väljatoodud reeglid olid küll õiged, aga töö ulatuses, eriti lisaülesannetes esines siiski vigu nii liiginimede kui ka sordinimede kirjutamises. Välja tahan tuua mõne “asja”:
sortide nimed kirjutame ikka ülakomade vahele (me ei kirjuta ilukirjanduslikke teoseid);
taime perekonna nimi kajastub taime nimes, nt sinihall hosta (sõna sinihall = liigi epiteet, sõna hosta = perekond);
sõna rohttaim = taime tüüp, mitte perekond;
ladinakeelsed taimenimed on ikka kaldkirjas, nt Hosta sieboldiana.
Siinkohal soovitan kõigil oma töö just selle pilguga üle vaadata ja parandada leitud vead.
Lisaülesande tegi 57% esimese teema töö teinud õppuritest, mis ühelt poolt on mulle signaaliks, et huvi taimede vastu on suur, teisalt aga seda, et aeg on meil siiski piiratud. Üheks lisaülesande objektiks oli valitud puittaim. Edaspidi lähtume siiski üldteemast, milleks on rohttaimed. 🙂
Kasutatud allikad… Väga oluline on see välja tuua! Kasutades kellegi teise tööd on ju tore, sest see kasutatav töö on väga hea, kuid viitamata jätmise korral on tegemist plagiaadiga. Sellest, mis plagiaat on, pole mul arvatavasti tarvis pikemalt peatuda. Kui olete kasutanud veebiallikaid, lisage materjali täielik aadress, mitte www.aianduskool.ee, sest sisestades sellise aadressi, jõuame lehele, mida ilmselt töö koostamisel otseselt ei ole kasutatud.
Kokkuvõtteks ja lühidalt…
Tööd on koostatud üldplaanis hästi. On väga põhjalikke töid, samuti on hästi lühikesi ja pinnapealseid töid. Kasutatud on erinevaid keskkondi, mis on suurendanud teie teadmisi ja oskusi rohkem kui lihtsalt mõisted takson, aklimatiseerumine; Word-failis teksti vormistamine jms.
Kõik, kelle tööd on tänaseks (30. oktoober) minuni jõudnud, on hinnatud. Hinded on sisestatud eKooli. Mõnel õpilasel tuleb tööd paraku täiendada. Täiendamist vajava osa lisasin eKooli, hinde alla kommentaaridesse. Kui töö on esitamata, tuleb see siiski ära teha.
Kui töö on tehtud, aga eKoolis hinnet pole, vaadake palun järele, kas teie õpikeskkonna aadress on ikka minuni jõudnud. Kontrollimiseks vaadake oma kursuse lehelt, nimekirjast. Klikates oma nimel, peab avanema teie keskkond/ blogi. Kui linki pole, ei ole minuni ka aadress jõudnud. Palun saatke aadress mulle e-kirjaga. Kui ei oska saadetavat aadressit leida, andke märku. Aitan edasi.
Tõstan siia ühe nägemuse mõistetest … 🙂 Autoriks on õpilane Margus.
Kolm põrsakest
Elasid kord kolm põrsakest Nif Nif, Naf Naf ja Nuf Nuf. Nad elasid eraldi majades ja majade taga olid aiad. Nif Nif ja Naf Naf armastasid lõbutseda ja lulli lüüa ning aia eest eriti mitte hoolt kanda. Nuf Nuf aga armastas erinevate taimedega katsetada. Lulli lööjad põrsakesed oli kuulnud, et kaunis teleekia ei vaja eriti hoolitsemist. Nif Nif ja Naf Naf olid ikka nii laisad põssad, et nad ei hoolitsenud oma aia eest üldse. Kaunis teleekia nautis olukorda ja muudkui kasvas ja laiendas aias oma alasid. Aed tundus metsistunud. Sellest oli taimele aga vähe! Ta ronis üle aia loodusesse ja tundis end teiste looduslike taimede juures nagu kodus. Kaunis teleekia oli rahul ja rahul olida ka Nif Nif ja Naf Naf. Nuf Nuf oli aga aia kujundamisel kibe käsi. Ta oli käinud õppimas Räpina Aianduskoolis ja saanud koolist häid ideid aia kujundamiseks. Eelmisel aastal oli ta toonud metsast mustika ja pohla taimi. Need tundsid end Naf Nafi juures hästi ega nutnud metsaelu taga.
Algamas oli uus aia hooaeg. Naf Naf ootas ärevusega kevadet. Mitte ainult sellepärast et loodus tärkab ja saab aias müttama hakata. Ta oli tellinud valgelt toonekurelt aafrikast midagi uut oma aia tarvis. Kurg tõi reisilt kaasa aafrika nartsissi. Nuf Nuf ei teadnud, kas aafrika nartsiss tema kodukoha kliimaga ka kohaneb. Kohanes ja kuidas veel! Eks ikka sellepärast, et tema eest hoolitses tark ja haritud Nuf Nuf mitte aga need teised 2 lulli lööjat põrsakest.
