Konteinerhaljastuse teema ülesandeks oli tutvuda õppematerjalidega ning planeerida oma koju üks taimekonteiner, amplipott või rõdukast. Täpsem ülesande kirjeldus on lingi all. Sel korral võis töö esitada blogipostitusena või ka paberkandjal. Töö esitamise tähtajaks oli 12. juuli.
Suurem osa konteinerhaljastuse töödest esitati vaatamata paberil esitamise võimalusele siiski blogipostitusena. Visandite koostamisel kasutati nii spetsiaalseid joonestusprogramme kui ka käsitsi joonistamise võimalust. Tööde hulgas oli ka selliseid, kus lisaks visandamisele viidi ka planeeritu ellu. See ongi parim variant, sest nii saate ise suve jooksul näha, mismoodi planeeritud taimed käituvad, kuidas nad kasvavad, vihmadele ja tuultele vastu peavad jne.
Väljavalitud konteinerite, pottide taimestamiseks kasutati üldjuhul teada-tuntud suvelilli ja nende sorte, nt. Lobelia erinus, Petunia x hybrida, Sutera cordata, Gaura lindheimeri, Pelargonium x hortorum, Pelargonium peltatum, Verbena x hybrida, Impatiens walleriana, Impatiens schlechteri, Senecio cinerarea, Leucophyta brownii, Helichrysum petiolare, Diascia barberae jt. Mõningates töödes kasutati köögivilja- ja maitsetaimi, paaris töös ka puittaimi. Esitati ka üks sisehaljastusse sobiva taimepoti planeering. Selles töös kasutati erinevaid sukulentseid taimi.
Taimede valikult lähtuti eelkõige taimekasti, -poti suurusest, selle asupaigast ja looduslikest toingimustest sellel kohal. Oli töid, kus tegemist oli nn lausistutusega, ehk ühte kasti oli planeeritud ainult üks liik, sort. Samuti oli töid, kus ühte potti, kasti oli planeeritud 8-10-12 erinevat taksonit. Rahulikuma ja efektsema tulemuse saavutamiseks tasuks siiski piirduda 2-5 taksoniga. Rohkem taksoneid tuleb kõne alla juhul, kui taimekasti mõõtmed ulatuvad juba üle 2 meetri.
Vajalike materjalide kalkulatsioonides toodi tihti välja ka hinnakalkulatsioon, mis ei olnud küll vajalik, kuid siiski andis hea ülevaate planeeritu maksumusest. Materjalidest oli mõningal juhul drenaaž ära unustatud. Teisalt arvati, et substraati tootja poolt lisatud väetisest piisab kogu kasvu ajaks ning lisaväetist juurde anda pole tarvis. Drenaažikihi peaks anuma põhja siiski panema. Selle paksuseks võiks olla 5-10 cm, kõrgemate (50 cm ja enam) anumate korral kuni 1/3 anuma kõrgusest. Lisaväetist võiks kasvu ajal anda. Kuna lilletaimed õitsevad intensiivselt, vajavad nad ka palju toitaineid. Anumas on substraadi kogus piiratud, samuti on toitainete hulk piiratud. Iga kastmiskorraga leostame teatud osa toitainetest välja. Kõiki neid tegureid arvestades peaks kasvu ajal lisaväetist andma. Selleks on aianduskauplustest võimalik leida terve hulk mitmesuguseid kastmisväetiseid. Samuti on võimalik kasutada väetisepulkasid ja tablette. Kes aga sünteetilisi väetisi kasutada ei soovi, võib kasutada nt. kanakaka graanulitest tehtud leotist või taimseid leotisi. Taimeanumates kasvavaid taimi võiks väetama hakata u. 3 nädalat pärast nende istutamist. Väetamiskordi olgu (sõltuvalt taimeliigist ja kasvufaasist) 1-2 korda nädalas. Enne väetamist tuleb kindlasti kontrollida, kas substraat on anumas niiske või mitte. Kuiva substraadi korral tuleb see enne väetamist kasta.
Veel hakkas silma taimenimede ebaõige kasutamine. Ilmselt on see tingitud erinevatel veebilehtedel olevast infost. Tuletame meelde! Taimede eestikeelsed nimed kirjutatakse ikka väikese algustähega, v.a. juhul kui tegemist ei ole erandiga (nt. Thunbergi kukerpuul kirjutatakse esimene sõna suure algustähega). Esines ka selliseid liiginimesid nagu tavaline aed-raudürt, surfiinia (lad. k. Petunia x hybrida), suureõieline madal petuunia, Impatiens ‘New Guinea’ (ilmselt on mõeldud hertsog-lemmmaltsa). Surfiinia on hübriidpetuunia sordirühm, mitte liik. Sõnapaar “suureõieline madal” petuunia pigem kirjeldab kõneall oleva petuunia haabitust. Sortide nimed kirjutatakse ikka ülakomade, mitte jutumärkide vahele; ladinakeelsed nimed olgu kaldkirjas ehk kursiivis (Italic), mitte ülakomade ega jutumärkide vahel ja püstkirjas. Taimede nimesid (nii eesti- kui ka ladinakeelseid) saate kontrollida taimenimede andmebaasisit.
Üldiselt esitatud tööd vastasid esitatud nõuetele, vaid kolm õpilast peavad oma tööd täiendama (vt. eKooli).
Siinkohal kiidan kõiki, kes on oma töö õigeaegselt esitanud. Eriti tahan kiita 1ak3 (aiandus, kolmas rühm) kursust, sest kõik õpilased esitasid töö õigeaegselt.
Õpilased, kes ei ole tänaseks (17. juuli) konteinerhaljastuse tööd teinud, peavad selle siiski ära tegema. Kuna töö tegemiseks on kogu suvi, siis tuleb lisaks planeerimisele ka planeeritu ellu viia. Selleks esitage lisaks ülesande kirjelduses esitatule ka fotod rajamisest ning sügisene (september) SWOT analüüs planeeritu kohta.
Õpilased, kellel on 2/3 või enam teoreetilistest töödest tegemata peavad esitama mulle uues õppeaasta alguses portfoolio, mis sisaldab kõiki nõutud tööid ja enesereflektsioone tehtud ülesannete kohta. Portfoolio tuleb esitada paberkandjal, korrektselt vormistatuna (sh viitamised jms), köidetuna järgmise õppeaasta esimesel sessioonil.
Õpilased, kes peavad mapi esitama:
1ak1 kursus
- Hedi Eljandi,
- Anni Kersna,
- Kristjan Nagla,
1ak2 kursus
- Indrek Aavasoo,
- Hannes Oja,
- Tanel Raudsepp,
1mk1 kursus
- Anneli Kajamaa (istutusalad),
- Liina Küttis ((rohttaimed, istutusalad),
- Andrei Romatsuk (rohttaimed, istutusalad),
- Marge Trumsi (rohttaimed, istutusalad),
1mk2 kursus
- Oxana Chigasova (rohttaimed, istutusalad),
- Madis Eenlo (rohttaimed, istutusalad),
- Erki Ilmoja (rohttaimed, istutusalad),
- Jaan Kiisler (istutusalad),
- Margit Kindsiveer (istutusalad),
- Annika Roost (istutusalad),
- Tiina Talts (istutusalad),
1mk3 kursus
- Valentin Degterjov (istutusalad),
- Eero Ehandi (rohttaimed)
- Margarita Kanut (rohttaimed, istutusalad),
- Kersti Klaan (istutusalad),
- Tõnis Vahi (rohttaimed, istutusalad),
- Ülle Vaht (rohttaimed, istutusalad).
Õpilased, kellel on esitada üksikuid ülesandeid, võivad need ikka oma blogis esitada.
Küsimustest andke mulle teada e-kirja teel. Olen küll augusti lõpuni puhkusel kuid kord nädalas kontrollin postkasti.
Aianduse eriala õpilastele panin eKooli välja mooduli hinded välja, sest siinkohal meie aine saab otsa. Maastikuehitajatega kohtume juba sügisel sest nii rohttaimede kui ka istutusalade tunnid jätkuvad.
Soovin kõigile kaunist ja teguderohket suve. Käige ringi ikka avatud silmadega.
Kohtumiseni juba uuel (õppe)aastal! 🙂