Konteinerhaljastuse teema ülesandeks oli tutvuda õppematerjalidega ning planeerida oma koju üks taimekonteiner, amplipott või rõdukast. Täpsem ülesande kirjeldus on lingi all. Sel korral võis töö esitada blogipostitusena või ka paberkandjal. Töö esitamise tähtajaks oli 12. juuli.

Suurem osa konteinerhaljastuse töödest esitati vaatamata paberil esitamise võimalusele siiski blogipostitusena. Visandite koostamisel kasutati nii spetsiaalseid joonestusprogramme kui ka käsitsi joonistamise võimalust. Tööde hulgas oli ka selliseid, kus lisaks visandamisele viidi ka planeeritu ellu. See ongi parim variant, sest nii saate ise suve jooksul näha, mismoodi planeeritud taimed käituvad, kuidas nad kasvavad, vihmadele ja tuultele vastu peavad jne.
Väljavalitud konteinerite, pottide taimestamiseks kasutati üldjuhul teada-tuntud suvelilli ja nende sorte, nt. Lobelia erinus, Petunia x hybrida, Sutera cordata, Gaura lindheimeri, Pelargonium x hortorum, Pelargonium peltatum, Verbena x hybrida, Impatiens walleriana, Impatiens schlechteri, Senecio cinerarea, Leucophyta brownii, Helichrysum petiolare, Diascia barberae jt. Mõningates töödes kasutati köögivilja- ja maitsetaimi, paaris töös ka puittaimi. Esitati ka üks sisehaljastusse sobiva taimepoti planeering. Selles töös kasutati erinevaid sukulentseid taimi.
Taimede valikult lähtuti eelkõige taimekasti, -poti suurusest, selle asupaigast ja looduslikest toingimustest sellel kohal. Oli töid, kus tegemist oli nn lausistutusega, ehk ühte kasti oli planeeritud ainult üks liik, sort. Samuti oli töid, kus ühte potti, kasti oli planeeritud 8-10-12 erinevat taksonit. Rahulikuma ja efektsema tulemuse saavutamiseks tasuks siiski piirduda 2-5 taksoniga. Rohkem taksoneid tuleb kõne alla juhul, kui taimekasti mõõtmed ulatuvad juba üle 2 meetri.

Vajalike materjalide kalkulatsioonides toodi tihti välja ka hinnakalkulatsioon, mis ei olnud küll vajalik, kuid siiski andis hea ülevaate planeeritu maksumusest. Materjalidest oli mõningal juhul drenaaž ära unustatud. Teisalt arvati, et substraati tootja poolt lisatud väetisest piisab kogu kasvu ajaks ning lisaväetist juurde anda pole tarvis. Drenaažikihi peaks anuma põhja siiski panema. Selle paksuseks võiks olla 5-10 cm, kõrgemate (50 cm ja enam) anumate korral kuni 1/3 anuma kõrgusest. Lisaväetist võiks kasvu ajal anda. Kuna lilletaimed õitsevad intensiivselt, vajavad nad ka palju toitaineid. Anumas on substraadi kogus piiratud, samuti on toitainete hulk piiratud. Iga kastmiskorraga leostame teatud osa toitainetest välja. Kõiki neid tegureid arvestades peaks kasvu ajal lisaväetist andma. Selleks on aianduskauplustest võimalik leida terve hulk mitmesuguseid kastmisväetiseid. Samuti on võimalik kasutada väetisepulkasid ja tablette. Kes aga sünteetilisi väetisi kasutada ei soovi, võib kasutada nt. kanakaka graanulitest tehtud leotist või taimseid leotisi. Taimeanumates kasvavaid taimi võiks väetama hakata u. 3 nädalat pärast nende istutamist. Väetamiskordi olgu (sõltuvalt taimeliigist ja kasvufaasist) 1-2 korda nädalas. Enne väetamist tuleb kindlasti kontrollida, kas substraat on anumas niiske või mitte. Kuiva substraadi korral tuleb see enne väetamist kasta.

Veel hakkas silma taimenimede ebaõige kasutamine. Ilmselt on see tingitud erinevatel veebilehtedel olevast infost. Tuletame meelde! Taimede eestikeelsed nimed kirjutatakse ikka väikese algustähega, v.a. juhul kui tegemist ei ole erandiga (nt. Thunbergi kukerpuul kirjutatakse esimene sõna suure algustähega). Esines ka selliseid liiginimesid nagu tavaline aed-raudürt, surfiinia (lad. k. Petunia x hybrida), suureõieline madal petuunia, Impatiens ‘New Guinea’ (ilmselt on mõeldud hertsog-lemmmaltsa). Surfiinia on hübriidpetuunia sordirühm, mitte liik.  Sõnapaar “suureõieline madal” petuunia pigem kirjeldab kõneall oleva petuunia haabitust. Sortide nimed kirjutatakse ikka ülakomade, mitte jutumärkide vahele; ladinakeelsed nimed olgu kaldkirjas ehk kursiivis (Italic), mitte ülakomade ega jutumärkide vahel ja püstkirjas. Taimede nimesid (nii eesti- kui ka ladinakeelseid) saate kontrollida taimenimede andmebaasisit.

Üldiselt esitatud tööd vastasid esitatud nõuetele, vaid kolm õpilast peavad oma tööd täiendama (vt. eKooli).

Siinkohal kiidan kõiki, kes on oma töö õigeaegselt esitanud. Eriti tahan kiita 1ak3 (aiandus, kolmas rühm) kursust, sest kõik õpilased esitasid töö õigeaegselt.

Õpilased, kes ei ole tänaseks (17. juuli) konteinerhaljastuse tööd teinud, peavad selle siiski ära tegema. Kuna töö tegemiseks on kogu suvi, siis tuleb lisaks planeerimisele ka planeeritu ellu viia. Selleks esitage lisaks ülesande kirjelduses esitatule ka fotod rajamisest ning sügisene (september) SWOT analüüs planeeritu kohta.

Õpilased, kellel on 2/3 või enam teoreetilistest töödest tegemata peavad esitama mulle uues õppeaasta alguses portfoolio, mis sisaldab kõiki nõutud tööid ja enesereflektsioone tehtud ülesannete kohta. Portfoolio tuleb esitada paberkandjal, korrektselt vormistatuna (sh viitamised jms), köidetuna järgmise õppeaasta esimesel sessioonil.

Õpilased, kes peavad mapi esitama:
1ak1 kursus

1. Hedi Eljandi,
2. Anni Kersna,
3. Kristjan Nagla,

1ak2 kursus

1. Indrek Aavasoo,
2. Hannes Oja,
3. Tanel Raudsepp,

1mk1 kursus

1. Anneli Kajamaa (istutusalad),
2. Liina Küttis ((rohttaimed, istutusalad),
3. Andrei Romatsuk (rohttaimed, istutusalad),
4. Marge Trumsi (rohttaimed, istutusalad),

1mk2 kursus

1. Oxana Chigasova (rohttaimed, istutusalad),
2. Madis Eenlo (rohttaimed, istutusalad),
3. Erki Ilmoja (rohttaimed, istutusalad),
4. Jaan Kiisler (istutusalad),
5. Margit Kindsiveer (istutusalad),
6. Annika Roost (istutusalad),
7. Tiina Talts (istutusalad),

1mk3 kursus

1. Valentin Degterjov (istutusalad),
2. Eero Ehandi (rohttaimed)
3. Margarita Kanut (rohttaimed, istutusalad),
4. Kersti Klaan (istutusalad),
5. Tõnis Vahi (rohttaimed, istutusalad),
6. Ülle Vaht (rohttaimed, istutusalad).

Õpilased, kellel on esitada üksikuid ülesandeid, võivad need ikka oma blogis esitada.

Küsimustest andke mulle teada e-kirja teel. Olen küll augusti lõpuni puhkusel kuid kord nädalas kontrollin postkasti.

Aianduse eriala õpilastele panin eKooli välja mooduli hinded välja, sest siinkohal meie aine saab otsa. Maastikuehitajatega kohtume juba sügisel sest nii rohttaimede kui ka istutusalade tunnid jätkuvad.

Soovin kõigile kaunist ja teguderohket suve. Käige ringi ikka avatud silmadega.

Kohtumiseni juba uuel (õppe)aastal! 🙂

Kiviktaimla ja turbapeenra teemade ülesannne koosnes kolmest osast:

1. Koostada kokkuvõtlik materjal kiviktaimlast või turbapeenrast
2. Lugeda kursusekaaslase tööd ning lisada sellele kommentaar
3. Esitada reflektsioon loetu (kursusekaaslase töö) kohta.

Uurimiseks ja ülevaate andmiseks valiti ühtviisi nii kiviktaimla kui ka turbapeenra teemat. Mõnevõrra rohkem käsitleti kiviktaimlat. Töid lugedes selgus, et teie hulgas on neid, kellele valitud teema oli juba eelnevalt tuttav. Samuti oli neid, kellele valitud teema oli täiesti uus. Vähem oldi eelnevalt kursis turbapeenra teema kohta.

Uuritud materjale oli mitmeid. Enamasti töötati läbi internetis, veebilehekülgedel avaldatud, eestikeelseid tekstina avaldatud materjale. Vähem uuriti võõrkeelset materjali. Pea-aegu igaüks oli vaadanud ka mõne temaatilise video. Enam olid algmaterjalide autoriteks Arnold Hannust ja Mihkel Saar. Kuna tegemist on teada-tuntud, tunnustatud aednikega, siis materjali usaldusväärsuses küsimusi ei tekkinud.

Kiviktaimla teema puhul pakkus enam n-ö avastamist just see, et kasutama peaks võimalikult suuri kive, mida inimene tõsta ei jaksa. Samuti oli uudiseks see, et kasutada tuleb ühte tüüpi kive – on need siis raudkivid või paekivid. Tõdeti ka seda, et enam leiab materjali raudkividest kiviktaimla rajamise kohta. Huvitavaks osutus ka n-ö uut tüüpi kiviktaimla – Tšehhi kiviktaimla. Lisaksin veel, et Eesti võiks kivide kasutuse poolest jagada kaheks. Põhja-Eestis sobiks enam kiviktaimlas kasutada paekivi (lubjakivi) ja Lõuna-Eestis raudkivi (maakivi). Põhjuseks ikka materjalide looduslikkus ja päritolu. Paekivist rajatised mõjuvad Lõuna-Eestis võõralt ja vastupidi.

Turbapeenar kui aia element oli vähem tuttav. Töö tegemise käigus tõdeti, et kummutatud sai esialgne arvamus, et turbapeenra rajamine on “raketiteadus”. Tõdeti ka seda, et turbapeenra hooldamine on lihtne ning ei peaks valmistama raskusi. Üllatust või ideed pakkus asjaolu, et turbapeenras võib koos rododendronitega kasvatada kultuurseid metsamarjakultuure. Küll aga peaks meeles pidama asjaolu, et hea saagi saamiseks peaks turbapeenar paiknema aias valgusküllasel kohal. See aga seab piirangud muude taimede valikule. Samuti saadi teada, et turbapeenar võib olla nii maasse süvistatud kui ka tõstetud. Tõstetud peenra puhul võib servamaterjalina kasutada peale turbapätside veel ka kive ja puitu (nt liiprid, pakud, palgid jm). Samas on meile teada asjaolu, et turvas on looduslik materjal, mida Eestis on hetkel veel piisavalt. Turvas aga taastub väga aeglaselt. Mõtle, kui paks turbakiht tekib ühe aastaga? Kuna turvas tekib aeglaselt, siis “muu maailm” otsib turbale alternatiive. Tootvas aianduses kasutatakse ju teatavasti kivivilla. Kasutusse on võetud kookoskiud, kookos-substraat… Sellest tulenevalt võibki mõtiskleda, kui otstarbekas on üldse turbapeenraid rajada. Tegemist on küll huvitava ja omanäolise aiaelemendiga, kuid pikas perspektiivis on arvatavasti tegemist kaduva “nähtusega”. Turbapeenart käsitlevaid materjale uurides saadi teada, et lubjakivi kasutamine on lubamatu, kuna see neutraliseerib happelist turvast. Rododendronid aga vajavad kasvuks just happelist keskkonda. Uudisena võin lisada, et täna on pakkumises ka juba lupja taluvaid rododendroneid. Üks väike kollektsioon rajati aianduskooli kollektsiooni käesoleva aasta kevadel. Kooli tulles olete kõik oodatud seda istutusala uudistama! 🙂

Töö teise ja kolmanda osa tegemisel tutvuti kursusekaaslaste töödega. Mul oli hea meel näha, et te ei piirdunud ainult enda kursusega. Oli juhuseid, kus maastikuehitaja oli lugenud aedniku tööd ja vastupidi. Oli ka õpilasi, kes lugesid paljusid töid ning valisid kommentaari ja reflektsiooni kirjutamiseks välja ühe.

Kommentaarides ja reflektsioonides tõdeti, et kaaslaste tööd olid koostatud hästi ning enamjaolt vastasid etteantud nõuetele ja ootustele. Parandus-/ täiendusettepanekuid tehti väga vähe. Meeldis, et kaaslaste töid lugedes lähtusite just sellest, kas teksti alusel on võimalik käsitletud aiaelement ära rajada. Tihti tõdeti, et kaaslaste tööd olid kirjutatud nii hästi, et lugejal tekkis huvi ka endale, kas siis kiviktaimla või turbapeenar rajada.

Kuna ülesande teine osa koosnes kahest ülesandest: kommentaar ja reflektsioon, siis palun jälgige, et need mõlemad on esitatud. Mõningal juhul tekitas raskusi kommentaari lisamine, sest blogi omanik oli kommenteerimise n-ö ära keelanud või nõudis heakskiitu. Viimasel juhul kommentaar kohe ei muutunud avalikuks ja kommentaari autor ei näinud, kas tema kirjutatu oli õiges kohas või mitte. Siit ka minu palve, palun vaadake, kas kõik teie töödele esitatud kommentaarid on nähtavad. Eriti esineb seda probleemi WordPressi blogis. Samuti palun jälgige, et kommentaar ja reflektsioon on tehtud. Päris tihti esines olukorda, kus reflekstioon oli kenasti olemas, aga kommentaari töö autorile polnud esitatud. Te kõik ju soovite teada, kui teie tööd kaaslane luges ning midagi ka sellest arvas. Üks õpilane ka vastas tema tööle esitatud kommentaarile. 🙂 Üks õpilane enne reflektsiooni kirjutama asumist uuris järgi, mis reflektsioon üldse on.

Kiidan kõiki, kes on oma tööd esitanud! Tubli! 🙂

Tänaseks olen hinded eKooli sisestanud. Päris mitmetel on reflektsioon ja/ või kommentaar puudu. Palun esitage need. Ka eelnevaid töid on veel võimalik teha. Viimaseks tööde esitamise päevaks on 12. juuli.

Tutvu õppematerjalidega.

Planeeri enda koju üks taimekonteiner, amplipott või rõdukast.

Koosta visand koos taimede eesti- ja ladinakeelsete nimede ning sortide nimedega.  Visand on mõõtkavata esialgne taimestusplaan, mille vormistus on vaba. Lisa juurde seletuskiri, mis sisaldab anuma kirjeldust (materjal, mõõtmed, värv) ja taimede valiku põhjendust ning materjalide kalkulatsiooni. Kalkulatsioon peab sisaldama planeeritud taimede koguseid, substraadi kogust, kasutatava väetise nime ja kulunormi. Kui planeerite kasutada hüdrogeeli, siis arvestage selle kogus ka välja. 

Turba koguse arvutamisel võib arvestada, et 1 liiter kuiva turvast kaalub keskmiselt (olenevalt fraktsioonist) 60-90g. Turba koguse võibki liitrites arvutada.

Visand värvi taimede õite (õisdekoratiivsed) või lehtede (lehtdekoratiivsed) värvuse järgi.

Töö võib esitada blogipostitusena (visandist tee sel juhul pilt) või paberkandjal tundi kaasa võttes. Viimane töö esitamise päev on 12. juuli.

Küsimused esita e-kirja teel (katrin.uurman@aianduskool.ee) või tunnis (juunis-juulis).

Piltide allikad:
http://gardenei.com/DesignsButterflyGardens.html
http://www.ecoturfco.com/DesignsPerennialShadeGardens.html

Konteinerhaljastuse all mõistetakse hooajalist ilutaimede kasvatamist teistaldatvates anumates (kastid, potid, aiavaasid, ampelpotid jms).

Konteinerhaljastust kasutatakse tihti kohtades, kus peenraid ja istutusalasid pole võimalik rajada. Taimestatud anumaid näeme tihti tänavahaljastuses, eelkõige jalakäijate tänavatel, platsidel, parklates, aga ka rõdudel, terrassidel. Konteinerhaljastus võimaldab luua vaheldust ning mitmekesisust.

Enamasti kasutatakse konteinerhaljastuses lühiealisi taimi – suvelilli, lühiealisi püsililli, aga ka maitsetaimi ja mõningaid köögiviljakultuure ja toataimi. Taimepottidesse, -kastidesse planeeritakse tihti üheks hooajaks kaks või kolm istutust: kevadine, suvine ja sügisene istutus. Kahe istutuse korral jäetakse kas kevadine või sügisene istutus ära. Kevadisse istutusse planeeritakse taimi, keda saab varakult istutada ning kes taluvad hästi kevadisi jahedaid temperatuure. Nt sobivad kevadiseks istutuseks võõrasemad, sarvkannikesed, kirikakar. Tihti kasutatakse kevadises istutuses ka ajatatud sibullilli (nt nartsissid, idahüatsindid, krookused jt). Kevadine istutus tehakse esimesel võimalusel – märtsis-aprillis.

Suvisesse istutusse valitakse kaua ja rikkalikult õitsevaid suvelilli (nt sultan-lemmmalts, hertsog-lemmmalts, hübriidpetuunia, aed-puispetuunia, sinilobeelia, harilik kaksikkannus, madal peiulill, südajas suutera jt), aga ka lehtdekoratiivseid suvelilli (nt vilt-ristirohi, ahtalehine käokuld, lamav käokuld, värd-kirinõges, ilunõges, padipõõsas, roniv mikaania jt) ja lühiealisi püsililli (nt helmikpöörise ja tiarelli sordid, roomav metsvits). Suvine istutus tehakse juunikuus ning peaks olema dekoratiivne kuni esimeste sügiskülmade saabumiseni).

Sügisesse istutusse valitakse taimed, kes taluvad sügisesi külmasid ning on dekoratiivsed kuni lume tulekuni (nt lehtkapsas, kanarbik, padipõõsas, vilt-ristirohi, krüsanteemid jt). Sügisene istutus tehakse septembris-oktoobris.

Valik suvelilli amplitesse ja taimekastidesse.

ANUMATE MATERJALID

Konteinereid ja amplipotte pakutakse mitmetest erinevatest materjalidest:

• terrakota
• kivi
• puit
• vitstest punutud
• keraamika
• metall
• plastik
• klaasiud
• muud.

Terrakota on klassikaline taimepoti materjal, mis sobib mitmesugustesse tingimustesse. See reguleerib hästi niiskust ning tagab taimedele optimaalsed kasvutingimused. On raske teisaldada kuid külmatundlik.

Kivist anumad sobivad erinevatesse tingimustesse. Need pakuvad taimedele sobilikku niiskusrežiimi, hoiavad sooja, on raskesti teisaldatavad ning külmatundlikud.

Puidust taimeanumad sobivad eelkõige maapiirkonda, taluhoovi. Need on kergesti töödeldavad. Välimust on lihtne muuta. Puidust anum tagab taimedele hea niiskusrežiimi kuid selle kasutusiga on lühike. Tavaliselt puidust anumad üle viie aasta ei kesta. Puidust anumad vajavad igakevadist hooldust.

Vitspunutised on omanäolised kuid ei sobi kaasaegsete hoonetega. Pigem sobivad taluhoovi. Vooderdusena on kasutatud kilet, mille võib asendada samblaga, mis loob taimele parema niiskusrežiimi. Vitstest punutud anumate eluiga on suhteliselt lühike. Kõige kiiremini kõduneb anuma põhi.

Keraamika on suhteliselt palju kasutatud materjal. Vastavalt viimistlusele sobivad mitmesugustesse erinevatesse keskkondadesse. Võib tekkida liigniiskuse oht. Teisaldada on neid raske ja nad on külmatundlikud.

Metallist anumad sobivad mitemetesse keskkondadesse. Arvestama peab, et metallist anum tõstab kasvusubstraadis rauaühendite hulka. Võib tekkida ka liigniiskuse oht. Enam sobivad kasutada mittedekoratiivsete pottide ümbrispottidena.

Plastikust anumaid pakutakse meile väga palju. Neid on erinevate mõõtude, kuju ja värviga. Eeliseks on odavus. Nad on kergesti purunevad. Plastikust anumad ei taga taimedele sobilikku niiskusrežiimi.  On kergesti teisaldatavad.

Klaaskiust anumad on võrreldes plastikust anumatega sarnaste omadustega. Hinnaklassilt on klaaskiust anumad kallimad.

Muud anumad. Taimeanumatena võib kasutada kärusid, kastekanne, piimanõusid, saapaid jms. Taoliste anumate puhul on oluline jälgida, et üleliigne vesi liiguks anumast välja. Need on omanäolised kuid neid on oluliselt keerulisem sobitada keskkonad. Tihti on taolised anumad ise kujunduselemendiks ning taimedel on väiksem roll.

TAIMEDE VALIK JA ISTUTAMINE

Esmalt tehakse taimede valik. Taimede valikul tuleb lähtuda taimede nõuetsest kasvukohale, eriti valgusele ja mullale (viljakus, niiskus). Arvestada tuleb ka tuultega. Ühte konteinerisse on sobilik istutada sarnaseid nõudeid vajavad taimed. Sellisel juhul kasvavad lilled ühtviisi hästi ja konteiner on dekoratiivne ning täidab oma eesmärki.

Taimede istutamise aeg valitakse vastavalt võimalustele. Avamaal paiknevatesse konteineritesse istutatakse taimed pärast öökülmade ohu möödumist (juunis). Teisaldatavatesse konteineritesse võib taimed istutada varem. Sellisel juhul hoitakse konteinereid kasvuhoones kuni öökülmade ohu möödumiseni.

Istutamine toimub istutusplaani alusel. Istutamise protsess on sarnane taimede peenrasse istutamisega. Taimed istutatakse tihedamalt kui peenrasse. Taimede istutusvaheks arvestatakse  keskmiselt 10-15 cm.

KONTEINERTAIMEDE HOOLDAMINE

Konteinertaimede hooldamisele kasvu ajal tuleb pöörata suuremat tähelepanu kui peenras kasvavate taimede hooldamisele. Kuna substraadi kogus on konteineris piiratud, on oht selle kiirele läbikuivamisele. Samuti võib konteinerhaljastuse taimi kimbutada toitainete puudus. Selle vältimiseks tuleb taimi regulaarselt kasta ja väetada. Väetised võib anda koos kastmisveega. Kastmiseks kasutatakse eelsoojendatud vett. Väetamiseks on otstarbekas kasutada kompleksväetiseid, mis sisaldavad taimedele mitmeid vajalikke toiteelemente. Esimene väetamine toimub 2-3 nädalat pärast istutamist. Enne tuleb kindlasti kontrollida, kas substraat on konteineris niiske. Kuivale substraadile ei ole otstarbekas väetisi lisada. See võib põhjustada juurtele väetisepõletusi, samuti ei toimi väetised kuivas keskkonnas. Olenevalt kasutatavast väetisest, kasutatakse seda kord nädalas või üle nädala. Väetamiseks võib kasutada ka spetsiaalseid väetisepulkasid või Osmocote väetist. Need on pikaajalised, toime kestab 3-6 kuud. Pikaajaliste väetiste kasutamisel on samuti oluline jälgida substraadi niiskust. Kuivas substraadis needki väetised ei toimi.

Kuna konteinerite taimestamiseks kasutatakse peamiselt rikkalikult õitsevaid suvelilli, siis õitsemisperioodi pikendamiseks tuleb ära lõigata kõik äraõitsenud õied ja õisikud. Seemnete arenedes väheneb õite moodustumine ja taime kasv.

Harvem tuleb ette konteinerite hooldamisel rohimist. Küll aga tuleb tuulisel kohal paiknevas konteineris kasvavaid kõrgemakasvulisi taimi toestada (nt daaliad).

Mõned sobilikud taimekombinatsioonid taimekastide ja -amplite taimestamiseks:

• hübriidpetuunia, südajas suutera, roomav metsvits;
• sinine tiiviklill, ripp-pelargoon;
• vöötpelargoon, lamav käokuld, südajas suutera;
• ripp-pelargoon, õhuline piimalill;
• sinilobeelia, feerulalehine ruse;
• sinilobeelia, lamav käokuld, hertsog-lemmalts;
• sinilobeelia, aed-raudürt;
• jne.

TÄHELEPANEKUD JA NIPID!

Konteineris paiknevasse substraati võib segada niiskusrežiimi parandamiseks hüdrogeeli, perliiti või vermikuliiti.

Hüdrogeel on kristalne, valge pulber, mis imab niiskust. Niiskudes muutub sültjaks, mistõttu substraati lisades tuleb hoolikalt segada. Kasutusnorm on 10g 1 liitri substraadi kohta (sõltuvalt tootja soovitusest võib olla erinev).

Perliit on vulkaaniline kivim, mille veemahutavus on 97, 1%. Ta on steriilne ja neutraalse pH-ga. Perliit on valge värvusega ja meenutab väetise graanuleid.

Vermikuliit on vilgukivi meenutav helepruunikas, -beežikas pehme ja läikiv kivim. Vermikuliiti ei soovitata kasutada hapulembeliste taimede kasvatamisel kuna tõstab substraadi pH-d. On steriilne materjal.

Niiskusrežiimi parandamiseks võib kasvusubstraadi pinda pärast taimee istutamist multšida.

Anumasse (põhja) võib 1/3 ulatuses lisada komposti. Samas tuleb jälgida, et vihmaussid ei satuks anumasse. Vihmaussid ei liigu anumast välja ning hakkavad taimede juuri kahjustama.

Kanakaka graanuleid võib lisada anuma põhja, kasvusubstraadi kihile. Vältida tuleks juurte kokkupuudet graanulitega. See põhjustab juurtele väetise põletust.