Kiviktaimla ja turbapeenra teemade ülesannne koosnes kolmest osast:

1. Koostada kokkuvõtlik materjal kiviktaimlast või turbapeenrast
2. Lugeda kursusekaaslase tööd ning lisada sellele kommentaar
3. Esitada reflektsioon loetu (kursusekaaslase töö) kohta.

Uurimiseks ja ülevaate andmiseks valiti ühtviisi nii kiviktaimla kui ka turbapeenra teemat. Mõnevõrra rohkem käsitleti kiviktaimlat. Töid lugedes selgus, et teie hulgas on neid, kellele valitud teema oli juba eelnevalt tuttav. Samuti oli neid, kellele valitud teema oli täiesti uus. Vähem oldi eelnevalt kursis turbapeenra teema kohta.

Uuritud materjale oli mitmeid. Enamasti töötati läbi internetis, veebilehekülgedel avaldatud, eestikeelseid tekstina avaldatud materjale. Vähem uuriti võõrkeelset materjali. Pea-aegu igaüks oli vaadanud ka mõne temaatilise video. Enam olid algmaterjalide autoriteks Arnold Hannust ja Mihkel Saar. Kuna tegemist on teada-tuntud, tunnustatud aednikega, siis materjali usaldusväärsuses küsimusi ei tekkinud.

Kiviktaimla teema puhul pakkus enam n-ö avastamist just see, et kasutama peaks võimalikult suuri kive, mida inimene tõsta ei jaksa. Samuti oli uudiseks see, et kasutada tuleb ühte tüüpi kive – on need siis raudkivid või paekivid. Tõdeti ka seda, et enam leiab materjali raudkividest kiviktaimla rajamise kohta. Huvitavaks osutus ka n-ö uut tüüpi kiviktaimla – Tšehhi kiviktaimla. Lisaksin veel, et Eesti võiks kivide kasutuse poolest jagada kaheks. Põhja-Eestis sobiks enam kiviktaimlas kasutada paekivi (lubjakivi) ja Lõuna-Eestis raudkivi (maakivi). Põhjuseks ikka materjalide looduslikkus ja päritolu. Paekivist rajatised mõjuvad Lõuna-Eestis võõralt ja vastupidi.

Turbapeenar kui aia element oli vähem tuttav. Töö tegemise käigus tõdeti, et kummutatud sai esialgne arvamus, et turbapeenra rajamine on “raketiteadus”. Tõdeti ka seda, et turbapeenra hooldamine on lihtne ning ei peaks valmistama raskusi. Üllatust või ideed pakkus asjaolu, et turbapeenras võib koos rododendronitega kasvatada kultuurseid metsamarjakultuure. Küll aga peaks meeles pidama asjaolu, et hea saagi saamiseks peaks turbapeenar paiknema aias valgusküllasel kohal. See aga seab piirangud muude taimede valikule. Samuti saadi teada, et turbapeenar võib olla nii maasse süvistatud kui ka tõstetud. Tõstetud peenra puhul võib servamaterjalina kasutada peale turbapätside veel ka kive ja puitu (nt liiprid, pakud, palgid jm). Samas on meile teada asjaolu, et turvas on looduslik materjal, mida Eestis on hetkel veel piisavalt. Turvas aga taastub väga aeglaselt. Mõtle, kui paks turbakiht tekib ühe aastaga? Kuna turvas tekib aeglaselt, siis “muu maailm” otsib turbale alternatiive. Tootvas aianduses kasutatakse ju teatavasti kivivilla. Kasutusse on võetud kookoskiud, kookos-substraat… Sellest tulenevalt võibki mõtiskleda, kui otstarbekas on üldse turbapeenraid rajada. Tegemist on küll huvitava ja omanäolise aiaelemendiga, kuid pikas perspektiivis on arvatavasti tegemist kaduva “nähtusega”. Turbapeenart käsitlevaid materjale uurides saadi teada, et lubjakivi kasutamine on lubamatu, kuna see neutraliseerib happelist turvast. Rododendronid aga vajavad kasvuks just happelist keskkonda. Uudisena võin lisada, et täna on pakkumises ka juba lupja taluvaid rododendroneid. Üks väike kollektsioon rajati aianduskooli kollektsiooni käesoleva aasta kevadel. Kooli tulles olete kõik oodatud seda istutusala uudistama! 🙂

Töö teise ja kolmanda osa tegemisel tutvuti kursusekaaslaste töödega. Mul oli hea meel näha, et te ei piirdunud ainult enda kursusega. Oli juhuseid, kus maastikuehitaja oli lugenud aedniku tööd ja vastupidi. Oli ka õpilasi, kes lugesid paljusid töid ning valisid kommentaari ja reflektsiooni kirjutamiseks välja ühe.

Kommentaarides ja reflektsioonides tõdeti, et kaaslaste tööd olid koostatud hästi ning enamjaolt vastasid etteantud nõuetele ja ootustele. Parandus-/ täiendusettepanekuid tehti väga vähe. Meeldis, et kaaslaste töid lugedes lähtusite just sellest, kas teksti alusel on võimalik käsitletud aiaelement ära rajada. Tihti tõdeti, et kaaslaste tööd olid kirjutatud nii hästi, et lugejal tekkis huvi ka endale, kas siis kiviktaimla või turbapeenar rajada.

Kuna ülesande teine osa koosnes kahest ülesandest: kommentaar ja reflektsioon, siis palun jälgige, et need mõlemad on esitatud. Mõningal juhul tekitas raskusi kommentaari lisamine, sest blogi omanik oli kommenteerimise n-ö ära keelanud või nõudis heakskiitu. Viimasel juhul kommentaar kohe ei muutunud avalikuks ja kommentaari autor ei näinud, kas tema kirjutatu oli õiges kohas või mitte. Siit ka minu palve, palun vaadake, kas kõik teie töödele esitatud kommentaarid on nähtavad. Eriti esineb seda probleemi WordPressi blogis. Samuti palun jälgige, et kommentaar ja reflektsioon on tehtud. Päris tihti esines olukorda, kus reflekstioon oli kenasti olemas, aga kommentaari töö autorile polnud esitatud. Te kõik ju soovite teada, kui teie tööd kaaslane luges ning midagi ka sellest arvas. Üks õpilane ka vastas tema tööle esitatud kommentaarile. 🙂 Üks õpilane enne reflektsiooni kirjutama asumist uuris järgi, mis reflektsioon üldse on.

Kiidan kõiki, kes on oma tööd esitanud! Tubli! 🙂

Tänaseks olen hinded eKooli sisestanud. Päris mitmetel on reflektsioon ja/ või kommentaar puudu. Palun esitage need. Ka eelnevaid töid on veel võimalik teha. Viimaseks tööde esitamise päevaks on 12. juuli.